Júma, 22 Qazan 2021
Ádebiyet 7111 13 pikir 11 Aqpan, 2021 saghat 13:07

Serik Shayman. Sol kelinshek

(әngime)

Bastau búlaghyn Saryarqanyng úsaq shoqylarynan alyp, qazirgi astanany qaq jaryp ótetin Esil asyp-tasymay salmaqty sabyrmen aghatyn, jaghasyna jalpayyp jazylyp ketpey de, arnasy ortayyp tómen týspey de, údayy su tolghan shelektey gýmpildep túratyn ózen. Aghysy astynda, beti qaynaghan qazanday býlkildep, aq tolqyn oinap jatady. Sol Esilding Jarqayyngha qaray búrylar saghasynda mәngibaydan kele jatqan "Borankól" atty qazaq auyly bar edi. Erterekte ózimning jas,kezimde osy auyldyng bir kelin týsiru toyynda bolghanym bar. Toy ne orys dәstýrinde, ne qazaq dәstýrinde emes, әiteuir aralasyp, bytysqan jaghdayda ótip jatqan-dy. Kenet bir adam keldi de sonyng bәri ayaq astynan ózgerip sala berdi. 

Áueli ol maghan qalyng búltty jaryp shyghyp, kózindi qaryqtyra jalt ete qalghan kýn sәulesindey elestedi. Ýiding ishinde keremet bir jylylyq ornady. "Endi ketsem be eken?!" dep otyrgham, eriksiz bógelip qaldym. Ýy iyesi ony qúdashamyz, Aqmoladan keldi, poezdan týskeni jana qazirde dep tanystyrdy. Esimi Qúralay. Ózi de qúralay dese degendey eken. Salghan jerden toy tizginin qolgha alyp, otyrysqa jana lep pen jarastyq berdi. Qazaqtyng osy kýni úmyt qalyp bara jatqan keybir salt-dәstýri men oiynyna jinalghandardy eliktirip toydyng shyrayyn shyghardy. Onyng adamdarmen sóilesuinde, ynghaylasuynda bir degdarlyq bar. Moyylday qap-qara bota kózimen ózine eljirey qaraghanda aitqanyn istetpey qoymaydy. Ólendi de kelistirip aityp, dombyrany da sheber tartady eken. Keng pishilgen kók kóilekting etegin jayyp jiberip otyrghanda hanzada siyaqty, kózi úshqyn shashyp túrady. 

- Eki auyz óleng aitpaytyn qazaq bolmaydy. Sizderde toygha ónerlerinizben ýles qosynyzdar, -dep orys-qazaqqa óleng aitqyzdy, dombyra tartqyzdy. Qaysybireulerin biyletti. Ásirese jýzgramnan keyin qyzara bórteken orys kelinshekteri dýr kóterilip dumandatyp jiberdi. Men qazaqtyng eski "Dýniye-ay", "Qúdasha" degen әnderin oryndap berdim. "Qúdashanyn" sózine salmaq salynqyrap Qúralaydyng ózine qarata aittym bilem,  ol kózi shoqtay jaynap, kýlimsirep otyryp tyndady. Ishtey tolghanysqa týsken sәtte eki beti bal-búl janyp, jýzi peyishting tórindey qúlpyryp ketedi eken. 

 - E, naghyz әnshiler osynda otyr eken ghoy. Sizding myna dauysynyz anau-mynaulardan kósh ilgeri, - dep meni biraz jerge aparyp tastady. Júrt qolqalap, súrap qoymaghannan keyin ekeumiz qosylyp "Begimaydyng әnin" aittyq. Sol sәtte, sol kýni, sol kónil-kýiding jaghdayynda búl endi naghyz ghajayyptyng ózi boldy. Otyrghandar ýsti-ýstine qol soghyp, duyldasyp bizge bundershaf ishkizdi. Rumkeni kóterip jatyp Qúralaydyng kózine qarap edim, ol da meni izdegendey qadala qarap, ishtey bir adam auyzben aityp bolmaytyn rizashylyq sezim bildirdi. "Kelinshek augha oraldy" dep oiladym men. 

Kelinshek dep kýieui bar degen song aityp jatqanym ghoy. Áytpese Qúralaydyng dene bitimine qarap, esik kórgen adam dep aiytugha bolmaydy. Esilding jaghasynda ósetin sәmbi talday súlu mýsin. Arshyn tós, arshyghan júmyrtqaday aq tamaq. Alaulaghan dóngelek jýzine layyq qyr múryn, oimaq auyz, әbden pisken býldirgendey qyzyl erni ony kez-kelgen qyzdan erekshelendirip túrar edi. 

Toy kesh tarady. Kisi ayaghy siyredi-au degen bir shaqta Qúralay ekeumiz aldyn ala kelispesek te dalagha birge shyqtyq. Jazdyng shanqay shaghy ghoy, týnning ózi kýndizgi ystyqtyng lebin qaytara almay busanyp túr. Tek qana Esilden soqqan samal jel janyna daua bergendey. Biz birden ózenge bettep әli aiyqpaghan týn qaranghylyghyna sýngip kettik. Ózen jaghalauyndaghy qaz ot pen shóp jýp-júmsaq, qús mamyqtay bylq-bylq etedi... Qúralay da, men de ayaq kiyimimizdi sheship tastap, jalanayaqtanyp aldyq. Balalyghymyz ústap ketken siyaqty, al kelip jýgireyik. Shamasy sugha týskimiz kelgen bolar jýgirip kele jatyp kiyimderimizdi sheship jatyrmyz. Mening jeydem bir jaqta, shalbarym bir jaqta qaldy. Qúralay kóilegin basynan asyra sheshe bastady da kilt toqtady. Men shap berip ony qúshaqtay aldym. Ol mening kókiregimdi qaq jaryp ishime kirip keterdey qúshaghyma tyghyla týsti. Kindikten joghary kóterilgen kóilegi tómen týspey ekeumizding aramyzda perde bolyp túryp qaldy. Deni sau, bula kýsh boyyn kernegen jas әielding júp-júmyr bura sanynan esken ystyq lep mening tәnimdi qaryp, arshyn tósi keudeme tireldi. Ekeumizdi de әl bermeytin asau sezim biylep alghanday, qúshaghymyz aiqasa ketip, úzaq sýiistik. Bir sәtte Qúralay:

- Meni  keshir, búdan artyqqa bara almaymyn. Ózing siyaqty nartalap kýieuim bar. Kózine shóp salyp kórgenim joq, - dedi. 

- Al sýiisu she? - dedim men. - Sen shyn kónilinmen sýiisting ghoy. 

- Sýiisu - mezettik sezimning qalauy. Al, tósektes bolu tәn qalauy. Ol auyr kýnә. 

- Sonshalyq aiyrmashylyq kórip túrghanym joq. Sýiisu arqyly da biz kýnәgha battyq qoy, - dedim men. 

-Joq, sýiisu qazirgi vertualidyq baylanys siyaqty, - dedi ol. 

- Qaydaghy! Ernimizge ernimiz tiydi, biz týiistik, - dedim men. 

- Ol eki sausaghyn mening ernime basyp, appaq marjanday tisterin kórsetip saqyldap kýldi. Súmdyq bir tylsym kýsh bizding qúshaghymyzdy aiqastyryp jiberdi. Áyelding ottay ystyq erninen óbip, tilin sorghanymda koniyakting be shәrbattyng ba әdemi dәmin sezindim. 

-Bilesing be, - dedi ol - men saghan bir ertegi aityp bereyin. Shamasy arab әdebiyetinen oqydym-au deymin, qazir esimde joq. Bayaghyda erte, erte, ertede bir әmirshining súlu qyzy bolypty. Ámirshi qyzyna elde joq kóilek tiktirip beripti. Ol kóilekting jaghasynan etegine deyin týimesi bolypty. Syiqyry sonda týimeni joghary jaqtan bastap aghytyp, eng songhysyna jete bergende qalghandary qaytadan týimelenip qalatyn bolghan. Men sol kóilek siyaqtymyn. Eng songhy sheshushi sәtke kelgende týimelerim qaytadan salynyp qaldy. 

- Tu, ne degen anqaulyq, sonshama týimeni aghytyp ne azap! Mynau sening kóileging siyaqty basynan asyra salmay ma?! - dedim men. 

- Bilgishbegim, ol kóilekting qasiyeti sonda onyng týimesin aghytpay sheshe almaysyng - dedi ol. 

- Qúdaygha myng da bir tәuba, qazir sening ýstinde sonday kóilek joq, jalpy sen jalanashsyn, - dedim men. Qúralay sonda baryp ózining myqynynan tómengi jaghy tyrjalanash ekeni esine týsip, meni aqyryn iyterip tastap, teris ainaldy. 

Esilding myng búralghan búira búira tolqyndary jaghany qayta-qayta zilsiz soqqylap, jybyr-jybyr, qybyr-qybyr etedi. Qúralay ekeumiz ayaghymyzdy sugha malyp, shalqamyzdan jatyrmyz.Aspanda júldyzdar jaryghy әlsirep, tang atyp keledi. Men Qúralaygha:  "Esilding arjaghynda kórdim seni, syrghandy qayyq qylyp ótkiz meni..." -dep ólendettim. 

- Joq, - dedi ol, - sen ótpeysin, arghy bette qalasyn...

Men aqyry ol aitqan jaqta qaldym.

Alayda arada on jyldan astam uaqyt ótkende biz ekinshi ret kezdestik. Búl kezde ýkimet Aqmolagha kóship kelip, qalanyng atauy Astana bolyp ózgertilgen shaq edi. Korparasiya basshylyghynyng búiyryghymen Ordabay oblystyq teledidaryna Bas redaktor bolyp ornalasqan edim. TV baghdarlamalaryn sifrlandyrugha  baylanysty respublikalyq seminar ótetin bolyp, bas injener ekeumiz Astanagha keldik. Seminar búrynghy Parlament mәjilisining ýiinde kishi zalda ótti. Ýzilis kezinde týski asty jaqyn jerdegi ózimiz ornalasqan «Esil» qonaq ýiining restoranynda iship otyrghanbyz. Ishki týisigim tusyrtymnan qadalghan bir tosyn kózqarasty angharghanday boldy da, jalt qaraghanymda alystau týkpirde otyrghan bir әielding ózime tesile kóz salyp otyrghanyn anghardym. Biraq, týrin jygha tany almadym. Al kózi bireudi eske týsirgendey boldy. Bir týrli tanys, jyly kózqaras. «Apyr-au, kim boldy eken», - dep oilaghanymsha bolghan joq ol ornynan túryp maghan qaray jýrdi. Jaqyndaghan sayyn sana týkpirinde syghalaghan bir eski kórinisting beti ashylyp, men ony tany týstim. «Qúralay! Bayaghy Qúralay ghoy mynau! Oi, allay, búl qaydan jýr? Mende ornymnan atyp túryp ekeumiz qúshaqtasyp, amandasyp mәz-meyram bolyp jatyrmyz. 

- Osynda, mynau әkimdikting ishki sayasat bóliminde isteymin, - dedi ol. Onyng әkimdik dep otyrghany «Esil» qonaq ýiining tap qarsysyndaghy jeti qabat zәulim ýi. Bir kezde onyng jetinshi qabatynda bizding redaksiya bolghan. Búl manay, mynau qonaq ýii maghan óte tanys. Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary mening biraz ghúmyrym osy jerde ótken. 

Kóp sóilesuge Qúralaydyng uaqyty tyghyz boldy. Tәrtip, kense júmysy degendey. Biz keshkilik kezdespek bolyp kelistik. 

- Osy qonaq ýiding ýshinshi qabatyndamyn, 32-shi bólme, - dedim men. 

- Kelem, - dedi Qúralay.

Qonaq kýtetin bolghan song búrynghy boygha singen әdetpen  bólme ishin jinastyryp, bir-er shólmek ishimdik, tiske basar jemis-jiydek, sapaly tamaq alyp qoydym. Mening bólmemnen әkimdikting aldynghy beti alaghandaghyday anyq kórinedi. Jetinshi qabattyng ong jaqtan sanaghanda altynshy, jetinshi, besinshi terezelerinde bizding kabiynetter bolyp edi. Bastyghymyz Aldannan bastap, Tólegen, Jylqybay, Bәduan, Qayyrken, qyzdardan Baqyt, Baqytjamal Júmatay taghy basqa jigitter ýpir-shýpir bolyp shahmat oinap, dýniyeni asty-ýstine týsirip sapyryp jýrushi edik. Ol da bir ótken ghúmyr, qolamtagha ainalghan shoq. Ýrleseng bәri esine týsip sanang janghyryp qoya beredi. Sonda ghoy Júmatay marqúmnyng preziydent Nazarbaevqa ólenmen hat jazyp kezekten tys pәter alatyny. Onyng tili totiyayyn ghoy, tiygen jerin oiyp týsetin. 

Qúralay uәdesinde túrdy. Saghat keshki toghyzdargha taman kelip esik qaqty. 

- Tu, zaman ózgerse de kenselerdegi júmys isteu tәrtibi bayaghysha qalyptyghoy. Tym kesh shyghady ekensinder, - dedim men. 

- Aytpanyz, - dedi Qúralay, qaghazbastylyq qosylmasa azayghan joq. Jarty ghúmyrymyz osy kensede ótedi. Ol kýldi, biraq kózinde múng bar. Jýzi de búrynghyday emes, solghyn tartqan, әr jerde bolmashy әjim izi seziledi. 

Otyrys jaqsy boldy. Sharap ishtik, tamaq ishtik. Qazirgi sayasatqa, Astanagha baylanysty talay әngime aityldy. Aqyrynda sóz reti endi Qúralaydyng jeke basyna tireldi. 

- Jasyratyny joq kýieuimmen sýiip qosyldym. Bes jyl birge túrdyq. Sonyng alghashqy eki jylynda ózimdi baqytty sezindim. Qalghanynyng bәri azap, - dedi Qúralay. – Basty sebep – balamyzdyng bolmauy. Barmaghan jerimiz qaralmaghan dәrigerimiz joq. Kinә ózinen ekenin bilgennen keyin kýieuim únjyrghasy týsip, mýlde ózgerip ketti. Ózim de kóshede kishkentay bala kórsem esimnen tanyp, mýjilip sharshap qalatyn boldym. 

"Jazyghymyz ne, Jaratqan iyem-au! Kóshege balasyn tastap ketip jatqandargha qighan bir sharanany bizge qimaysyng ba?!"- dep egilip talay jyladym. «Bala asyrap alayyq» - dedim. Kýieuim kónbedi. «Alla taghala bizge búiyrtpaghan eken. Endi ony qoldan jamap-jasqaghannan ne bolady» - dedi.  Sóitti de maghan bostandyq berip, ózi ketip otyrdy. Kýni býginge deyin qayda jýrgenin bilmeymin. Týk habar joq. 

Men әielding jan azabyn bóliskim kelip ony qúshaqtap, betine betimdi tiygizdim. Onyng әli de typ-tyghyz denesi, qomaqty qos anary janasqan sayyn mening degbirimdi qashyrdy. Ekeumizding de tynys aluymyz jiyilep Abay danyshpan aitqanday: «Eting etke tiygende, tәn shymyrlap boy erip, ishim ottay kýigende» derlik keyipke týstik. Qúralay kóilegin basynan asyra sheship, laqtyryp jiberip qarsy aldyma túra qaldy. Endi qalghanyn ózing shesh deytin siyaqty. Men dizerley otyryp san týrli gýl japyraqtarynyng sureti salynghan tildey trusiygin súq sausaghymmen tartyp dizesinen tómen týsirdim. Sonan song bustgaliterining týimesin basyp aghyttym da oryndyqtyng basyna qoydym. Qos almasy tip-tik, ong jaq emshegining úshynda qaraqattay meng bar eken. Men soghan qarap túrynqyrap qalsam kerek. Qúralay :

- Sen endi osylay otyrasyng ba? Sheshinseyshi – dedi de meni sonshalyq eptilikpen shapshang sheshindire bastady. Tek qana eng songhy ishkiyimimdi shesherde sәl kidirdi de, tura men siyaqty súq sausaghymen ony tómen qaray syrghytyp jiberdi. Mening anadan tughanday keyipimdi kórgende ol býkil buyndary qúrysyp ústamay qalghanday, tayau túrghan keruetke sylq etip, qúlay ketti. "Búl endi talaydan beri eshkimmen tósektes bolmaghandyqtyng әseri shyghar, әiel jany tym nәzik qoy", dep oiladym men. 

Dýnie tylsym, bir sәt tas bolyp qatyp qalghanday. Bólmede bizding yntyqqan ystyq sýiisimiz, mening auyr-auyr alghan tynysym, keruetting syqyry, alpys eki tamyry iyip, ýgitilip, shamyrqanghan әielding sәl ynyrsyghan dybysy ghana estiledi. Tósekte men ózimdi tau kótergen Tolaghay batyrday sezindim. Búryn-sondy bolmaghan erekshe qarqyn, alapat kýsh-quat túla boyymdy kernep túr. Lәzat sәti әdettegiden әldeqayda úzaqqa sozylyp Qúralay eng kemi eki ret orgazm alghanday әser berdi. Búl týn buyrqanghan sezim týni, erkek pen әielding bir-birine degen sәikesimdiligi jarasqan týn boldy. Áyel qúshaghynda ózimdi jәili sezingenim sonshalyq mening búghan deyingi ómirim bir basqa, mynau baqyt qúshaghyndaghy sәt bir basqa siyaqty kórindi. Arada bir jarym aiday uaqyt ótkende Qúralaydan: «Men baqyttymyn, ayaghym auyr!» degen SMS aldym. Sonda maghan: «Áttegen-ay, biz bayaghy birinshi kezdeskende osynday tәuekelge barsaq qoy. Qúralaydyng kýieui balany ózimdiki dep qabyldap baqytty ómir sýrer me edi? Qazir ózi qayda eken? Dertine em tauyp jazyldy ma? Mýmkin ýilenip balaly-shaghaly bolghan shyghar? Álde... joq,joq olay oilaugha dәtim barmaydy. Búl kýnde medisinada mýmkindik kóp qoy, bir shipasy tabylghan shyghar. 

Ylayym solay bolghay! Onday jaghdayda ol azamat meni keshirsin. Mening jazyghym ne, perishte emes, et pen sýiekten jaratylghan pendemin. Ómir atty ýlken sahnada bar bolghany ózime tiyesili róldi oinap shyqtym» degen oy keldi. Biraz oilasqannan keyin vatsappen: «Qúralay, quanyshyna ortaqpyn. Ákesi ekendigimdi moyyndaymyn!» dep jauap jazyp jiberdim. 

Serik Shayman

Abai.kz

13 pikir