Senbi, 27 Aqpan 2021
Ghylym-bilim 10448 20 pikir 13 Qantar, 2021 saghat 14:55

Qazaq mektebine qanday ózgeris kerek?

Bilim jәne ghylym ministri A.Q.Aymaghambetov myrzagha:

Aldaghy tórtinshi onjyldyqtyng bizge jýkteytin mindeti – quatty elding iyesi jәne kemel halyq bolu.
- Q.K.Toqaev

Preziydentimiz kýzdegi «Kýshti Preziydent, yqpaldy Parlament, esep beretin Ýkimet», degen tyng bastamasyn «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasy arqyly bekemdey týsti. Alayda bastamany kim jәne qalay qalyptastyrady, degen súraq kimdi de bolsa, oilandyrady. Ghylym-bilim salasynyng mamany túrghysynan mening payymym: ony tәrbie men bilim qalyptastyrady. Anyghyn aitqanda, mektep jәne onyng jýregi sanalatyn múghalimder qalyptastyrady.

Al sayasy reformalar sol maqsatqa jetuding jolyn arshyp, jenildetedi. Sauatty sayasy reformalar jasalghanymen, últtyq qoghamdyq sana men memleketshil mýdde oyanbasa, onyng nәtiyjesi shamaly. Búlardyng qalyptasuy ýshin uaqyt kerek. Qazaqta: «Elu jylda el jana» degen ataly sóz bar. Demek, janasha sana-týsiniktegi úrpaq ósip-jetilui zaman talaby bolmaq. Al ol úrpaqtar qazir mektepte. Biraq, mektep el bolyp kýtken ýmitti aqtaytynday tәrbie men bilim berip jatqanyna qogham kýdikpen qaraydy. Onyng sebebin basqa emes, myna eki manyzdy faktordan qarastyrsaq ta jetkilikti. Óz-ózine qol júmsau men nekeden ajyrasu kórsetkishi boyynsha.

Mysaly, Dýniyejýzilik densaulyqty saqtau úiymynyng mәlimetinshe, bizding el suisid jasaudan әlemde 3-orynda, Ortalyq Aziya boyynsha kósh basshy eken. Al nekeden ajyrasu boyynsha әlemning aldynghy ondyghyna, músylman elderi boyynsha kósh basynda. Psihologtar suisidting jastar arasynda әsirese, 14-17 jas arasynda joghary ekenin jәne onyng basty sebebi әleumettik qolaysyzdyq, júmyssyzdyq, jalghyzdyq jәne qoghamnan jat bolu jәne kezdesken mәselelerin sheshe almau sharasyzdyghy dep týsindiredi. Ári balany 5 jastan bastap suisid jasaudan saqtandyru sharalaryn úiymdastyra biludi ata-ana, mektep jәne tútas qoghamnan ótinedi. Qarap otyrsanyz búnyng bәri mektep jәne balabaqsha qabyrghasyndaghy kezenmen túspa-týs keledi.  Mine, búl bilim beru salasynda asa auqymdy ruhany ózgerister jasaudyng qajettiligin týsindiredi. Onda ne isteu qajet, degen súraq tuyndaydy.  Mening úsynysym mynalar:

Bastysy, «Bir Allagha syiynyp, kel balalar oqylyq», iydeyasyn jalpylastyru qajet. Keshegi Qúdaysyz kenester odaghy dindi teristedi. Biz sonyng yqpalynan әli shygha almay kelemiz. Jaqyndarymyz ómirden ótse, neke qisaq islamdyq sharighat ýkimine boyúsynamyz. Basymyzgha qiyndyq týsse, Qúdaydan jarylqau tileymiz. Sýite túra, úrpaqtarymyzgha, mektep qabyrqasynda ruhany dýniyetanymnan sabaq bermeymiz. Ál-Faraby babamyzdyn: «Tәrbiyesiz bergen bilim adamzatqa qauipti», degen sózin bәrimiz bilemiz, biraq, kónil bólmey kelemiz. Suisid te, erte jastan týsik jasatu da, nekening adaldyghyn saqtamau da, boqauyz sóz ben úrlyq-qarlyq ta, әlimjettilik te bәri-bәri ruhany tәrbie túnyghynyna, últtyq qúndylyqtargha mәn bermeuden bastau alyp jatqan qasiretter.  Sol ýshin ministrlik mektep pәnderine ruhany qúndyly turaly jana pәn engizu jaghyn jәne «Ádebiyet», «Qazaq tili», «Tariyh», «Dintanu» sekildi pәnderge últtyq qúndylyqtardy barynsha siniru jaghyn oilasqany jón. Sonday-aq oqushylardyng tәrbie isin merekelik nauqandarmen ghana baylanystyrmau kerektigin barsha mekteptep talap etkeni jón.

Ekinshiden, «taghayyndaulardy» talqandauymyz kerek. Bizde qalyptasqan «dәstýr» boyynsha kez-kelgen basshy jogharynyng taghayyndauymen qyzmetke keledi. Órkeniyetti elderde olar qyzmetke arnauly damytu josparyn jasap, júrt aldynda óz ústanymyn dәleldep, konkurs arqyly keledi. Sol josparyn oryndaugha baryn salady. Orynday almasa, kezekti retki konkursta ornyn basqa jenimpazgha beruge tiyisti bolady.  Al bizde kez-kelgen lauazymdy qyzmetke kelgen adamnyng kópshiliginde újymdy damytu turaly naqty jospary bolmaydy, el aldynda óz oiyn qorghap ta әure bolmaydy. Onyng óz jospary men maqsaty bolmaghandyqtan, jogharynyng josparyn oryndaugha tyrysatyny sol.

Mektep basshylaryn taghayyndaudan azat etude jәne konkurstyng әdil, bәsekeli boluy ýshin, myna 3 nәrseni isteu qajet:

- Qazirgi kezde lauazymdy júmysta otyrghan adamdy (mektep diyrektoryn) uaqytsha bolsa da, qyzmetinen shektete túrghan jón;

- Konkursqa tek, 30 -45 jas arasyndaghy azamattardy qatystyru tiyimdi;

- Ýmitkerlerding ghylymy dәrejesi men ataghyna mәn beru manyzdy emes.

Endi osylardy tarqatyp kóreyik.

Nege mektep diyrektoryn jәne onyng orynbasarlaryn uaqytsha qyzmetten shektetemiz? Sebebi, mektepti «monopoliyalap» alghan (ózining auyldasy, tuys-tughany, dos-jarany, qúda-jegjaty t.b. arqyly) diyrektorlar bar ekeni jasyryn emes. Sondyqtan olay istemey әdil konkurs ótkizu qiyn.

Nege 30-45 jasty aitamyz? Olar jas, batyl, jana iydeyanyng ókilderi. Adam balasynyng jaratylysy solay, jasy 40-tan asqan song densaulyghy syr bere bastaydy. Sondyqtan 40-tan asqan adamadardyng bilimi men tәjiriybesin barynsha paydalanu ýshin әkimshilik júmystan bosatu kerek.

Nege ghylymy dәrejeni eskermeymiz? Sebebi, ghylymy dәreje ghylymy enbegi ýshin berilgen, mansaby ýshin berilmegen. Elimizde preziydent bolu ýshin joghary bilim talap etiledi, biraq onyng ghylym doktory nemese kandidat boluynyng qajeti joq. Alayda bilim salasynda basshy bolu ýshin ghylymy ataq kerek. Búl da bir paradoks. Bir qyzyghy bizding elde ghylymgha qatysy shamaly shendi-shekpendiler men halyq qalaulylarynyn ghylymy ataqqa qúshtarlyghy basym. Solardyng esine salghym keledi: Ataq alu onay, (әrkim әrtýrli jolmen aluy mýmkin). Mәsele - sol ataqty qalay aqtay bilude. Ataq seni qorghamaydy, sen ataqty ýnemi ghylymy enbeging arqyly qorghaugha midettisin. Olay bolmasa, ataq seni qorghamaydy, «qorlaydy», úyatyna qaldyrady.

Ýshinshiden, múghalimderding sanasyn azat etu kerek. Kezinde Qytaydyng naryqtyq ekonomikasyn әlemdik dengeyge kótergen reformator Den Syaopiyn: (dúrysy Dyng Shiyauping -Deng Xiaoping. Q.S.) «Reforma jasau ýshin aldymen sanalaryndy qatyp qalghan kózqarastan azat etinder», degen edi halqyna. Bizding jýie oqytushylargha bilimi bolghanymen, tanym-týsinigi basshylyqqa baylanyp qalghan, basshynyng aqyldy-aqylsyz pәrmenin oryndaugha ýirengen basybayly sanagha ie etti. Onsyz da reformalardan basy ainalghan, qaghazbastylyqtan qany qarayghan, az jalaqysyn jetkize almay esi shyqqan, әmirshil-әkimshil jýiening mәn-maghynasyz is-qimylynan sharshaghan, sabaq oqymaytyn oqushylar men olardyng alkeude ata-analarynan qajyghan bir sózben aitqanda jýikesi әbden júqaryp, tozghan múghalimder el kýtken bilim men tәrbiyeni bere alady ma? Búl ashy da bolsa shynayy súraq.

Peziydent «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» degen maqalasynda: «Mәsele ekologiyada emes – otanshyldyqta, zanda emes – sanada», dep tekke aityp otyrghan joq. Biz sanamyzdy naryqtyq, demokratiyalyq, ashyq, azat oigha baghyttamay eshqashan el bolyp biyikke shygha almaymyz.

Odan qalay arylugha bolady? Ol ýshin myna eki nәrseni isteuimiz qajet.

-Basshylyqqa ózi jas, ózining algha qoyghan maqsaty men jospary bar jana adam kelui tiyis;

- Múghalimderding zeynetkerlik jasyn ózge kәsiptege adamdardan bólekshe qarastyru kerek. 

Endi osy eki mәselege toqtalyp kóreyik. Jas basshy konkurs arqyly kelgendikten ózining mektepti damytu jospary, maqsaty bolady. Aynalasyna ózi sekildi jas, ózine sýieu bolatyn myqty qyzmetkerlerdi jinaydy. Batyl әri erkin is-qimyl jasaydy. Onyng osy janashyl oiy men jigerli әreketi, ótkir sózi múghalimderding basybayly sanasyn azat etuge jetkilikti. Sebebi, oqytushylardyng da bir janalyqty kýtip jýrgeni ras.

Al nege zeynetkerlikke oqytushylar erte shyghuy tiyis? Qajyghan, qaljyraghan adam izdenis jasap, bilim berip jarytpaydy. Kórshi Qytay elinde mektepte jasy 45-ten asqan adamdy tappaysyz. Bәri jastasyp ketken. Jas adam oqushylarmen de tez til tabysyp ketedi. Onyng ýstine jas mamandardy da júmyspen qamtuda mýmkindik molayady. Qytayda eki týrli zeynetkerlik jýie júmys isteydi. Biri memlekettik jýie - kәdimgi zeynet jasyna kelip, zeynetke shyghu. Ekinshisi - ishki zeynetkerlik. Búl mekemening óz ishindegi zeynetkerlik. Mysaly, mektep oqytushysy densaulyghyna baylanysty 45 jastan song zeynetke shyghuyna bolady. Óz orynyn jas mamangha beredi de aqylshy, kenesshi bolyp jýrip, uaqyty kelgende, memlekettik zeynetke shygha alady. Osy kezende onyng ailyghy saqtalady. Sol ýshin bizding elde zeynet jasyna qatysty jana reforma múghalimder ýshin basqasha qarastyryluy qajet. Naqty aitqanda, zeynetkerlik jas әiel múghalimder ýshin 55, er múghalimder ýshin 60 jas boluy tiyis. Eger óz densaulyghyna baylanysty erkimen júmystan erte zeynetke shyqqysy kelse, 50 jastan asqan kez-kelgen oqytushygha sonday mýmkindik berse qúba-qúp. Alayda zeynet aqysy jetkilikti boluy dәrigerlik jәne basqa da әleumettik jenildikter qarastyryluy tiyis. «Enbek kýshi jetispeydi» deu múghalimder ýshin shyndyqqa janaspaydy, sebebi pedagogika mamandyghyn bitirse de mektepten oryn tappay ózge salada júmys istep jýrgen shәkirtterimiz qanshama?.

Tórtinshiden, bilim alushylardy bagha emes, bolashaq ýshin oqugha baulu qajet. Elimiz mektepterinde oqushylar beyne bagha ýshin oqyp jýrgendey kórinedi. Olardyng oqytushylary da, ata-analary da, tipti mektep basshylary da baghagha bek mәn beredi. Múghalimder ózara bir-birinen oqushylarynyng baghasyn kótermelep qongdy súrasa, ata-analar da pәn múghalimderinen balasyna jaqsy bagha qongdy súranady. Mektep basshylyghy da óz reytingisining joghary boluy ýshin sony qalaydy. Osy arqyly biz óz úrpaghymyzdy jasandylyqqa, jalqaulyqqa ýiretip otyrmyz. Osynday ortada ósken oqushy joghary oqu ornyna barghan song da dúrystap oqymay, sabaqtan qashqaqtaydy, sóite túra tómen bagha alghysy kelmeytin bolady. Osy qarqynmen magistr, doktorant bolyp shyghady. Sol әdetimen bilim dengeyine qaramastan joghary baghagha súranady.

Qorytyp aitqanda, memleket bolashaghy bilimdi, tәrbiyeli, últ jandy jastar men óspirimderde dayyndau. Búl preziydenttin «Bizding maqsatymyz – keler úrpaqqa Qazaqstandy túghyry myghym, ekonomikasy quatty, ruhy asqaq memleket retinde tabystau jәne eldik isterdi shashau shygharmay layyqty jalghastyratyn jasampaz úrpaq tәrbiyeleu», degen ýndeuine say keledi. Jastardyng bolashaq taghdyry mektepte, oqytushylarda. Al oqytushynyng taghdyry tikeley mektep basshysynyng parasattylyghy men memleketshildik ústanymyna tyghyz baylanysty. Mektep - adamnyng sanaly ómirining irge tasy. Ol dúrys bolmay basqasy ongha baspaydy. Basshylyq sapaly bolmay, múghalimdi sapaly etu, múghalim sapaly bolmay, zamanyna say, sapaly oqushy tәrbiyeleu mýmkin emes. Alayda, qazirgi kezde de jaqsy istep, mektebin, oqu ornyn algha sýirep jýrgen basshylar bar. Olardy kórip, estip jýrmiz. Dese de, jasy 45-ten assa, ol kisilerdi de jauapty qyzmetten bosatyp, bilim berumen ainalsuyna jaghday jasalghany jón. Basshylardy oryn-taqpen birge tuylghanday kónil-kýiden qalayda azat etu býgingi qazaq qoghamynyng eng ózekti talaby.

Qaster Sarqytqan

Abay atyndaghy QazÚPU oqytushysy

Abai.kz

20 pikir