Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Kókjiyek 1989 4 pikir 21 Qantar, 2021 saghat 10:37

Tarihy sana qalay jetiledi?

Últtyq mýdde jolyndaghy úrpaqtyng ruhany (túlghalyq) bolmysy tarihtyng tuyndauyna sebepker bolghan. Osy sebepten tarihty adamzat balasynyn, últtyng jýrip ótken joly, últ bolyp qalyptasudaghy úrpaqtyng keyingi buyngha tabystaytyn dýniyesin tarihy qúndylyq deymiz.

Álihan Bókeyhanov jazghanday, «Tarihtyng saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarihtyng paydalanghany soghys isteri... Tarihtyng ekinshi týrlisining paydalanghany – júrttyng bolmys-salty, ruhany mәdeniyetining dәrjesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamandaghy tikken ýiinen, kiygen kiyiminen, ústaghan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarih – osy ekinshisi. Búghan jem nәrseler (material) jaqsy, shyn aqyndar shygharghan, búzylmaghan jyrlarda bolady»[1. 302 b.]. Árbir jana uaqyt jaghdayynda oryn alyp otyrghan tarihy oqighalar negizinde de damudyng zandylyqtary erekshe kózge týsedi. Sonyng ishinde eng kýrdelisi úrpaqtyng mәdeniyetine, tól bolmysyna qarama-qarsy tәrbiyelenui. Últtyq sananyng mәdeny qúbylysqa ainaluynda kerisinshe últtyng bolashaghyna ýlken zardap әkeletin nәrselerge qarsy túru bar. Sanaly týrde búnday qarsy túrudy halyqtyng ózindik sanasynyng ýlken jetistigi dep aitugha bolady. Alash ziyalylary jazghanday, «Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýniyede ónge júrttar qatarynda kem, qor bolmaytyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis bolady. Qazaq ishinde әr ýiding otaghasysy, әr auyldyng aqsaqaly túrghan bir shejire. Búrynghy ótken-ketkennen estigen-bilgeni bolsa keyingi jastargha sonyng bәrin aityp otyrady» [2.16-b.]. Tarihty jasaytyn halyq, halyqtyng intellektualdyq tarihynyng (jasampazdyq qasiyetterinin) negizinde adamzat tarihy qalyptasady. Uaqyt kenistiginde últtyng tarihyn qalyptastyratyn, onyng әlemdik tarihpen baylanysuyna sebepker bolatyn  túlghalar. 

Últtyng tarihynyng qalyptasu kezeni onyng túlghalyq bolmysynyng qalyptasu dәuirin negizdeydi. Últtyng ózi jasaghan tarihy saqtalghan kezde onyng filosofiyasy, qoghamy da damyghan. Tarihtyng filosofiyasyn úghynudyng negizinde ghana tarihty saqtap otyratyn ister jalghasady. Zamannyng ynghayyn erte tanityn, uaqyt órisinde oryn alyp otyrghan qúbylystargha tótep beruge erte qamdanatyn qogham tarihy sananyng nәtiyjesinde ghana qalyptasqan. Osyghan baylanysty Jýsipbek Aymauytov bylay dep aityp ketken: «Últyn shyn sýiip, ayanbay qyzmet qylghan azamaty kóp júrt kýshti, óneri, bilimdi júrt bolyp, kýreste teng týsip, basqalargha ózin eletip otyr. Últy ýshin qúrmet qylmay, bas qamyn oilap jýrgen azamattardyng eli artta qalyp otyr. Últshyl júrttar, әne, Germaniya, Yaponiya, Angliya, Týrkiyalar, olardyng balasy jasynan «últym» dep ósedi. Eseygen song bar bilimin, kýshin óz júrtynyng kýshengine júmsaydy. Olardyng әr adamy – memleketting keregi, qyzmetkeri. 

Kórshimiz orysty alayyq. Búlardyng qara halqy nadan boldy. Oqyghany últ qamyn oilaghan joq, qyzyqqa, shenge, dәrejege salynyp, bas paydasynan ózgeni eskergen joq. Sheneunigi ózi qoja, ózi tóre bolyp, qara halyqty mensinbedi, jan esebinde kórmedi... Qara halqy men oqyghanynyng arasynda jaqyndyq bolmady, birin biri jek kórdi. Aqsýiek, dvoryandar qara halyqpen sýikesudi  boyyna qorlyq, namys kórdi. Ekinshi jaghynan arys patshasyn Qúdaydan jaman әspettep, kókke kóterdi. IYmendi, qoryqty, patshadan kýshti әmir iyesi bar dep oilaghan joq. Patshany shyrghalaghan ónkey aqsýiek, sheneunikter patshany qara halyqtan alystatpasa, jaqyndatugha sebepshi bolghan joq. Qara halyq qorlyqta, qysymshyldyqta jýrip jatty...» [3. 3-b.]. Álemde oryn alyp otyrghan qúbylystargha tótep beruding birghana joly qoghamnyng mәdeniyetke ie boluynda. Búnday dәstýr ruhy biyik, oy órisi joghary ortany qalyptastyrudan kórinedi. Barlyq mәsele tarihy sanagha, tarihty biluge, onyng fenomenderin dúrys úghynugha qatysty. Tarihtyng qabyrghasyn qalaytyn halyqtyng ózi bolghandyqtan, kez kelgen aqyl-parasat iyesi onyng biriktirushi bólshegi siyaqty. Óitkeni tarih terennen oilaudy talap etedi. «Eger júrt, júrttyqty oilasa,- degen  Mirjaqyp Dulatov - partiyasyn, tym bolmasa, uaqytsha qoya túryp, birlik-bereke qylatyn bolsa, Alash aty bәigeden kelmey qalmas edi. Joq, júrttyq degen qúr sóz bolyp, әrkim betimen jayylyp, «baqqa talasyp», bayaghy Ivangha shauyp baratyn bolsa, Alash tilegine qarsy boldy degen osy»[2. 441-b.]. Qoghamnyng últtyq dengeyge ie boluyna bas bolatyn intellektualdar. Intelliygensiyasy bolmaghan, olar tarihty tolyq bilmegen jerde tarihy shyndyq kez kelgen adamnyng týsinigine ainalyp ketui mýmkin. 

Tarihty búrmalau ýlken qatelik. Keybir adam tarihtyng ruhyn ózining jeke basynyng maqtanynan әri asyra almay, sanasy (bar bilgeni) sonymen ghana shekelgen bolsa aldymen onyng zardabyn qogham tartady. Sondyqtan qoghamgha, onyng qúndylyqtaryna jauapty adamdar, sonyng ishinde ghalymdar mindetin dúrys atqaruy tiyis. «Júrt boludaghy maqsat osy kýngi tiri jýrgen adam balasyna ghana emes, keyingi nәsil-nәsip, ýrim-bútaqtyng kem-qor bolmauy ýshin kerek zat. Biz basymyzgha týken tarshylyqty búrynghy babalarymyzdan kóretin edik. Solar bizding qamymyzdy jegen bolsa, biz múnday qorlyqta, tarlyqta jýrmes edik deushi edik. Keyingi buynnyng ata-babasy osy kýngi tiri jýrgen bizder. Biz keleshekti oilamasaq, keyingi nәsilimiz bizdi qarghamay ma, Alla qúzyrynda, tarih aldynda biz jauapker emespiz be?!...Bizding júrt osyny oilau kerek» – dep aityp ketken alash ziyalylary [2. 440-b.]. Mәselen býgingi úrpaqtyng әreketi keleshek uaqytqa tikeley әser etedi. Adam tarihyn dúrys bilgennen ony qúrmettey alady. Tarihty, ony jasaushy túlghalardy zertteytin adamdardy da uaqyt ózi shygharghan. Búlardyng ónegesi tarihy sana mәselesine asa úqyptylyqpen qaraudy jýkteydi, sonyng mindettemek. 

Alash ziyalylary tarihty zerttep qana qoyghan joq, qoghamyna tarihy sanany jetildirudegi naghyz últtyq tәjiiybelerdi kórsetip ketkendigi belgili. Maghjan Júmabaev aitqanday, últtyng bolmysy, onyng ýlken tarihy mәnge ainaluy, úrpaqtyng tarihy tanymy, ziyalylardyng tarihilyq prinsiypi aldymenen atameken, sonyng ishinde tarihy jer ataularymen de tyghyz baylanysty. Erlik qangha, topyraqqa ghana emes sanagha sinui kerek. Búny sanadan óshiru, qúr úrangha, maqtangha ainaldyru әdepsizdik. Sebebi tarihty jasaghan túlghalardyng birghana armany, birghana maqsaty, birghana oiy bolady. Ol tәuelsizdik, osy jolda arqalanatyn últtyng abyroyy. Últtyq namys turaly úghym ghana olardy biyikke jetelegen. Biyikke jeteleude uaqyttyng ózi kisilikti syngha salyp otyrady. Al kisilikting el tarihynda qalatyn biyik tóbesi birlik, auyz birshilik. 

Ár últtyng tarihy әdemdik tarihtyng qyrlarymen baylanysyp otyrghanymen onyng óz tabighaty, derbestigi bar. Mәselen qazaqtyng tarihy degende batyrlyqtyng fenomeni esimizge týsedi. Batyrlarmen qosa han da, by de, jyrau da, bay da, diny adamdar da batyrlyq iyesi atandy. Halyqtyng aldynda senim men ýlken bedelge ie bolu ýshin batyr bolu kerektigin qogham bolyp eskergen. Osyghan baylanysty tarihtaghy Abylayhannyng taghdyryn aitumyzgha bolady. Abylay jas bolsa da erligimen halyqtyng senimine erte bólengen túlghalardyng biri. Dinine, diline berik adam bolghan. Qúdayshyldyghy kýshti, últtyng bolashaghyn oilap onyng taghdyrynan әri aspaghan. Abylay ýshin dәulette, biylikte últtyng bolashaghyna qyzmet etu boldy. Osy jolda onyng ózi talay joryqtarda qazaq batyrlaryn bastap jýrdi. 

Últ túlghalarynyng dәstýri tarihy uaqyt kenistiginde oryn alghanymen olardyng taghylymy keyingi uaqytqa ýlken tәjiriybe bolyp qalady. Naghyz últ túlghalarynyng tәjiriybesin iydeyagha ainaldyryp otyru qoghamnyng dengeyine baylanysty. Zerdeli orta, sauatty adamdar, tәjiriybeli ghalymdar bolsa tarih tәjiriybesi iydeyagha analghan. Mәselen Maghjan aqyn bylay degen:

Ótken kýn tang - tamasha ertegi ghoy,

Erleri ertegining órt edighoy.

Ayrylyp oy ekpindi erlerinen

Alashtyng janynda auyr dert edi ghoy.

Sonau dert týgelimen auyp maghan,

Darigha, jýregimdi órtedi ghoy!

Er kórmey, kórden basqa, súr ómir de

Sherli jan sherli kenes shertedighoy,

Jadyrap janym, sherim tarqar edi,

Kenesim tyndaushygha sala alsa oi. 

 

Kýnirenip oilaghanda alash jayyn,

Janymdy oray berse uly uayym.

Keudeme kýnning núry tolghanday bop,

Jyrlaymyn alty Alashtyng Abylayyn [4. 245-b.]

Tarihy sana jetilui ýshin túlghalardyng erligi, ony saqtap otyrudaghy, jaryqqa shygharudaghy shynayy enbek baghalanuy kerek. Últ ziyalylarynyn, әsirese olardyng dәstýrimen kele jatqan tәjiriybeli ghalymdardyng zertteulerine kónil bólinu qajet. Tarih bolmysy nemese ony zertteuge baghyttalghan ghylym, iydeya bolsyn qazirgi uaqytta zanmen qorghaluy kerek. Kez kelgen adamnyng tarihty zertteu isine aralasuy tarih pen uaqyt arasyn bólip tastaydy, tarihy sananyng qalyptasuyna keri әser etpek. Tarihtyng ózi uaqyttyng jýiesimen kelse, ony zertteu ýshin de jýielilik kerek. Búnday ereje oryn almaghan jerde tarihy sananyng ornyn tobyrlyq sananyng basatyny anyq. 

Aytyp ótkendey, kez kelgen tarihy túlghanyng fenomenin alyp qarasaq, olardyng iygiligin býgingi úrpaq kórgenimen ózderi kórmeydi. Tarihtyng qiyn jeri osy, bolashaq ýshin basyn qaterge tikken adam onyng iygiligin kórmeydi, enbekti, odan shyghatyn nәtiyjeni bolashaqqa qaldyryp ketedi. Qanshama jas tarihta tәuelsizdikti armandap ketti. Olardy júmyldyrghan qazaq handary da parasatty oimen ótti. Qazaq ruhaniyatynda jii aitylatyn Abylaydyng armany býgingi uaqyttan óz zamanyndaghy batyrlargha asa jauapkershilikpen qaraudy jýkteydi. 

Hannyng biyligi ghana emes últqa erligi ruh bergen. Biylik erlikten tuyndasa el ýshin ýlken kýsh. Sebebi uaqyttyng ózi tughyzyp otyrghan (tarih sahynasyna shygharghan) túlghalarda olardy erlikke jetelep otyratyn kýsh bar:

Alty alash Abylayday arghymaghyn,

Alashtyng aruaghyna par qylatyn.

Betine Abylayday ardagerdin 

Keludi alty alashqa ar qylatyn.

«Betine kelgen jandy soghar kiye!» - 

Dep jyrau, jauyrynshylar jar qylatyn[4.249-b.].

Últtyq ruhtyng biyik kórinisi tarihy uaqyttaghy túlghalardyng erligimen qatar, sol erlik iyelerin tәrbiyelep shygharghan últtyng zerdesi de. Qogham erlikting negizinde jatqan qúndylyqtardy tanugha, úghynugha baghyt bergen. Tarihy sana biyiktigimen qarasaq, oqighalardyng aghy men qarasyn ajyrata biletin zerde bar jerde ghana kez kelgen tarihtyng shyndyghy, tәjiriybeler úrpaq ómirinde iydeyagha ainalyp, qoghamnyng damuyna yqpal etedi. Osy sebepten qazaq batyrlyqtyng mәnin týsinuge kónil bólgen. Oishyldardyng dýniyelerin aitpaghannyng ózinde alash ziyalylarynyng zertteuleri, úghymy  osy shyndyqty negizdeydi.  

Tarihy sananyng jәne últtyq bolmystyng ruhany ózegi sanalatyn fenomenderding negizinde qalyptasyp, órisin keneytip otyratyn zerdening paydasy qoghamnyng әleumettik tanymyn dúrys baghytqa búryp biregeylikti qamtamasyz etuinde. Mәselen Abylay men Kenesary, ózgede alash túlghalary degende erlikting halyqtyng tarihy sanasymen baylanysyp otyratyn ruhy kózge týsedi. Búl jerde erlik degenimiz jekelegen adamdardyng ghana emes qoghamnyng ózin-ózi jene bilui. Ózin jene bilgen adam ózgeni de jene biledi. Ózin jenude kózge týsetin negizgi nәrse aqyl-parasattylyq bolghan.

Tarihy uaqytta әr adam últtyng ókili, sol qoghamnyng mýshesi retinde oryn alyp otyrghan oqighalardyng kuәgeri ghana emes, ony sheshuge, toqtatugha atsalushy da. Sol zamanda ómir sýrgen kez kelgen adamnyng (meyli ýlken, meyli jas bolsyn) ómirge aqyl kózimen qaraghandyghyn bayqaymyz. Búlay bolmaghan bolsa erlikke, tәrbiyege qatysty ataly sózder qalmaghan bolar edi. Bizding aitpaghymyz tarihy uaqytta onyng qiynshylyghyn barlyq adam basynan ótkizdi, túlghalyq qúndylyqtar (jer, til, din, tәrbiye, bilim) men kisilik qasiyetter qatar saralandy, úrpaq, otbasy, beybit ómirdi qadirlegen, onyng mәnisin bildi. Tarih kez kelgen adam ýshin jauapkershilikti jýkteytin qúnylyq retinde qaluy tiyis. Búghan tikeley yqpal etetin memleket pen ghalymdar. Ghylymnyng bedeli joghary bolghan sayyn tarihtyng da bedeli jogharylay týsedi. Yaghny kez kelgen tarihy uaqyt jaghdayyndaghy qúbylystardy sezimmen qabyldaudan kóri aqylmen úghynatyn, odan tәjiriybe alatyn orta qalyptasady. Tarihty dúrys týsindiruding saldarynan әlem, qogham adam turaly ilimderdi de týsinu onay. 

Adamzat tarihyna, sonyng ishinde últ tarihyna zer salsaq odan jalpygha ortaq birghana mәndi kóre alamyz. Ol zerdening qyzmeti, aqyldyng ruhy. Búl mәn negizinen eldiktin, ziyalylyqtyng biyiktigin kórsetedi. Eger tarih oqighalardan, qayshylyqtardan qúralmasa búl mәn kórinbes edi. Osy ruhany mәn bar jerde, qúbylysqa ainalghanda qarapayymnan kýrdelige ótip otyratyn qayshylyqtar erkindikti, shynayy erkindik pen adamgershilikti úghyndyra týspek. 

Tarihy sana búl tariyh, mәdeniyet, sonyng ishinde últ pen túlghalar bolmysy turaly tereng bilim, jalpygha ortaq dengeydegi úghym. Tarihy sana kez kelgen adamnyng payymy men zerdesining damuyna әser etedi. Órkeniyettilikting ózegi mәdeniyet, ghylymnyn, tehnika men tehnologiyanyng damuy bolsa, ony retteytin adam. Adamnyng jasaghan dýniyesi oghan baghynuy tiyis. Adam ony ózine baghyndyra almasa mәdeniyet kýizeliske úshyraydy. Osy sebepten mәdeniyet kózi aqyl, aqyldyng kózi tarihy sana bolghan. Býgingi uaqytta tarihy sanany kýsheytu ýshin tarihy túlghalardyng erligi, solardyng shygharghan halyqtyng enbegi tegistey baghalanyp, últtyng ruhany dýniyeleri, sonyng ishinde alash ziyalylarynyng taghylymynyng nasihattaluy manyzdy boluda.

Ádebiyet:

Bókeyhanov Á. Shygharmalar. - Almaty: Óner, 1994. - 383 bet.
«Qazaq» gazeti / Bas redaktor Á.Nysanbaev. -Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. -560 bet.
Jýsipbek Aymauytov. Últty sýy // Aqiqat №6, Mausym, 2013 j.
Júmabaev M. Shygharmalary: Ólender, poemalar, qara sózder. - Almaty: Jazushy, 1989. – 448 bet. 

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly 

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

4 pikir