Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Birtuar 1839 4 pikir 5 Qantar, 2021 saghat 13:26

«Arghynmyn, atym - Áset aryndaghan…»

Osydan biraz jyl búryn, qazaqtyng jeztanday әnshisi jәne kórnekti sazgeri, sonday-aq daryndy aqyny Áset Naymanbayúlynyng 150 jyldyq merey toyy Respublika kóleminde keninen atalyp ótkendigin jaqsy bilemiz.

Sol dýbirli toy ótkeli de biraz uaqyt boldy. Degenimen, ataqty túlghagha arnalghan  atauly datanyng ótkenine birshama jyl bolsada, alty alashqa mәlim azamattyng ómir joly men eskirmes jәne esten ketpes ghajayyp ónerine, qalam ústaghan qalamgerler men jurnalister mýmkindiginshe әlsin-әlsin soghyp otyrady.  Osy orayda,  ónirimizdegi elimizge belgili  qayratkerdin  múrajayynyng úzaq jyldar diyrektory bolghan, Áset Naymanbayúlynyng shygharmashylyghynyng qyr-syryn tereng biletin Áben Túighynúly Razuevpen jolyghyp, Áset Naymanbayúlyna baylanysty derekterdi jәne mәlimetterdi tilge tiyek etip, biraz nәrseni anyqtaghan edik.

— Jetisu jeri men Altaydy ózining әsem әnine bólep, Alakól men Arqa atyrabyn jyrgha qosqan dýldýl aqyn, búlbúl әnshi әri daryndy sazger, aqqugha ýn qosqan kýmis kómey aqiyq óner iyesi Áset Naymanbayúlyn mәngi este qaldyru maqsatynda Qazaq SSR-i Ministrler Kenesining qaulysymen 1990 jyldyng kýzinde búrynghy Semey oblysynyng Maqanshy audanynda Ásetke әdeby memorialdyq múrajay ashylghan bolatyn. Alghashynda oghan audan ortalyghyndaghy búrynghy ólketanu múrajayynyng bir bólmesi berilip, layyqtalyp, bezendirilip, oghan aqyn múrasy ornalastyrylsa, 1992 jyly Ásetting tughanyna 125 jyl toluyn respublikalyq dәrejede atap ótu qarsanynda, yaghny sәuir aiynda múrajay óz esigin halyqqa saltanatty týrde ashty.

— Áben Túighynúly, Áset jóninde óziniz biletin derekterdi oqyrmandargha kenirek taldap aitsanyz.

— Ásetting әnshilik ónerin kezinde Iliyas Jansýgirov asa joghary baghalap, ózining «Ánshige» degen ólenin jazghan bolatyn. Shyndyghynda da aqyn Áset:
«Arghynmyn, atym — Áset aryndaghan,
Aryndap әn sala ma darymaghan,
Aspannyng ayasynda әn shyrqaghan,
Búlbúlmyn dausym kókte damyldaghan.
Tógilip inju-marjan sauyldaghan», — dep jyrlaghan edi.

Akademik M.O.Áuezov Ásetting Abay auylynda 1888-1891 jyldary bolyp, úly Abaydyng aldynan taghylym alghandyghyn jazsa, abaytanushy ghalym Q.Múhametqanov ózining «Abaydyng aqyn shәkirtteri» atty 4 tomdyq jinaghynda Ásetke ýlken oryn berip, sýbeli tújyrymdaryn jasaydy. Aqynnyng shyqqan tegi: ruy — Arghyn, onyng ishinde Qarakesekten taraytyn Qarashory, onyng ishinde Maylyq Qojambergisinen taraghan Qalybaydyng balalary Naymanbay men Qayranbay. Búlardyng ertedegi ata qonystary búrynghy Qarqaraly uezine qarasty,  Qyzylaray tauynyng bókterindegi nuly Qarshyghaly ózenining boyynda ornalasqan «Keregetas» degen jer. Naymanbay qolynan is keletin kәsip iyesi bolghandyqtan, sonau bir auyr kýnderde Arqanyng aqshomyrlaryna ilesip Semey jerine, keyinirek Qytay elimen shektesip jatqan Múqanshy ónirine kelip, Alakól kólining jaghasyn jaylaghan «Emil-Barlyq» bolysyn meken etedi. Osy jerden janbyrshy ruynyng bir qyzy Kermeqasqagha (Kerimbala) ýilenip, túraqtap qalghan. Qazirgi kezde Naymanbaydyng qystauy men ziraty Maqanshy ónirining Alakól jaghasyndaghy Qarabúlaq auylyna jaqyn Sasyqkól degen jerde.

Áset Naymanbayúly 1867 jyly tughan. Ásetting naqty tughan jeri turaly jazba derek joq. Ázirshe eki úday pikir qalyptasqan. Biraz zertteushilerimiz aqyndy Maqanshy ónirinde tudy dese, endi birazy әkesi Naymanbaydyng tughan jerine silteme jasaydy.

Múrajaydyng ekspozisiyalyq kórmesi osy turaly derektermen jәne alghashqy zertteushi 1936 jyly 26 mausymynda «Sosialdy Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan B.Ysqaqovtyng maqalasy, jurnalist O.Oryntaevtyng 1941 jyly jazyp, «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Áset» maqalasy, jazushy B.Núrjekeev jәne abaytanushy ghalym Q.Múhametqanov, zertteushiler O.Bekbosynov, B.Abylqasymov, B.Adambaevtyng derekti qoljazbalarymen tolyqqan.

Búdan keyin aqynnyng jastyq shaghy ótken Kóktúma (Baqty) qalasy men onyng 7-14 jas aralyghynda oqyp bilim alghan Zeynolla qajy (Ghabyshýkir) medresesi turaly derekteri oryn alghan. Kórmede aqyn dәris alghan medresede sureti men ol ústaghan qúran kitaby, aqynnyng júbayy Tәtejan amanat etip, alghashqy kelini Kәukenge tabystaghan Ásetting boytúmary (dúghalyghy) oryn alghan. Medresede oqyp jýrgen shәkirt shaghynyng ózinde-aq onyng boyyndaghy talanty men daryndy qasiyeti tanyla bastaydy. Qúran sýresin әuendetip aitqan Áset aqyndyq ónerding jolyna 13 jasynan aralasady.

«Eluden jasym mening beleng asqan,
Ólenge on ýsh jastan aralasqam», — deydi aqyn.

Ásetting aqyndyghy turaly el arasynda әngime óte kóp aitylady. Ásirese onyng Rysjan degen qyzben Qoyandy jәrmenkesindegi aitysy turaly. Osy bir aitys jóninde qazaq әdebiyetining klassikteri M.Áuezov pen S.Múqanov oghan joghary bagha bergen. Kórmege osy aitys turaly pikirler, Áset pen Rysjan aitysynyng qoljazbalary jәne aitystan ýzindiler qoyylghan. Arqa aqyndarynyng Mekkesine ainalghan Qoyandy jәrmenkesining sureti, osy turaly әdebiyetter jәne Ásetting Kәribay, Baqtybay, Qali, Qyzyr, Mәliyke qyz syndy aqyndarmen aitysy turaly da derekter oryn alghan.

— Ásetting Úly hakim Abaymen aradaghy baylanysy turaly jәne Áset әnderin el arasyna nasihattaushylar turaly taratyp kórseniz.

— Úly Abay — aqyndyq, әnshilik óner jolynda Ásetke ýlken ónege kórsetken ústaz. Abaydan batystyng ozyq oily ghúlamalary turaly, shyghystyng ghajayyp danalarynyng enbekterin ýirenip, filosofiyalyq oi-tújyrymdaryna qanyghady. Aytys bәigesine týse jýrip, el ishine aty shygha bastaghan jalyndy jas Ásetting úly aqynnyng aldyna kelip, kemenger ústaz synynan ótken shaghy 21-22 jas shamasy edi.

Múrajaydaghy kelesi bir kórme Abay men Áset arasyndaghy shygharmashylyq baylanysqa arnalady. Ásetting Abay auylyna kelui, Shynghystau óniri, úlylar mekeni. Abaydyng aldyn kórgen jas aqyn shәkirtteri jónindegi akademik M.Áuezovting sózderi jazylghan. Kórmeden sol siyaqty әdebiyetshi B.Kenjebaevtyn, halyq aqyny Gh.IYgensartovtyng «Abay men Áset» atty maqalalary jәne Abaydyng «Ásetke» atty óleni, sonday-aq Q.Múhametqanovtyng «Abaydyng aqyn shәkirtteri» jinaqtary qoyylghan.
Áset — qazaqtyng kórnekti lirik aqyndarynyng biri.

Zamana shyndyghyn shynayy suretteu, ainalasyn qorshaghan tylsym dýnie boyaularyn ólen-jyrmen, tamasha sózderimen sol qalpynda jetkizu tek qana Ásetke tәn qasiyetterding biri. Aqynnyng erekshe de qúndy dýniyelerining biri — qissalary, dastandary. Býginde onyng bizge 20 astam dastany belgili. Ásetting kópke tanymal shyghystyng ertegilerining jelisimen jazylghan «Rýstem — Zorab», «Jamsap», «Shәkirt — Shәkrat», «Bozjigit», «Jýsip — Zyliha», «Altyn balaq aq súnqar», «Baqtiyar», «Sherizat», «Fransuz hany turaly hikaya» taghy basqa dastandarynan basqa monghol ertegisining jelisimen qúrylghan «Saliha — Sәmen», qazaq elining qoghamdyq qatynasy jәne әleumettik tynysyn asha týsetin «Qyzyl taban aghash at», «Keshubay», «Týsiphan», «Tórt ónerpaz», «Núghyman-Naghym» dastandary men onyng Abaydan keyingi ekinshi bolyp audarghan Pushkinning «Evgeniy Onegiyn» poemasy әdebiyetimizding altyn qoryna ainalyp otyr. Ásetting alghashqy shygharghan shygharmalarynyng biri — «Saliha — Sәmen» dastany. 1945 jyly dastan Qytaydyng Altay aimaghyndaghy Sarysýmbe qalasynda basylyp shyqqan. Múrajay kórmesinde Ásetting osy dastandaryna ýlken oryn berilip, qaysybireuining qoljazbalary qoyylghan.

Kelesi bir ýlken bólim — әnshilik ónerin ashatyn «Áset — әnshi-kompozitor» taqyrybymen qoyylghan kórme bólimi. Belgili jazushy S.Begalin halyq aqyny Kenen Ázirbaevtyng tughanyna 90 jyl tolu merekesi óterde Kenekennen «Osy Ásetting dauysy qanday edi?» dep súrapty. Sonda Keneken: «Men osy jasyma deyin Ásetting dauysynday zor dauysty estimegen edim, bolsa Ámirening dauysy Ásetke jeteghabyl bolar», — degen eken. Shynynda, Ásetting әn aitu erekshelikteri óte kýrdeli. Áuen qúrylymy da aitushygha jenil týspesi haq.

Ásetting «Inju-Marjan» әni qazaq әn ónerining biyik shyny dese bolghanday. Búdan basqa Ásettin: «Maqpal», «Qarakóz», «Mayda qonyr», «Lәilim shyraq», «Qysymet», «Qonyr qaz», «Shama», «Ardaq», «Jeldirme, «Kóktas», «Gauhar qyz», «Ápiytók», «Qanapiya», «Jiyrma bes», «Yrghaqty» әnderi — diapozony óte joghary, keng tynysty әnder. Áset әnderining әuezdi әuenderi býginde dramalyq shygharmalardan basqa operalyq qoyylymdarda, kinofilimderde de paydalanyluda. «Qazaqstan» teledidary dayyndap, sahnalaghan «Ghasyrlar ýni» atty dәstýrli әn konserttik jobasynyng alghashqy shymyldyghy da jyl sayyn Ásetting «Inju-Marjan» әnining әuenimen ashylady. Búl, әriyne, Áset әnining qúdireti. Onyng әnderining bizge jetui belgili әnshi, halyq әrtisi Dәnesh Raqyshovtyng 1959 jyly óz Otanyna keluimen baylanysady. Dәneshten keyin M.Eshekeevtin, J.Kәrmenovtyn, B.Tileuhanovtyn, N.Janpeyisovtyng oryndauynda ghana Áset әnderin tyndaugha mýmkindik aldyq. Ásettanushy ghalymdar, zertteushiler Áset shәkirtteri jóninde de týrli materialdar osy bólimge qoyylghan.

Múrajay ishindegi qúndy jәdigerlerding biri — 1918 jyly sәuir aiynda pәtiretshi Múhamedjan Yusupovtyng týsirgen Shәueshek qalasyndaghy qazaq ziyalylarymen birge týsken Ásetting sureti. Surette ortada otyrghan — Alash qayratkerleri M.Dulatov, R.Mәrsekov, A.Baytúrsynúly. Shette jeke otyrghan — Áset aqyn. Ásetting ómirining sony Shynjannyng Ile, Altay, Tarbaghatay aimaqtarynda ótedi. Aqynnyng osy ónirden shygharghan shygharmalary men ómirining sony turaly materialdar kórmeden oryn alghan. Ekspozisiyadaghy erekshe qyzyghushylyq tudyratyn materialdardyng biri úrpaqtary jóninde. Jartylay kiyiz ýy maketining ishine jinaqtalghan jәdigerlerding ishinen sizder Ásetting ózinin, әieli Tәtejannyn, qyzy Sәmegóiding jәne úly Qojeke ústaghan dýniye-mýlikterdi tamashalay alasyzdar. Sonday-aq, Ásetting kelini Qamariyanyng keybir ýy jihazdary da osynda. Aqynnyng úrpaqtary turaly, ata tegi turaly shejiresi de jazylghan. Kórmening songhy bólimi qazasy turaly jәne ziraty jayyndaghy derektermen tolyqqan.

Beysenghazy Úlyqbek

Abai.kz

4 pikir