Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Áleumet 6296 4 pikir 8 Qantar, 2021 saghat 14:17

Parlament kreslosynyng «siqyrly tayaghy» kimde?

Deputat saylauyna da eki-ýsh kýn qaldy. Osy sayasy nauqan bastalghannan beri deputattyqtan ýmitker partiyalardyng mýsheleri qala men dalagha, oy men qyrgha shapqylap júrtpen kezdesip jatyr. Nasihattaushylary da olardan qalyspay jan úshyryp, ýnparaqtaryn taratyp, kóshe-kóshe, ayaldama jәne әr ýiding qaqpasy men esigine japsyryp әlek. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, ýnparaqtyng kókesin núr-otandyqtar ayanbay kórsetip keledi. Keyde aspannan qapalaqtap ýnparaqtar jauyp jatyrma dep qalasyn?! Shapqylamay qaytsin, búl doda – Parlamenttegi deputattyq mandatty kóbirek iyeleu ýshin bar kýshin, bar mýmkindigin paydalanatyn sәt, oray ghoy. 

Árbir ýmitkerding jadynda óz partiyasynyng saylau aldy baghdarlamasy myqtap saqtalghan. Baghdarlamada 30 jyldan beri qordalanyp qalghan әleumettik, ekonomikalyq jәne ekologiyalyq problamalar, til jәne jer taghdyry taghysyn-taghylar taygha basqan tanbaday jazylypty. Oghan qosa әr partiyanyng ýmitkerleri boyyndaghy bar qabiletin kórsetkisi kelip, tili jetkeninshe uәdesin ýiip-tógip jatyr. Búl partiyalar keshe ne býgin qúrylghan joq qoy (keybir partiyalar atyn ózgertkeni bolmasa), bәri búrynnnan bar partiyalar. Osynday sayasy nauqan kezinde atyn estip, týrin kórip qalmasan, basqa kezde izim-ghayyp joq bolyp ketetinderi taghy bar. Osyny oilaghanda, biruys halqy bar Qazaqstangha osynshama kóp partiyanyng ne qajeti ber deysin. Ana Amerika sekildi kýshti eki partiya bolsa, sonyng ózi bizge jeter edi dep armandaysyng da qoyasyn.   

Biylikting partiyasy bolghandyqtan bolar, júrtqa «Núr-Otan» partiyasy jaqsy tanys. Halyqtan alghys pen qarghysty kóp alyp jatatyn da osy partiya. Shyny kerek, «Núr-Otan» biylikting partiyasy bolghandyqtan halyq búl partiyagha kóp ýmit artady. Búl partiya memlekettin, halyqtyng bar auyrtpalyghyn  kóteruge mindetti dep sanaydy. Óitkeni, Elbasy, Prezdentten tartyp, minstr, sot, prokuror, oblys, audan, auyl әkimi jәne mektep diyrektory men auruhananyng bas dәrigerine deyin osy partiyanyng mýshesi. Sondyqtan halyq әlemettik, ekonomikalyq, qúqyqtyq jәne baspana, uchaskelik jer t.b. mәselesi turaly jii aryz aityp, kómek súraytyny sodan. Bireuining ótinishi oryndalyp alghysyn aityp jatsa, ekinshisining aryzy sheshilmey qarghap-silep jatatyny da ras. Parlamette qazir otyrghandardyng da deni osy partiyanyng mýsheleri ghoy. Demek, Qazaqstanda «Núr-Otansyz» tynys aludyng ózi óte qiyn. Ony ózinizde bilip, sezip jýrgen bolarsyz.

Partiyalardyng ishinde nesin aitasyn, «Núr-Otan» ózine óte senimdi, senimdi bolmay qaytsin tizgin-shylbyr men biyshik óz qolynda. Áuel desen, osy jolghy deputattyq saylauda 76 payyz mandatty biz alamyz degen boljamyn da júrtqa aityp ýlgirdi. Men birdene bilsem, búl partiya halyqqa emes, ózine bek senetin sekildi. Sebebin jogharyda aittym, sonda da aita keteyin, artyq bolmas. Qazir biylikte otyrghandardyng bәri bolmasa da 96 payyzy «Núr-Otannyn» senimdi mýsheleri ghoy. Memleket budjetinen jalaqy alyp, bala-shaghalaryn asyrap otyrghan dәrigerler men múghalimderdi de osynyng qataryna qosugha bolady. Saylau uchaskelerining deni mektepterde bolatynyn oilasan, búl jolghy saylauda da «Núr-Otannyn» kýni onynan, aiy solynan tughaly túr. 

Al qalghan partiyalargha kelsek, olar da ary-beri shapqylap, memleketting saylaugha bólgen qarjysyn «Núr-Otanmen» jaghalasyp (syrt kózge Qazaqstan kóp partiyaly el ekenin kórsetu men demokratiyalyq jolmen saylau bolyp jatyr deu ýshin ghana), jalauyn jelbiretip, arly-berli shapqylap sayasy qoyylymda tamasha óner kórsetkenderi ýshin «Núr-Otannan» qalghan mandatty kónil jyqpas ýshin anaghan-mynaghan azdy-kópti bólip berip razy qylatyny sózsiz. Biylghy 10 qantarda bolatyn deputattyq saylaugha ýmitker partiyalardyng arasynda aqyn, jazushy jәne juranlisterding qatary kóp sekildi. Ýgit-nasiqattyng aldynghy qatarynda halyqqa kóbirek kórinip jýrgender de osylar. Bir jaghynan aty-jóni júrtqa belgili qazaq tildi qalamgerler men jurnalisterding jýrgenine halyqtyng ishi jylyp, quanatyny anyq. Osylar parlamettke barsa el, jer, til, últ taghdyryna alandap, sózin sóileytin shyghar dep oilaydy. Áriyne, búl buynnyng barghanyn men de qalaymyn. Biraq parlament kreslosynyng kez kelgen deputatty mýlgitip, qalghytyp, úiyqtatyp qoyatyn siqyrly tayaghyn oilasan, búlardan da kýderindi ýze bastaysyn. Biraq ýmitsiz shaytan ghana ghoy...   

Keybir qogham belsendileri «saylaugha boykot jariyalaymyz» dese, kerbireui «saylaugha qarsymyz», «saylaugha barmaymyz» dep jatyr. Ony elep-eskerip otyrghan biylik joq. Bәribir saylau ótkiziledi, saylaugha barmaghandardyng dauysy avtomatty týrde bóliske salynatyn shyghar, oghan qazir boljam aitu qiyn. Sizding saylaugha barghanynyz, barmaghanynyz olargha manyzdy emes. Ayttyng ne, aitpadyng ne bәribir «Núr-Otan» óz degenine jetpey qoymaydy, tipti, óz mejesinen asyryp jiberui de bek mýmkin. Sebebi, búl biylik úzaq jasaudy bek qalaydy. Sol ýshin «Núr-Otan» biylikke sýienedi, al biylik «Núr-Otangha» sýienedi.  Beyne qús sekildi qanatyn qatar qaghyp, samghay berudi kim qalamayly deysin?! IYә, ómir sýrsin, samghay bersin, oghan qarsylyghymyz joq. Biraq memleketke, halyqqa, әsirese memleket qúrushy qazaq halqyna janyn sala, adal qyzmet etu kerek qoy?! Shyny kerek, beker obaly ne núr-otandyqtar 30 jyldan beri uәde beruden bir jalyqqan emes. Onyng qanshasy oryndalyp, qanshasy oryndalmay aitylghan jerde qalyp qoyghanyn bylayghy júrt jaqsy biledi.

Búl saylau nauqanyna «Núr-Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek atsalysyp, ózi aldynghy sapta jýr. Barghan jerinde «Núr-Otan» endi memleket ýshin, halyq ýshin adal qyzmet isteuge dayyn degen sekildi jyly sózderin aitudan bir tanbay keledi. Mәselen, «2025 jylgha qaray auyl sharuashylyghynda 500 mynday adam júmyspen qamtylady. Auyl sharuashylyghy ónimining kólemi 1,3 ese, enbek ónimdiligi 2,5 ese artyp, óndelgen ónimning ýlesi 70%-ke jetedi, eksport 2 ese kóbeyedi. Múnyng bәri auyl túrghyndarynyng ómir sýru sapasyn jaqsartugha mýmkindik beredi», dep mәlimdedi. «Núr-Otan» partiyasynyng respublikalyq saylaualdy shtaby Soltýstik Qazaqstan oblysyna barghanda osylay depti.

«Tayaudaghy 5 jylda «Núr-Otan» jana investisiyalyq jobalar men fermerlik sharuashylyqtar qúru esebinen auyl sharuashylyghynda 500 mynday adamdy júmyspen qamtamasyz etu mindetin qoyyp otyr. Auylda kooperasiyany yntalandyru, auyl sharuashylyghy ónimderin forvardtyq satyp aludy keneytu, zamanauy sifrlyq tehnologiyalardy endiru boyynsha sharalar qabyldanady», – dedi saylaualdy shtab jetekshisi Bauyrjan Baybek.

Onyng aituynsha, búghan qosa ónirde 65 myng jana júmys ornyn ashu, myng shaqyrymnan astam avtojol salu jәne jóndeu, 142 auyldyng 115 myng túrghynyn sapaly auyz sumen qamtamasyz etu, әleumettik múqtaj azamattargha arnap 2,5 myng pәter salu, 1,6 mln-nan astam sharshy metr túrghyn ýidi paydalanu da jospargha engen. Ári «Diplommen – auylgha» baghdarlamasy jas mamandargha túrghyn ýy alugha jenildetilgen nesie bólinedi. «Barsha balagha – teng mýmkindik» qaghidaty boyynsha «Núr-Otan» partiyasy barlyq kolledj ben joghary oqu oryndarynda, sonday-aq 70% mektep pen mektepke deyingi úiymdarda inkluzivti bilim berudi engizudi  qamtamasyz etedi. Asyraushysynan airylghan balalar bir mezgilde mýgedektigi jәne asyraushysynan airyluy boyynsha 2 jәrdemaqy ala alady.

Oqyp otyrsang «Núr-Otannyn» aldaghy jorpary men isteytin, atqaratyn mindeti jaman emes. Keyde pendeshilikpen osy jobalardy búryn nege qolgha almaghan, nege iske asyrmaghan dep aitatynymyz ol ras. Oghan ózderin oppozisiya sanap jýrgen partiyalar da onyng bir jaghynan shyghysyp, kómektesetini de ótirik emes. Partiyalardyng baghdarlamasyna qarap otyrsanyz birinen-biri ozyp túr. Osynyng aldyndaghy, odan búrynghy jyldardaghy saylaularda da partiyalar halyqqa dәl osynday bolmasa da әjep-tәuir uәdelerin berip ketken bolatyn. Parlamentting kreslosyna otyrghannan keyin jadyn joghaltyp, uәdesin úmytyp ketkender kóp boldy ghoy. Anda-sanda jaman týs kórip, úiqysynan shoshyp oyanghanda, manyraytyny bolmasa...                                                          

Búrynghy, qazirgi parlamente otyrghandardyng arasynda da qausaghan shal-kimpirlerding qatary kóp boldy ghoy, onyng nesin jasyramyz. Al osy jolghy saylau nauqanyna qatysqan partiyalarynyng aldynda jastar men orta jastardyng qatary kóp sekildi. Búghan qarap, sayasatqa úmtylghan jastardyng qatary kóbeyip kele jatqanyna ishtey quanasyn, bir jaghynan jastardy partiyanyng ýgit-nasihatyna jýgirtip qoyyp, jeme-jemine kelgende taghy da parlamentting kreslosyna shal men kempirler jayghasyp jýrmey me degen kýdikte joq emes?! 

Qalay bolghanda da, osy joly dodagha týsip jatqan partiyalardyng ókilderi barary anyq. Búl «sayasy nauqan» basqa emes, el taghdyryna tikeley qatysty «nauqannyng kuәsi» boluy kerek. Parlement eger myqty, qarymdy, bilimdi deputattarmen jasaqtalsa, onda Konstitusiyagha eleuli ózgerister engizip, órkeniyetti elderdegi sekildi biylikting kez kelgen ókilin aldyna dedektetip әkelip, esep alyp aitqanyn isteter edi.

Biz tek «órkeniyetti elderding qataryna jetemiz» dep auyzben oraq oryp kelemiz, shyn mәnisine kelgende, myna jýrisimizben eshqanday órkeniyetti elding qatarynda bolmaq túrmaq, manyna da jolay almaspyz. Kim elining damyghanyn, gýldengenin, halqynyng túrmysynyng jaqsarghanyn qalamaydy deysiz, bәrimiz qalaymyz, bәrimiz armandaymyz. Endi bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, júdyryqtay júmylyp elge qyzmet etetin kez keldi. Jeke mýddeni oilaudy endi qoi kerek, tek memlekettin, halyqtyng mýddesin oilanyzdar?! Óz basym, myna bir saryndy, jýrisi men isi mandymaytyn biylikting tirligin únatpaymyn. Biz últtyq memleket bolyp qalyptasuymyz kerek, órkeniyetti elderding ozyq tәjiriybesin, tehnologiyasyn qabyldap, osy zamanghy qaru jaraqpen qarulanghan armiyamen kýshti elge ainaluymyz kerek. Áytpese, shyghys pen batystaghy eki alyp imperiyanyng ortasynda «shybyn» bolyp qalmasymyzgha kim kepil?! Keshegi Ázerbayjan men Armeniyanyng Qarabaq soghysynan kóp nәrseni angharghan shygharsyzdar, Ázerbayjan Týrkiyanyng osy zamanghy ozyq qaruy dronnyng arqasynda Armeniyany tize býktirdi. Myna zamanda sening halqynnyng az-kóbinde emes, sening kýshti el, әlsiz el ekenine tikeley baylanysty. Álsiz el bolsan, kim kóringen qoqandap, qyr kórsetedi. Al kýshti el bolsang senen seskenedi, senimenen sanasady. 

Qúmertti ýmitkerler, osy jolghy saylauda prlametke qaysy partiyadan kóp barsyn, az barsyn bәribir baratyndarynyz anyq. Sondyqtan oilanynyzdar, memleket pen últqa qatysty mәseleni sheshpey, oghan bas qatyrmay kresloda bosqa kýn ótkizip, memleketting aqshasyn ala berudi qoyynyzdar?! Eshqanday siqyrly tayaqqa mas bolmanyzdar! Bәrimizding otyrghan kememiz bireu, ol – Tәuelsiz Qazaqstan. Sol ýshin osy kememizding myqty boluy men aman jýrui kóshbasshy men sizder jәne bizderge tikeley baylanysty. Ol ýshin biylik pen halyqtyng arasyn jaqyndatyp, elding damuy men gýldenuine, halyqtyng әl-auqatynyng jaqsaruyna barynsha kýsh salularynyz kerek!

Álimjan Áshimúly,

tәuelsiz jurnalist

Abai.kz

4 pikir