Seysenbi, 19 Qazan 2021
Ádebiyet 7428 3 pikir 24 Aqpan, 2021 saghat 11:24

Beh Aziyn. Jylan monshaq

«Beh Aziyn» degen laqap atpen tanymal Irannyng jana dәuir әdebiyetining jazushysy, audarmashy, sayasy belsendi Mahmúd Etemadzade 1915 jyly 14 qantarda Rasht qalasynda dýniyege kelip, 2006 jyly 31 mamyrda qaytys boldy. Etemadzade Fransiyada teniz-injener mamandyghy boyynsha bilim alghan.

Ádeby shygharmashylyghyn Ekinshi Dýniyejýzilik soghysta jaralanghannan keyin qysqa әngimelerin jariyalaumen bastap, Shekspiyr, Balizak, Romen Rollan men Sholohovtyng shygharmalaryn audarumen jәne týrmedegi estelikterin jazumen jalghastyrdy. Onyng ataghy «Aptanyng kitaby» degen aptalyqtaghy bas redaktorlyq qyzmeti men Jazushylar odaghyndaghy tóraghalyghymen shygha bastady. Beh Azindi danqqa bólegen shygharmasy – «Sharua qyzy» romany. Jazushynyng «Jylan monshaq» әngimesi týpnúsqadan qazaq tiline túnghysh ret audarylyp otyr.


Gýlnәr kýnning astynda sәkide otyr. Qasyna sýrmedan, qyna qaynatqysh, opa-dalap qoydy. Qolyna әielder monshada qoldanatyn mys ainany alyp, alansyz boyanugha kiristi. Ýy júmysynan qazir ghana bosady. Kýieui sheberhanasyna ketken song tanghy astyng dastarhanyn jinap, shәinek, kese tasityn tabaq pen tәrelkelerdi hauyzgha aparyp, shayyp aldy. Sodan keyin bólmeni sypyryp, eki-ýsh tósek jaymany judy. Endi kýn batqansha, kýieui әdettegidey keshki asqa nan, jemis, kýnjit haluasyn, janghaq pen taghy basqa nәrselerdi tórtbúryshty oramalyna týiip әkelgenshe Gýlnәrding qoly bos, ýide jalghyz otyrady.

Ekeui ghana túratyn. Qalada ózderinen basqa eshkim joq edi. Qúrqyltaydyng úyasynday ýilerining kýnge qaraghan eki bólmesi, búryshy baspaldaqqa úlasyp, su qoymasynyng shýmegine jetetin, jerine kirpish tóselgen aulasy bar.

Balalary bolmady. Gýlnәr ústa Japargha әiel bolyp, onymen qol ústasyp, auyldan kelgennen beri ýsh ret týsik tastady. Eshqaysyn tórt aigha jetkizbedi. Monshashylardyng kenesi men jergilikti әiel dәrigerlerining dәri-dәrmekterinen payda bolmady. Gýlnәr bala sýimedi. Qyryqtyng qyrqasyna endi ghana ilingen kýieui oghan asa alandamady. Kelinshegi әli jas, bar bolghany on toghyzdan jiyrmagha endi shyqty. Qúday qalasa, uaqyt kóp. Alayda Gýlnәrgha ýide jalghyz qalghanda ermek bolatyn bir sәby kerek edi. Amal ne, taghdyrdyng basqa salghanyn kóredi.

Gýlnәr alaqanday aulasynda birneshe tauyq ben qorazdy torgha qamap ústady. Kýieui tordyng ishine salyp, bir júp shymshyq satyp әkeldi. Úzaq kýndergi serikteri osylar edi. Esigin eshkim ashpaytyn. Ózi de kórshi әieldermen aralaspaytyn. Búryn tozdyrghan tórt kóilekterine bola ne pisiru kerektigi, qayda baryp, qalay kiyinu kerektigi turaly olardyng aqylgóisigenin qalamady. Gýlnәrding olarda isi joq. Ózining jas әri súlu ekenin, bazardaghy etikshi Japar ústanyng búl degende janyn qiyatynyn bildi. Búdan basqa ne kerek?

Gýlnәr kýnning astynda, sәkining ýstine jayghasyp, boyanyp otyrdy. Aynagha qarap, kýlimsiredi. Ernin tistep, alaulap janghanynan lәzzat aldy. Qylymsyghan kózin audaryp-tónkerdi. Nazdanyp, qasyn kerdi. Kýlimsiredi. Qabaghyn týidi. Sýiiskisi keldi. Tandayyn taqyldatty. Sol kýnderi keng taraghan әuleki әndi ynyldap aitty. Ánning әuenine eltip, myng búraldy. Qatty berilip ketkeni sonday, kenet qúlaghyna bir dauys estildi. Gýlnәr tang qalyp, seltiyip túryp qaldy. Basyn kóterip, keybir kezderi balalary bastaryn qyltityp, qarap túratyn kórshining ýiining tóbesine qymsyna qarady. Quanyshqa oray, eshkim bolmady. Erinining ýsti terlep ketken Gýlnәr tereng dem aldy. Kenet kózi dualdyng búryshyna týsti. Jon arqasynyng qyzyly birtindep aqshulan tartyp, kerisinshe bauyrynyng aq týsi alqyzylgha auysqan, úzyn, jinishke jylan jogharydan týsip kele jatty. Múnday qashyqtyqtan Gýlnәr bauyrymen jorghalaushynyng kózin tap basyp kóre almaghanymen, ótkir kózining jarqyly ónmeninen ótti. Jýregi tas tóbesine shyqty. Shynghyryp, kózi baqyrayyp, jylangha tesile qarady. Tosynnan jogharydan taghy bir nәrse qúlap, auladaghy kirpishterding ýstinde eki myndyq tiyn siyaqty synghyrlady. Jylan basyn búryp, ýiding tóbesining artyna enip, әp-sәtte kózden ghayyp boldy.

Gýlnәrding kónili ornyna týsti. Týregelip, bir kózimen jerge, ekinshi kózimen tóbege qaraghan kýide auladan birdene izdey bastady. Eki kirpishting arasynan jyltyraghan nәrseni kórse de, sene almady: altyn tiyn! Gýlnәr jinishke shybyqpen ony audaryp-tónkerip, jan-jaghynan qarady. Patshanyng altyn soghatyn aulasynan tap qazir shyqqanday altyn tiyn eken. Jas kelinshek oghan qol tiygizuge qoryqty. Jady bolyp jýrmesin! Gýlnәr pismillәsin aityp, biletin dúghasyn erinining úshymen oqyp, ýshkirdi. Biraq týk ózgergen joq: tiyn jymyn-jymyng etip jyltyrap, oghan kýlimsiregendey boldy. Gýlnәr qolyn sozdy. Biraq esine taghy bir nәrse týsti. Tostaghandy sugha toltyryp, tiyndy ýsh qaytara judy. Sodan keyin ony kýnning astyna qoyyp, biraz ainaldy. Keudesin shattyq kernedi. Qazir qolyna ústap túrghan, oghan tiyesili altyn aqshanyng buy ony kókeyindegi kez kelgen saual men alandaushylyqtan aiyrdy.

Degenmen búl ne boldy ózi? Qaydan keldi? Sonshalyqty әsem ainalyp, jaghymdy dybys shygharghan, týsi de әdemi, sýikimdi, dóngelenip oralghan jәndikke tiynnyng qanday qatysy bar?

Gýlnәr kýlimsiregen kýide altyndy kirpishting betinde dóngeletip, synghyrlatty. IYә, altyn tiyn men jylannyng arasynda qanday baylanys boldy? Rasynda, kózi dúrys kórdi me ózi? Naghyz jylan ba eken? Gýlnәr asa senimdi bolmady. Mýmkin qatelesken shyghar? Kózine qos kóringen bolar? Biraq myna altyn tiyn qaydan keldi? Bәlkim kóshede bireu «býk nemese shik» dep tiyn laqtyrdy ma eken? Sodan tiyn dóngelep, aulagha týsken. Onday bolsa, nege esikti eshkim qaqqan joq? Nelikten eshkim súrap kelgen joq?

Gýlnәr alandap, altyn tiyndy alaqanyna qysty da, ýiding esigin jartylay ashyp, kóshening bas-ayaghyna úrlana qarady. Eshqanday dybys shyqpady, jýrginshi de kórinbedi. Dualdyng týbindegi it basyn eki ayaghynyng astyna tyghyp, mýlgip jatty. Kóshening sonynda eki bala topyraqta oinap otyr. Gýlnәr esikti senimmen jauyp, búrynghy ornyna jayghasty.

Búl joly ainadaghy kózi kýlimsirep, opanyng nәzik perdesi ay sәulesindey balghyn jýzin japqanymen, jýreginde әdettegi tynyshtyqtan aiyrghan elegizu boldy.

Ol isin nemqúrayly ayaqtap, altyn tiyndy opa-dalaptyng qorabyna salyp, múzdatqyshtyng týbine qoydy. Biraq búl onyng abyrjuynyng bastamasy ghana edi. Ne isterin bilmedi. Torlary oryndyqtyng janyndaghy baghanda ilinip túrghan shymshyqtardy sipap, oinaghan boldy. Sodan keyin shúbar tauyghy júmyrtqalaghan shyghar degen syltaumen tauyqtardyng úyasyn qarady. Bólmege taghy bardy. Tigin qorabyn alyp, qaqpaghyn ashty. Jamamaq bolyp, kýieuining kóilegining etegin ústady. IYne pisken kýide oiy san-saqqa jýgirgenimen, dәiim bir suretke shoghyrlandy: altyn tiyn! Gýlnәr odan birese syrgha, birese bilezik, birese alqa jasady.

Biraq sol kýn ózine úzaq bolyp kórindi. Kýieui kelgen kezde Gýlnәr esikti tolyq ashpastan, әdettegidey kýlimsiregen kýide, biraq azdap abyrjyp: «Kelding be, ústa! Ne әkeldin?» – dep súrady. Jauabyn kýtpesten, nan men jeytin nәrseler týiilgen oramaldy alyp, onymen bólmege ere kirdi. Gýlnәr sol keshte kýieuin qatty jaqsy kórdi. Kóp sóilep, kóp kýldi. Júmysynyng qalay bolghanyn súrady. Múnyng bәrin qapastan qashatyn qústar siyaqty kónilindegi qúpiyasy mәlim bolmauy ýshin istedi. Ekeui týndi quanyshpen ótkizip, jaqsy úiyqtap túrdy. Tang atyp, kelesi kýn de әdettegidey bastaldy. Syrttay qaraghanda ómirlerinde eshqanday ózgeris bolghan joq. Ústa Japar ózining qorash júmysyna bazargha ketti. Gýlnәr da asyqpay, ýidi sypyryp, sharuasyna kiristi. Kýn sәkining ýstine týsken kezde Gýlnәrdyng da júmysy ayaqtalghan edi. Ádettegidey boyanugha kiristi. Biraq kózi ýiding tóbesining shetin andumen boldy. Eshqanday oqigha bola qoyghan joq. Degenmen Gýlnәr bos ýmittenetindey sonshama anqau emes edi. Kózin sýrmelep jatqan kezde ainagha bir qyrymen qarap túrdy. Kenet dualdyng ýstinen qarqyldap qargha úshty. Jas kelinshekting jýregi qysylyp, janaryn joghary kóterdi. Keshegi jylan jalynday jarqyrap, dualdan asyp kele jatty.

Gýlnәr qoryqqannan aighaylap, ornynan túrmaq bolyp, talpyndy. Jylannyng dualdyng jarty jolynan keri qaytqanyn, keshe sonyng artynda joghalyp ketken jaqqa bara jatqanyn kórgende kónili ornyna týsti. Demin alyp, mandayyndaghy suyq terdi sýrtpek boldy. Sol sәtte eki myndyq tiyn siyaqty bir nәrse auladaghy kirpishterding ýstinde shyr ainaldy. Gýlnәrding auzy ashylyp qaldy. Jýregi dýrsildep, denesi qyzyp, boyyn qorqynysh biyledi. Esine diilar men periler, arbau týsti. Eriksiz Qúdaygha bet búrdy. Erinining úshymen dúgha oqyp, ózin ýshkirdi. Biraq armanyn ayalap: «Qúdayym-au! Taghy bir tiyn ba? Osymen ekeu bolghany ma? Búlardan bir syrgha jasatyp alam ba?» – dedi.

Jas kelinshek shattanyp ornynan túryp, auladan tiyn izdeuge kiristi. Su qoymasy baspaldaghynyng aldyna týsken altyn tiyn tiri kóz siyaqty qarap jatty. Búl joly da Gýlnәr kóze әkelip, tiyndy ýsh ret juyp, qolyna alyp, ainaldyra qarady. Tura keshegi altyn tiyn sekildi eken. Kýlimsirep, sybyrlaghan kýide sәkining janyna baryp, ózi oraghan aldynghy altyndy alyp, kýnning astynda olarmen biraz oinap, alaqanynda synghyrlatty. Aytpaqshy, myna ekinshi altyn tiyn ózine kóbirek әser etti. Onymen ýmiti oyanyp, odan әri ýlghaya týsti. Gýlnәrdi qiyal qanatyna mingizip, alys kókjiyekterge jeteledi. Biraq azdaghan alandaushylyqtan aryla almady. Osy eki kýngi oqighany ústa Japargha qalay aitady? Ayta ma? Kýieui sene me? Jaman oilamay ma? «Bir gәp bar-au…» demey me? Is nasyrgha shauyp, úrysqa, janjalgha, qol kóteru men jylaugha úlaspay ma? Onda Gýlnәr ne isteydi? Kýieuining kónilinen kýdikti qalay joyady? Óz kózimen jylandy kórui ýshin onyng keluin kýttirip qoya ma? Qosh delik. Jylan kelmese she? Onda masqara bolghany. Kim estise de, kýieuiniki jón deydi. Aytpasa, bilmeydi. Eshtene demeu kerek.

Qaranghy týsti. Kýieui ýige oralyp, eshteneden habarsyz kýide taghy bir týndi әielimen quanyshpen ótkizip, tanerteng júmysyna ketti. Ol shygha salysymen esikti japqan Gýlnәr birden múzdatqyshtan tiyndardy alyp shyqty. Olar kelinshekting alaqanynda synghyrlady. Gýlnәr kýlimdep, quanyp, búrandap biyledi. Kónili kóterilip, ýy sharuasyn yqylaspen atqardy.

Sodan keyin kýndelikti әdetinshe opa-dalabyn әkelip, shashyn jóndep, boyanugha kiristi. Sonymen sol kýni jәne taghy birneshe kýnde jylan oilamaghan jerden payda bolyp jýrdi. Áyel de ony kózi shalysymen ornynan atyp túryp, aighay salatyn. Jylan da kelgen izimen keyin qaytatyn. Auzynan әr joly altyn tiyn týsip, kirpishting ýstinde synghyrlaytyn. Bir tanghalarlyghy, әr joly әielding qoryqqan ýninen jatsynghandyq azayyp, kerisinshe, nazdanu men erkelik seziletin. Jylan da basynda qashugha dayyn bolyp, saqsynghanymen, endi kóbirek jaqyndap, keterinde de bayau qozghalyp, ayaldap, basyn búryp, qyzyl, jinishke úzyn denesin әsem qozghaltatyn boldy. Bir kýni Gýlnәr boyanyp jatqan kezde kózi barlyq jerdi baqylap túrghanyna qaramastan, jylan jymyn bildirmesten, janynan payda bolyp, jerde jatqan beldemshesining ýstinde jorghalap bara jatty. Kenet Gýlnәrding qúlaghyna jartylay jabyq shýmekten syldyrap aghatyn suday әlsiz suyl estildi. Qúddy bireu sybyrlaghanday boldy. Aqyryn bolghany sonday, belgisiz qúzyrdy sezinuden basqa eshteneni týsinu mýmkin emes edi. Gýlnәr demin ishinen alyp, qúlaghyn tikti. Biraq ishinen kórshining ýiindegi mәjnýn taldyng bútaqtaryn qozghaltqan jel bolar nemese qúrghaq japyraqtarmen tóbede oinap jýrgen mysyq shyghar dep oilady. Kýtpegen jerden Gýlnәr qyzyl shәii dorbagha salyp qoyghan osy uaqytqa deyin alghan jeti altynnan da iri, jana tiyndar kilemning ýstinde domalap, kirpishting ýstinde synghyrlady. Gýlnәrding auzy ashylyp qaldy. Kózine jaqpaq bolghan sýrmening tayaqshasy men mys ainany jyldam jerge qoyyp, qolyn algha sozyp, tiyndy aldy. Biraq sol kezde sausaqtary júmsaq, jyly bir nәrsege tiydi. Jylan bayau keri sheginip, basyn kóterdi. Jartylay ashylghan auzy kýlimsiregendey kórindi. Onyng kishkentay kózi jyly, ótkir núrmen әielge qadaldy. Gýlnәr estidi me, әlde oilady ma: «Aqtamaqgýlim, aqjúparym, qoryqpa!» – degen ýn shyqty. Bir qyzyghy, Gýlnәr qoryqqan joq. Onyng boyynda anamyz Hauany kýieuimen Qúdaydyng beyishinen qughan jәndikten adamdar qorqatyn ejelgi qorqynysh pen qarghystyng esh belgisi bolmady. Ekeui eski dostar siyaqty, aralary eshqashan bólinbegen sekildi kórindi. Soghan qaramastan, Gýlnәr ne aitaryn, ne isterin bilmedi. Bir ornynan tapjylmay, oghan qarap otyrdy. Aynala tym-tyrys kýige enip, qozghalys toqtady. Qapastaghy shymshyqtar da demderin ishinen aldy. Auladaghy sebettegi tauyq pen qoraz da dybystaryn shygharmady. Tipti kóshedegi kókónis satushy men tilenshining auyzdaryna da qúm qúiyldy. Qarghalardyng jaqtary semip, itter ýruden qaldy. Jylan Gýlnәrding qasynda oralyp jatty. Keyde basyn sozyp, jinishke, ýshkir tilin ottyng úshqyny siyaqty syrtqa sumandatty. Gýlnәr oghan qarap, kenet, belgisiz bir kýige týskenin sezdi. Boyyn әlsizdik biylep, tәtti úiqy qysty. Qabaghy auyrlap, kilemshening ýstine jantaydy. Betining eki úshy kýnning qyzuynan núrlanyp, ernining ýsti shyp-shyp terledi. Jylannyng basyn aqyryn sipap, ishinen: «Eger kýieuim osynda bolyp, meni kórgende…» – dep oilady. Kóz aldyna sәske týsting túmanyna batyp, jayqalghan ýlken baq pen keng hauyzdaghy qara japyraqtardyng betindegi aq lalagýlderding jýzip jýrgeni elestedi. Jer-dýnie kólenkege, jartylay jasyl sayagha malynyp, týrli-týsti gýlge orandy. Samal jel júmsaq ta masaytatyn iyisti barlyq jerge taratty. Gýlnәr shegirshin men shynar aghashtarynyng biyik shatyrynyng astynda, pil sýiegi men qaraghashtan jasalghan tósekte jibekke oranyp jatty. Búryn kórmegen, tanymaghan, biraq qazir búl ómirde bәrinen artyq, janyna jaqyn keng iyqty, juan bilekti, úzyn boyly jas jigitting qúshaghynda kerildi. Jigitting qara kózinen jandy sharpityn qúmarlyq esip, alapat kýshpen kelinshekti qúshaghyna aldy. Gýlnәr óz bolmysyn bir sәtte esinen shygharghan osynday tәtti sezimdi eshqashan bastan keshken emes. Barlyq sezimi aralasyp, әrqaysynan bir-birine qaray jol ashylghanday boldy: kórgeni, estigeni men iyister ashynasynyng sezimderimen aralasyp, onyng túla boyyn kernedi.

Ekeui eliktiretin neshe týrli oiyn oinady. Gýlnәr bir kezde jigitting qúshaghynan bosap, jartylay jalanash, ýstindegi júqa jibek kóilekpen baqta seruendedi. Raushan gýlderi men aqgýlderding tasasyna tyghylyp, kókek pen týrkepterding dauysyn salyp, búlbúlsha sayrady. Aghashtan alma men shabdaly ýzip, tistedi. Sәlden song jigit te sýiiktisin izdeuge asyghyp, sonynan shyqty. Gýlnәr elikting laghynday ýrkip, syqylyqtap jýgirdi. Sonynda jýrekting yrqyna kóndi. Biraz uaqyt ótti. Jel japyraqtary tógilgen bútaqtargha qonaqtady. Auadan topyraqtyng ashy iyisi shyqty. Týnergen aspannyng tóbesinen búlt tóndi. Baq jalanashtanyp, toghandaghy lalagýlder solyp qaldy. Aspan jylap, suyq týsti. Gýlnәr jigitti keudesine qapsyra qúshaqtady. Býkil denesimen oghan jabysty. Alayda tәnin ayaz lebi qarydy. Boyyn diril biyledi. Kózi júmylyp, qúshaghy óz-ózinen bosady. Ernindegi sýiisti múz basty.

Kýieui keshke amalsyzdan kórshining ýiining tóbesi arqyly aulagha endi. Gýlnәr sәkining ýstinde úiyqtap jatty. Qasyna mys aina men sýrmedan, opa-dalap, ishine jeti altyn tiyn salghan kishkentay dorbany qoyypty. Bir ýlken altyn tiyn qolynan syrghyp ketipti. Kelinshekting mәrmәrday keudesinde oralyp jatqan jylan otaghasy men onyng sonynan ere kelgen birneshe kórshi әielding dausyn estip, ýiding tóbesine qaray jyldam jorghalap, kózden ghayyp boldy. Kýieui altyn tiyndardy múqiyat qarap, qayta sanap, dorbagha salyp jatqanda kórshining jas kelinshegining ótkir kózi Gýlnәrding keudesindegi aq týsti eki týiir monshaqqa týsti. Ne ekenin bildi. Quana qolyn sozyp aldy da, oramalyna týiip, keudesine basty. Endi kýieuining ekeuining mahabbatyna mәngilik adal bolatyndyghyna senimi artty.

Parsy tilinen audarghan Aynash Qasym 

Abai.kz

3 pikir