Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2593 0 pikir 23 Aqpan, 2012 saghat 05:24

Sәbit Baydaly. «Aq jol» ústanymy - «Alash amanatymen» úshtasady

Sayasy jaghynan kemelenip, óz damuynyng sapalyq jana dengeyine kóterilgen Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy әrbir qazaqstandyqqa óz otbasynyng jәne óz elining iygiligi ýshin óz qabiletin iske asyruyna jana mýmkindikter ashatyn ózgerister jasap, qaryshty qadammen algha órleytin kez keldi dep sanaydy. Qazirgi kezende elimizding aldynda uaqtyly jәne layyqty nazar audarudy talap etetin jana tarihy qajettilikter túr. Sondyqtan Qazaqstan atqarylghan istermen maqtanyp qana qoymay, qatardaghy azamattardyng ómirin jaqsartu jolynda ýnemi júmys istep, qogham men memleketting tynys-tirshiligining barlyq salalarynda jana kózqarastar izdeui kerek.

Sayasy jaghynan kemelenip, óz damuynyng sapalyq jana dengeyine kóterilgen Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy әrbir qazaqstandyqqa óz otbasynyng jәne óz elining iygiligi ýshin óz qabiletin iske asyruyna jana mýmkindikter ashatyn ózgerister jasap, qaryshty qadammen algha órleytin kez keldi dep sanaydy. Qazirgi kezende elimizding aldynda uaqtyly jәne layyqty nazar audarudy talap etetin jana tarihy qajettilikter túr. Sondyqtan Qazaqstan atqarylghan istermen maqtanyp qana qoymay, qatardaghy azamattardyng ómirin jaqsartu jolynda ýnemi júmys istep, qogham men memleketting tynys-tirshiligining barlyq salalarynda jana kózqarastar izdeui kerek.

Bizding partiyamyz HH ghasyrdyng basynda qazaq qoghamyn birtindep órkeniyetting ozyq jetistikterimen aqylgha qonymdy úshtastyru negizinde sol zamandaghy naqty jaghdaylargha beyimdeudi maqsat etken «Alash» qozghalysy izbasarlarynyng biri. Búl turaly 2011 jyldyng 2 shildesinde «Aq jol» partiyasynyng jana kóshbasshysy bolyp saylanghan Azat Peruashev «Aq jol» QDP ÝIII sezinde aitty. «Aq jol» partiyasy keshegi «Alash» partiyasynyng ruhany izbasary retinde Qazaq eli tәuelsizdigin tu etip kótergen partiya. Qazaqtyng bostandyghy ýshin kýresken Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov siyaqty úly túlghalar bastaghan izgi joldy jalghastyryp otyrghan partiya». Múny tym asyra aitqandyq dep sanaghandar boldy. Al Partiya liyderining ózi «Alash ainasy» gazetine keyinirek bergen súhbatynda «kerisinshe, biz osy payymdy jerine jetkizip aita almay jýrmiz. Mening oiymsha, «Aq jol» partiyasy qazaqtyng HHI ghasyrdaghy «Alash» partiyasy boluy tiyis. Kim ne dese, o desin, Alashorda tarihy - azat elding ót­ken tarihy. Múny esten shygharmaugha tiyis­piz»,- dedi. Tarihy jadygha adaldyq tanytyp jәne úrpaq sabaqtastyghyna úmtyludyng ózi - shynayy últtyq ruhtyng jemisi. Bolashaqta partiyanyng qanday resurstar men mýmkindikterge ie bolatynyna qaramastan, onyng qazirding ózinde tarihy bagha jetpes qúndylyqtar men izgilikti baghdardy kóre biluining ózi manyzdy.

Álihan Bókeyhanov «Qazaqtyng tarihy» degen enbeginde: «Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuashaghyna kózi jetpeydi. Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady», - dep jazady. Zamanynda bar qazaqtyng qam­qo­ry­­na, sýienishine ainalghan «Alash» partiyasynyng sayasy tújyrymdamasyna, ala­shordashylardyng sayasy ómir joly men qyzmetine qarap otyryp, sol dәuirdegi saya­si, ekonomikalyq, әleumettik mәselelerding býgingi tanda da ózektiligin joymaghanyn bayqaysyz. Qazaq hal­qynyng derbes el retindegi taghdyry, tarihy, memlekettik derbestigi, jeri men shekarasy, tili men dini turaly mәseleler arada ghasyrgha juyq uaqyt ótse de, kýn tәr­ti­binen týsken joq.

«Aq jol» partiyasynyng býgingi ústanymy da ghasyrlar boyy elimizding egemendigi, últymyzdyng erkindigi ýshin jan alyp, jan berisken ata-babalarymyzdyn, әkelerimiz­ding amanatymen úshtasyp jatyr. «Alash Orda» qayratkerleri HH ghasyrdyng basynda-aq últtyq birlikti, ekonomikalyq damu men liyberaldy-demokratiyalyq qúndylyqtardy birinshi oryngha qoydy. Olardyng últtyq dәstýr men europalyq, әlemdik órkeniyetti úshtastyryp, bilimdi, mәdeniyetti, ozyq el qalyptastyru iydeyasy býgingi «Aq jol» partiyasynyng maqsat-mindetimen ýndesip jatyr. Sayasy ústanym túrghysynan alghanda «Aq jol» partiyasynyng kredosy da - liybera­lizm. Jeke azamattyng qabilet-qarymyn, mýmkindikterin ashudyng birden-bir joly - osy liyberalizm. Ázirge adamzat balasy búdan artyq iydeya oilap taba alghan joq. Liyberalizmning zamanauy múraty әrbir adamnyng is-әreket bostandyghy, sayasy mәni bar aqparattarmen ashyq almasu, memleket pen shirkeuding biylikterin shekteu, qúqyqtyn, jeke menshikting ýstemdigi jәne jeke kәsipkerlikting bostandyghy bolyp tabylady. Monarhtardyng tәnir bergen qúdiretti qúqyqtary jәne dinning dýniyetanymnyng jalghyz qaynar kózi retindegi róli siyaqty memlekettilikting negizi sanalghan búrynghy teoriyalarynyng kóptegen qaghidalaryn liyberalizm joqqa shyghardy. Liyberalizmning irgeli prinsipterine býgingi tanda jaratylysqa jaqyn tabighy qúqyqtar (ómir sýru, jeke bostandyq jәne menshik qúqyqtaryn qosa alghanda), sonday-aq basqa da azamattyq qúqyqtardy tanu; zang aldyndaghy teng qúqyqtylyq jәne tendik; naryqtyq ekonomika, ýkimetting jauapkershiligi jәne memlekettik biylikting aiqyndyghy jatady.

Álihan Bókeyhanov Alashtyng sayasy kósemi bolghan tarihy túlgha. Goloshekin «Qazaqtar Qazaqstandy qalay basqaru kerektigi turaly menen emes, Mәskeudegi Bókeyhanovtan aqyl súraydy» deydi eken. Onyng qazaq halqynyng tarihyn­daghy rólin osydan-aq anghara beruge bola­dy. Jalpy, biz Bókeyhanovty ghana emes, qazaq halqy­nyng azattyghy men bostandyghy jolynda kýresken barlyq qayratkerlerdi tóbemizge tu etip kóteruge tiyispiz. Osy qozghalystyng taghy bir kóshbasshysy Ahmet Baytúrsynov: basqalardan kem bolmas ýshin biz bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha - oqu kerek! Bay bolugha - kәsip kerek! Kýshti bolugha - birlik kerek! Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek! degen edi. Alash alyptarynyng biri Mirjaqyp Dulatov «Oyan qazaq» dep jar salsa,  Alashtyng taghy bir qayratkeri Halel Dosmúhamedov «Óz tilin ózi bilmegen el - el bola almaydy. Tilinen airylghan júrt - joyylghan júrt»- depti. Týiindep aitqanda, uaqytynan oza tughan Alash qayratkerlerining iydeyalyq múrasyn tereng zerttep, býgingi kýnning qajetine jaratyp, olardyng isin jalghastyrghan abzal.

Ol ýshin «Aq jol» partiyasy eldegi «Últ taghdyry», «Úly dala», «Ádilet», «Bolashaq» siyaqty últtyq qozghalystar men birlestiktermen ózara týsinistik pen yntymaqtastyq ornata otyryp, birlesip is-qimyldar jasaugha úmtylyp otyr. Ótken jyldyng sonyna qaray osy atalghan úiymdardyng jetekshileri Dos Kóshim,  Aydos Sarym, Beybit Qoyshybaev, Dәuren Babamúratov «Aq joldyn» Parlament Mәjilisine ótetinine senim bildire otyryp, partiyagha ózderining amanattaryn tapsyrghan edi. Jalpy «Aq jol» partiyasy últ, halyq mýddesin birinshi oryngha qoyatyn kez kelgen sharalardy jiyn-forumdardy basqa qoghamdyq úiymdarmen birge ótkizuge әrdayym dayyn bolyp jýr. Últtyng tarihynyn, Qazaq ruhaniyatynyn, mәdeniyetinin, tilining mәseleleri, demokratiya mәseleleri eshkimning menshigi emes, kópke ortaq qúndylyqtar. Ony ózgelerge qimay basybayly menshiktep alyp, basqalardyng ainalysqanyn auyrlau, sol mәselelerde jekelegen ústanymdarda ózimen kelispegenderdi jalmajan kinәlau, tipti qaralaudy jany sýietinderden oiymyzda, boyymyzda artyq túrghany jón. Qazaqstan degen ortaq shanyraqtaghy ortaq iste neghúrlym júmylyp, júmys atqarghanymyz abzal. Últtyng mýddesine qatysty júmystar belgili bir merekelerding qarsanynda nemese saylau nauqandarynyng kezinde ghana emes, údayy jýrgizilip jatuy tiyis.

Jaqynda Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng Mәjilistegi deputattyq fraksiyasy jogharyda atalghan qoghamdyq úiymdar ókilderimen kezdesti. Onda «Alash» múrasyn, qazaq halqynyng taghdyry men tarihyn, últtyq mýddesi men últtyq qúndylyqtaryn, tili men dilin saqtap, janghyrtyp, damytu jayy keninen talqylandy. Memleket, qogham aldynda túrghan ózekti mәselelerdi birlesip sheshuding joldary qarastyryldy. Búl kezdesu «Aq jol» partiyasy men últtyq-patriottyq kýshter arasynda ornaghan qarym-qatynastyn, yntymaqtastyqtyng zandy jalghasynday boldy. Oghan qatysushylar «Aq jol» partiyasynyng memleketshil, últjandy bastamalaryna әrdayym qoldau bildiretinderin jetkizdi. Deputattyq fraksiya mýshelerine «Memlekettik til», «Onomastika», «Jarnama» turaly zandardyng jobalaryn dayyndaugha atsalysugha shúghyl kirisetindikterin aitty. Jiyn sonynda qazaq jastarynyng Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy Qoghamdyq komiytetining negizinde Alashtyng iydeyalyq múralaryn zerdeleuding praktikalyq jobalarymen, Qazaqstan tarihynyng qayghyly oqighalaryna әdil bagha beru problemalarynyn, sonday-aq últtyq mýddelerdi qozghau jәne qorghau mәselelerimen tereng ainalysatyn belgili ziyatkerler ókilderi arasynan «Alash amanaty» tәuelsiz Qoghamdyq komiyteti qúryldy. Onyng tóraghasy bolyp Dos Kóshim birauyzdan saylandy.

«Aq jol» partiyasy tek qana kәsipkerler partiyasy ghana emes, sonymen qatar «Alash» partiyasynyng izbasarlarynyng biri retinde últ mýddesin ilgeri jyljytatyn jәne qorghaytyn, sonday-aq naqty isterding partiyasy bolghandyqtan aldaghy uaqytta eng aldymen byltyrghy bastalghan isterding ayaqsyz qalmauy ýshin kýsh-jiger júmsamaq. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan saltanatty jinalysta sóilegen sózinde: «Erkindik ansaghan qazaq halqynyng órshil minezi, namysty janyghan jastar kóterilisi Jeltoqsanda janartauday jarq etip, jana tarihymyzgha eleuli iz qaldyrdy» dep airyqsha atap ótti. Endeshe, «Aq jol» jeltoqsannyng 25 jyldyghyna baylanysty kótergen: jeltoqsan oqighasyn qazaq jastarynyng kommunistik totalitarizmge qarsy kóterilisi retinde resmy tanu, barlyq oblys ortalyqtarynda Jeltoqsan kóterilisi monumentin (Almaty qalasyndaghy monumentke úqsas) túrghyzu, Qazaqstan tarihy oqulyqtarynda Respublikanyng tәuelsizdigi ýshin qazaq halqynyng tarihyndaghy betbúrys oqigha retinde jeltoqsan kóterilisine jәne onyng manyzyna erekshe nazar audaru sekildi bastamalaryn, sonday-aq, jastardyng 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisine qatysushylar ýshin qalalyq qoghamdyq kólikte tegin jýrip-túrudy belgileu  jónindegi bastaghan júmysyn aqyryna deyin jetkizuge tyrysady.

Qazaq tili men ruhaniyatyn damytudyng jauapkershiligin «Aq jol» partiyasy óz moynyna alugha dayyn. Qazirgi tanda Ýkimetting tilge qatysty sayasaty bosan. Ony shiratu kerek. Biylik múny ózining eng qasterli mindeti dep moyyndauy qajet. «Aq jol» partiyasy QR-nyng 2010-2020 jyldargha arnalghan jana Últtyq sayasatynyng Tújyrymdamasyn jasady. Sonda kórsetilgen sharalardy tabandylyqpen algha jyljyta beredi. Búl qújat salmaqty sayasattanushylardyng joghary baghasyn alghan, kópshilik qoldauyna ie bolghan qújat. Osy tújyrymdamanyng kóptegen qaghidattary «Aq jol» partiyasynyng saylaualdy túghyrnamasyna engen. Al búl Túghyrnama saylaualdy qújat ghana emes, saylaudan keyingi isterimizding de baghdarlamasy.

Últ, Memleket jәne últtyng kýretamyry - Til úghymdary: birtútas úghymdar. Búl egemendigin alghan qay elding bolmasyn sayasiy-filosofiyalyq  irgetasy. Endeshe, memlekettik tildi iygeru jәne damytu, oghan ózining tiyisti mәrtebesin beru mәselesi óne boyy «keyinge qaldyrylatyn», «ekinshi dәrejeli» mindet dep emes, memlekettik qúrylystyng eng basym maqsattarynyng biri dep qarastyryluy tiyis. «Aq jol» partiyasynyng Parlament Mәjilisindegi deputattyq fraksiyasy Memlekettik til turaly zannyng әzirlenip, qabyldanuyna, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn qazaq tilin, QR Konstitusiyasyn jәne Qazaqstan tarihyn bilui jóninen emtihan tapsyrghannan keyin berudi zannamalyq túrghydan bekittiruge kýsh salady. Partiya memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytudi basym baghyttarynyng biri sanaydy. Osy tónirektegi dau-damaylardy, lepirme sózderdi azaytyp, naqty ister jasaugha úmtylady. Mәselen, partiya Qazaqstannyng barlyq oblystarynda eresekterge memlekettik tildi oqytyp-ýiretetin jeksenbilik mektepter jelisin ashudy josparlap otyr. Tildi oqytu ýsh dengey boyynsha jýrgiziledi: janadan ýirenushiler ýshin, jalghastyrushylar ýshin jәne terendetip oqytu boyynsha. Úiymdastyru júmystaryna, әdistemelik qúraldargha, oqytushylardyng jalaqysyna júmsalatyn qarjyny «Aq jol» partiyasy óz moynyna alady. Jogharyda atalghan kurstar júmysyn qamtamasyz etu ýshin memlekettik tildi oqytyp-ýiretuge arnalghan әdistemelikterge bayqau jariyalady. Bayqaugha memlekettik tildi oqytu jóninde әdistemeler dayarlaytyn avtorlar, memlekettik tildi oqytu ortalyqtary, ýkimettik emes úiymdar, jogharghy jәne orta oqu oryndary, ghalymdar, oqytushylar, shygharmashylyq jәne qoghamdyq úiymdar qatysa alady. Biz qazirgi tanda memlekettik til bolyp otyrghan qazaq tilining kýndelikti ómir pen otandastarymyzdyng ózara qarym-qatynasynda keninen qoldanyluy Alash arystarynyng da ansaghan armany bolghanyn eshuaqytta esten shygharmaymyz.

«Alash» - qazaq tarihy men mәdeny múrasynyng eng ozyq, aishyqty kezeni. Zamanauy maghynadaghy qazaqtyng túnghysh Últ Kenesi - Alashorda ýkimetining 1917 jylghy 13 jeltoqsanda qúrylghany belgili. Alash avtonomiyasynyng jariyalanuy men Alashorda ýkimetining qúryluy qazaq halqynyng derbestik pen tәuelsizdikke úmtylysyn eshkimning eshqashan joya almaytynynyng jarqyn dәleli boldy. Alashtyng úly qayratkerlerining janqiyarlyq aghartushylyq, sayasi, azamattyq qyzmetteri qazaq sanasyn qysqa uaqyt ishinde jana dengeyge kóterdi, óshpes tereng iz qaldyrdy. Ghúmyry úzaq bolmasa da Alashtyng sol kezdegi kóshbasshy serkeleri qazaqtyng óz memleketin basqaru dengeyine jetkenin, qazaq qoghamynyn, qazaq halqynyng memlekettikke layyq el ekendigin pash etti. Sondyqtan 2017 jyly Alashordanyng 100 jyldyghyna deyin búharagha da, biylikke de Alashordany Alash arystary әruaghyna layyq abyroyly da kólemdi, maghynaly da tәrbiyeli úlyqtau qajet ekenin úghyndyra beruimiz kerek. Ol ýshin naqty qadamnyng biri retinde «Aq joldyqtar» jyl sayyn 13 jeltoqsanda Alashorda kýnine arnalghan iri aghartu sharalaryn respublikanyng barlyq aimaqtarynda ótkizetin bolady. Sol arqyly qoghamdyq sanada «Alashorda kýnin» qalyptastyrugha tyrysady. Bolashaqta búl kýndi qazaq tarihyndaghy úly oqigha retinde - resmy týrde atalyp ótetin datagha ainaldyru qajet. «Aq jol» partiyasy oqta-tekte aitylyp jýrgen Astanada «Alashorda» alleyasyn ashyp, onda Alash qayratkerlerining eskertkishterin ornatu mәselesining týbegeyli sheshim tabuynyng  joldaryn da qarastyrady.

Taghy bir manyzdy mәsele osyghan sabaqtasa otyryp tuyndaydy. Ol qazaq eline jút bolyp kelgen 1932 jylghy ashtyq. Oghan biyl 80 jyl tolady. Demograf ghalymdar HH ghasyrdyng 1920-24; 1931-34 jyldardaghy qyzyl imperiyanyng qoldan úiymdastyrylghan eki asharshylyq bolmaghanda, qazaqtyng sany qazirgi tanda kem degende 30-35 million bolar edi degen ghylymi  boljamdar jasaghany mәlim. Keybir zertteushiler búdan da kóp sandardy ataydy. Qalay bolghanda asharshylyqtan sol kezende qazaqtyng qynaday qyrylghany anyq jәne onyng saldary qazaq últynyng sandyq jәne sapalyq ósuin úzaq merzimge tejegeni anyq. Sonau jiyrmasynshy jyldarda bastalyp, birtindep kýsh alghan sayasy repressiya aqyrynda 1937 jyldyng qandy terroryna úlasty. Sayasy qughyn-sýrginning «mereytoyyna» da 75 jyl bolyp qalypty.  Kenes biyligi alash ziyalylarynyng 99 payyzyn qyryp tastady. Úzaq jyldargha sozylghan genosidtik sayasattyng nәtiyjesinde Qazaq halqy basqarushy sayasy túlghalarynan, ozyq oily ziyalylarynan aiyryldy. «Aq jol» partiyasy HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy (1920-1940 jyldardaghy) kenestik biylikting Qazaqstanda jýrgizgen genosidtik sayasaty, sayasy repressiyalar turaly tarihy shyndyq bizding elimizde keng auqymdy ghylymy zertteu nysanyna ainaluy tiyis dep sanaydy. Búl bizge ghana emes, bolashaq úrpaq ýshin asa manyzdy. Óitkeni, tarihyn týgendep, qoghamdyq sanany ruhany sauyqtyrugha úmtylmaghan últtyng bolashaghynyng jarqyn boluy kýmәndi.

Qazaqstan tarihyndaghy osy bir qayghyly oqighalargha júrtshylyqtyng nazaryn audaru ýshin biyl «Aq jol» partiyasy ghylymiy-praktikalyq konferensiyalar ótkizedi. Búl júmysqa qazaq halqyna jasalghan qaskóy zúlymdyqtyng teren, tamyrly mәnin, keltirgen zardabyn, mәselening qúqyqtyq jaghyn, genosidting imperiyalyq sayasatynyn, sayasy qughyn-sýrginning opasyzdyq sipatyn jan-jaqty ashugha qabiletti tarihshy-ghalymdar, sayasattanushylar, qoghamtanushylar, zanger-ghalymdar, qúqyq qorghaushylar tartylady.

Biz partiya isinde basymdyqtardyng biri bolyp otyrghan halyq arasynda  jýrgiziletin ýgit-nasihat, sayasi-aghartushylyq júmystarymyzda atalghan taqyryptardy keninen qamtityn bolamyz. Tútastay alghanda, «Aq joldy» halyq ýshin atqaryp jatqan, alda atqaratyn irgeli isterinde Alash arystarynyng múqalmas ruhy jigerlendirip, jana jetistikterge jeteley beretinine senimdimiz.

Sәbit Baydaly,

«Aq jol» partiyasy

Ortalyq apparaty

iydeologiya bólimining diyrektory

«Abay-aqparat»

0 pikir