Senbi, 16 Qazan 2021
Qogham 5422 14 pikir 22 Qantar, 2021 saghat 11:43

Túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty zannyng mәni nede?

Songhy uaqyttary jana kýshine engeli otyrghan túrmystyq zorlyq-zombylyqtargha qatysty zang qogham ishinde qyzu talqylanyp jatyr. 

2019 jyly tirkelgen nekening 43 payyzy búzylghan. Yaghny jartysyna juyghy ózi qúrghan úyasyn búzyp ýlgergen. Al el ishinde birden resmy nekege túrmay, 1-2 aidyng ishinde ýy bola almay ajyrasyp jatqandar qanshama. Dәl ózimning tuystarymnyng arasynda 4 jas otbasy qúryldy. Sonyng bireui ghana qaldy, qalghan ýsheui ajyrasyp ketti. Sebepterin súrasaq, eri: «Áyelim meni tyndamaydy, óz bilgenin istegisi keledi, dәmdi tamaq jasap, ydysty dúrys jumaydy, densaulyghy joq» dep aiyptasa, әieli: «Erim meni asyray almaydy, maghan jaghday jasay almaydy» degen syltau aitady. Bylay qarasan, uaqyt óte joly tabylatyn jayttar ghoy. Soghan bola ajyrasa ma eken. Eriksiz uayymgha batamyz. Bәrimiz úl-qyz ósirip otyrmyz, sonda búl balalar ómirding qanday qaghidalaryna sýienip ýy bolady, ertengi kýni synyqqa syltau tauyp ýilene salyp, ajyrasa bere me dep qauip qylamyz.

Statistika jagha ústatarlyq. Túrmystyq zorlyq-zombylyq 2017 jyly 446 jaghday bolsa, 2019 jyly mynnan asyp jyghylghan. Halyqaralyq OON derekteri boyynsha Qazaqstanda 2020 jyly túrmystaghy úryp-soghulargha qatysty 130 mynnan astam shaghym týsken, 400-ge juyq әiel kóz júmghan. Túrmystyq zorlyq-zombylyqqa úshyraytyndardyng 54 payyzy әielder, 6 payyzy balalar, qalghan 40 payyzy tuystarynan tayaq jeytin er adamdar eken. 

Janadan kýshine engeli otyrghan zang osy kelensizdikterge tosqauyl bola ma dep oilaymyz au. Biraq tayaqtyng ekinshi úshy bar. Zang kýshine ense, elimizde ekining biri temir tordyng ar jaghyna toghytyluy әbden mýmkin. Óitkeni túrmystaghy zorlyq-zombylyq qatty beleng alghany sonshalyq әr eki otbasynyng birinde kezdesip jatady. Onyng týp tórkinine zer salyp biraz qarayyqshy. 

Jii kezdestiretin jayt әleumettik jelidegi uaghyzdar. Jalpy, Jaratqanmen tildesu, Dinderge, onyng ishinde Islam dinine qanday da bir qarsy pikir aitudan aulaqpyn. Tek qana diny uaghyzdardyng zamanyna say týrlenip otyratynyn eske salghym keledi. Mәselen, soghys kezinde er adamdargha ruhany kýsh beru ýshin sheyit boludyng keremettiligin, sheyit bolghan song júmaqtyng tórinde jaqsy dýniyeler kýtip túratynyn jii uaghyzdady. Qúl iyelenu dәuirinde qúldardyng qojayyngha baghynuy - Qúdaygha jaghudyng birden bir amaly dep uaghyzdady. Sol siyaqty Orys patshasyna baghynbaghan Kenesary han ústanghan diny senimder men Patsha biyligi kelgen song tatar-moldalar taratqan diny senim basqasha boldy. Odan keyingi Kenes Ýkimeti kezinde diny nanym-senim ózgeshe sipat aldy. Tәuelsizdik alghannan keyingi diny uaghyzdar «toqsan týrli» bolyp shyqqanyn jasyra almaymyz. Ol uaghyzdardyng keybirin taldap jibersek, astarynan otbasyna iritki salatyn oilardy tabu qiyn emes. Mәselen 21 aqpan, 2017 jylghy ihsan.kz saytynda: Er adamgha eng auyr synaq osy!  maqalasynan ýzindiler keltireyin. 

«Hadiste er adamdardyng әr kezende, әsirese, aqyr zamanda әiel zatymen synalatyndyghy jәne búl synaqtyng ózge synaqtargha qaraghanda óte auyr keletindigine basa nazar audarylady. 

Sonymen qatar, Alla Taghala “Taghabun” sýresinde: «Ua, iman etkender! Áyeldering men bel balalarynnyng arasynan senderge dúshpan bolatyndar shyghuy mýmkin. Ondaylardan saq bolyndar!»[2] – dep búiyrsa, payghambarymyz (sallAllahu alәihy uә sәllәm) bir hadiysinde dýnie nyghmetterining eng abzaly jaqsy әiel ekenin aitqan. /Áyeldi dýniyening biri dep túr. Avtor./

Er er boludan qalsa, әiel әiel boludan qalmaghanda qaytedi?! Áyelderding azghyndap, búzyluy negizinen er adamdardyng әlsizdiginen tuyndaydy.

Endeshe, әiel zatynyng erlerding basyna bәle әkeletindey synaq boluy kýndelikti ómirge kóbirek baylanysty aitylghanyn úmytpaghan jón. Búl mәselege әielder túrghysynan qarasaq, olar ózderining kiyim kiyisinde abiyrlary men әuret jerlerin jauyp jýruge, jýris-túrysynda, sóilegende, júmys babymen nemese basqa da zandy sebeptermen ózgelermen qarym-qatynas jasaghanda barynsha әdeptilik saqtaugha mindetti». 

Allanyng sózine kýmәn keltiruge bolmaydy dep әrkez tozaqpen qorqytyp qoydy úmytpaydy. 

Sodan qarapayym oqyrman búl maqalanyng mәnin er adamdar ýiindegi әieli men balalaryna qojayyndyq qylugha tolyq qúqym bar jәne olardy qaytkende aitqanymnan shygharmay ústauym kerek dep sheshedi. Tabighatynda adam jasaghan qatelikterin ózinen emes ózgeden kóretini taghy bar. Jaudy syrttan emes, óz ýiining ishinen izdey bastaydy. Eng jaqynyn, qorghaugha tiyis adamdaryn qorlaugha auysuy әbden mýmkin. 

Jogharydaghy araby uaghyzdan keyin otbasynda zorlyq-zombylyq bolghan adamdargha otbasy mýshelerining ózara sýiispenshiligi eshqanday shekteuge kónbeytinin týsindiru óte qiyn. 

Ata-anasyn qúshaqtay alyp, betinen sýigen balanyng beynesin elestetinizshi. Al oghan degen ata-anasynyng meyirimi qanday sheksiz. Búl sezimdi olar eshqanday aqy-púlsyz, júmaqpen pәrelemey aq, tozaqpen qorqytpay aq bildiredi. Riyasyz, shynayy kónilmen otbasy mýsheleri birin biri jaqsy kóredi. Osynday kónilinde daghy joq adamdargha kókeyine kýdik úyalatatyn, birine birin aidap salatyn uaghyzdardyng paydasy joq, ziyany kóp. Qazaq әdebiyetinen, tarihynan әieline, balalaryna qol kóterip batyr, han, súltan atanghandy estimeppin. Jaumen aiqasqan, auyl-aymaghynyng shanyraghyn qorghaghan, qauymnyng qamyn jegen batyrlar men han-súltandardy ghana bilemiz. Býginde qazaqtyng er jýrek úl-qyzdary jaudy syrttan emes óz ýiining ishinen izdegenderine tang qalmasqa sharang joq. 

Uaghyzshylar týsinuge tiyisti bir jaghday bar. Bizding elimizding qazirgi jaghdayy qol qusyryp «erim asyrasyn» dep qarap otyratyn әieldi emes, qoghamda belsendi, enbekke iykemdi, tapqanyn ýy bolugha ýles qyp beretin әieldi qajet etedi. Bir adamnyng tapqany bir otbasyn asyraugha jetpey jatady. Sondyqtan ýy ishin er-әieli birlesip asyrau kerek aq. Al eri әiel, bala-shaghasyn jeke dýniyem dep emes, túlgha dep qaraugha, olargha óktemshil әmirshi emes, bir birining jeke pikirin syilaytyn, mýddeleri men qúqyqtaryn búzbaytyn, qamqorlyghy mol, jauapkershiligi joghary túlgha bolugha tiyisti. 

Áleumettik jelide kóp talqylanatyn taqyryptardyng biri «toqal alu», «talaq aitu», «imandy jәne imansyz adamdar» t.b. Búl taqyryptargha ýnilgende týsingenimiz - әlemde islamdy qabyldap, sonyng qaghidalarymen jýrseng ghana adamsyn, bolmasa kýnәhar kәpirsin. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen Abaydyng sózi әdire qalghanday aq. Ýy bolghysy kelgender imandy júp izdeydi, yaghny islam jolyndaghy adamdy izdeydi. Tapty delik. Bir kýni úrsyp qalsa, toqal izdeydi. Óikeni islamda kóp әiel alugha rúqsat etilgen. Toqal tapqan son, birinshi әieline talaq jasaydy. Qaghaz da joq, zang da joq. Bәri op onay. Bir kýni toqalyn asyrap qaryq qylmaghan son, oghan da talaq aityp ebil-debil bolyp otyrghany. Qanshama er azamattar «toqal» taqyrybyn qozghaymyn dep qúday qosqan әiel, bala-shaghasyna jeksúryn bolghanyn bilesizder me! Búl da zamangha layyq kelmeytin «araby uaghyzshylardyn» jemisi. Naq ózi! 

Árbir auzy dualy aitqyshtar aitylghan sózding artynan tuyndaytyn sebebi men saldaryn saralap baryp sóilese múnday bolmas pa edi. 

Qoryta aitqanda, Túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty zang jaydan jay shyqqan joq. Eng ókinishtisi - qoghamdy ózimiz qúbyjyq bolugha tәrbiyelep aldyq taghy, endi qoldan qylghan qúbyjyqtarymyzdy týrmege toghytugha asyghyp otyrghanymyz.

Uaghyzshylar óz uaghyzdarynda ghylym-bilimdi, әleumettik, ekonomikalyq taqyryptardy taratyp, eldi soghan júmyldyrsa basqasha bolar ma edi. Aynalyp kep erin әieline, әielin erine dúshpan ghyp kórsetkennen basqa iyleytin terileri joq siyaqty. Bilim-ghylym turaly aitsaq, naghyz tausylmaytyn taqyryp osy emes pe. Tarihtan belgili shyghys ilimi terende ekeni. Ony da islamshyldar ózderine iyemdengisi keledi. Alayda, jaghday sәl basqasha. Matematikadaghy «algoritm» termiyni shyghystyq ghalym Ál-Horezmning enbegimen kelgen. Ataqty «Aviysenna» dep jýrgen ózimizding Ibn-Sina ghalymymyz. Al ony islamshyl diny fanattar kezinde qudalaugha týsirgen. Din uaghyzshylary bizding qadirli aqyn-jazushylarymyzdyng enbegin de tek islam qaghidalaryna iyemdenip almay, jalpy adamzattyq qúndylyqtary túrghysynan baghalasa deymin. Ásirese Abay men Shәkәrim siyaqty el túlghalaryn aqyn dep emes, islamnyng soyylyn soghushy etip kórsetetinderi әste únamaydy. Jat aghym qansha iyemdengisi kelse de, el ózining ruhany qazynasyn bere qoymas! Abaylanyzdar!

Aq әjemning kiymesheginen, aq jengemning jaulyghynan arabtyng «paranjasy» artyq emes. Samrúq qúspen úshatyn ghajayyp ertegimnen arabtyng anayy «myng bir týni» artyq emes. Qasqayyp elin, jerin qorghaghan qazaq batyrlarymnan arabtyng kóp әiel alghysh, altyngha kómilgen sheyhteri artyq emes. Uaghyzshylar arabtyng emes, qazaqtyng ruhany baylyghyn dәriptese qúba qúp bolar edi au. Endeshe uaghyzdarynyzdan arab mәdeniyetin týgel alyp tastap, qazaqtyng er jýrek úl-qyzdary men qoynauy qazynaly tarihyn aita otyrynyzdar.

Gýljan Iztay

Abai.kz

14 pikir