Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Súhbat 3214 7 pikir 30 Jeltoqsan, 2020 saghat 13:02

«Shynjangha KSRO-dan 2,5 mln gazet-jurnal jetkizildi»

(Qaraghaybastaulyq qariyamen әnginme Nemese jarty ghasyrgha juyq sózdik saughan S.Nayman)

Naymanghazy agha, súhbatqa hosh keldiniz! Siz Qytaygha belgili baspager, redaktor, audarmashy, professor, ghalymsyz, S.Nayman degen atpen әigilengen tanymal túlghasyz. Óz basym, sizding aty-jóninizdi óziniz jetekshilik etip qúrastyrghan «Qytaysha-qazaqsha» kók sózdik alghash shyqqannan beri bilemin. Osy «kók sózdik» qytay tilin ýirengisi keletin, ony bilgisi keletin, ary qaray sonyng jolyn qughysy keletin talay qazaq balasyna baghdarsham bolghany ras. Siz audarghan, siz baspadan shygharghan, siz redaktorlyq istegen qazaqtyn, qytaydyng jәne shetelding klassik jazushylarynyng shygharmalaryn oqymaghan oqyrman Shynjang qazaqtarynda kem de kem shyghyr. Býgin Qúday sәtin salyp, sizben didarlasu orayyna ie bolyp otyrghanyma erekshe quanyshtymyn. Shyny kerek, siz sekildi aty anyzgha ainalghan adamnyng ómir joly, enbek joly maghan ghana emes, kýlli qazaq balasyna qyzyq shyghar dep oilaymyn. Qay ónirde tuyp-óstiniz? Ángimenizdi sol tughan jerinizden bastasanyz jón bolar edi? 

– Aynalayyn, Álimjan! Meni tym asyra maqtap jibergen joqsyng ba?! Endeshe aitayyn, men Shynjannyng Tarbaghatay aimaghy, qazirgi Toly audanynyng Mayly degen jerinde, Narynsu búlaq boyynda 1941 jyly 29 tamyzda qorushy otbasynda dýniyege kelgen ekenmin, negizinen Toly audanynyng Barlyq tauynda jәne Shәueshekting janyndaghy Qúlystay oipatynyng Jiyek degen jerinde óstim, bastauysh mektepti sonda oqydym, 1953 jyly Toly audanynyng ortalyghyndaghy ortalau mektepke kelip oqugha týstip, Qaraghaybastaudyng kәusaryna qanyp, qaraghaybastaulyqtardyng bireui bolyp shygha keldim.  

Ol kezde Tolyda onynshy synypqa deyin oqityn orta mektep bolmady ma?

– Ol kezdegi Tolyda jalghyz ghana ortalau mektep bar edi. 1956 jyldyng mausym aiynda osy mektepting jetinshi synybyn bitirgennen keyin, sol jyldyng kýzinde ishki ólkege oqugha attanyp kettim. Bizben birge oqyghan eresek balalardy әrtýrli qyzmetke alyp qaldy da, úsaq-týiekterimizdi kurstargha jiberdi. Ol kezde «oqugha barasyndar» dep aitpaytyn, «kurske barasyndar» dep aitatyn, qanday kursúa ketip bara jatqanymyzdy ózimiz de bilmeytinbiz. 

«Eresek balalardy әr týrli qyzmetke alyp qaldy» dep qaldynyz, ol kezde Shynjanda memlekettik qyzmetkerler jetkiliksiz be edi? 

– Ol zaman jana Júnguonyng (jana Qytay memleketi) kommunstik partiyaly el bolyp qúrylghanyna ne bәri 7 jyl bolghan kez edi ghoy, jer-jerde memlekettik qyzmetkerler, últtyq kadrlar, әsirese qazaq qyzmetkerleri óte tapshy bolatyn. Sonyng ornyn toltyru ýshin bizben birge oqyghan eresek qyz-jigitterdi qyzmetke tandap ala beretin. Men ol kezde on beske jana tolghan, on-solymdy endi tany bastaghan boz balamyn ghoy. Memlekette bolyp jatqan sayasi, qoghamdyq jaghdaydy kóp bile bermeytinmin, ony keyin bildik qoy... 

Sonymen ishki ólkening qay qalasynan shyqtynyz? 

– Shanshy ólkesining Shi-an qalasynan bir-aq shyqtym. Sóitsek, barghan mektebimiz Kómirken tehnikumy eken. Ol kez senen «qanday oqudy oqisyn, qanday mamandyq tandaysyn?» dep eshkim súramaytyn zaman edi. Barghannan keyin on aiday dayyndyq kurste qytay tilin oqydyq. Múghalimimiz úighyr boldy, sabaqty úighyrsha ótedi, qytay tilining maghanasyn, balamalaryn úighyr tilinde týsindiredi. Sabaqqa degen qúlshynysymnyng arqasynda men on aida qytay tilin týsine alatyn, oqy alatyn, eptep jaza alatyn dәrejege jettim. Osydan keyin ermegim qytay tilindegi gazet-jurnaldardy, kitaptardy oqu boldy. 

Kursta sizden basqa birge oqyghan qazaq balalary boldy ma? 

Biz bir kursta 49 bala oqydyq. Onyng 22-si tarbaghataylyq jerlesterim, 14-i tolylyq, 8-i shәueshektik edi. Qalghan 27 oqushy Qashqar aimaghynyng Atúsh degen jerinen kelgen úighyr oqushylar bolatyn. Bizden eki jyl búryn baryp oqyp jatqan kursta Qúljadan, Shәueshekten barghan qazaq balalar bar eken, olarmen tanysyp ózimiz bir qauym el bolyp aldyq.

– Sonymen dayyndyq kursti bitirip kanikulgha kettinizder me?

Kanikul bolghanymen, auylgha qaytu, ýige qaytu degen ol kezde joq. Óitkeni, qazirgidey jýitkip túrghan poyyz, ne avtobuz joq, qarjy da joq. Auylgha jazghan hatymyz bir jarym aida baryp, oghan jazylghan jauap bir jarym aida keletin. Eshkim de auylgha qaytudy oilamaytyn. Sodan mektepte jatyp, mektepting ony-múny júmystaryn istey jýrip, qyrkýiekte bastalatyn oqudy kýtip jata beresin. Túrmysymyz alansyz, qamsyz, barlyq mindetimiz memleketting moynynda edi, onyng syrtynda ay sayyn 6 yuaninan qosymsha qarajat berilip túratyn. 

Dayyndyq kursyn bitirgennen keyin qanday mamandyq oqydynyz? 

–  Kómir shahtasynyng elektr júmystaryn jýrgizetin mamandyq búiyrdy. Biraq búl mamandyqty oqugha zauqym sogha qoymady, amalsyzdan auditoriyagha kirem, biraq, sabaq ýstinde qytay tilindegi kitap-jurnaldardy oqyp otyram. Sonymen uaqyt jyljyp 1958 jylgha keldik, sol jyly «Ýrimjide Til instituty ashylypty» degen habardy estidik. Búl habardy estigennen keyin oiym tipti búzylyp, búl oqudy tastap Shynjangha birjolata ketkim keldi. Keteyin desem, jibermeydi. Óitkeni, men basqa kurstastaryma qaraghanda dayyndyq kursty ýzdik bitirdim ghoy, jiberuge qimaydy. Osy sýrdekpen jýrip eki jyldy ótkizdik, 1959 jyly nauryz aiyna bir apta qalghan kezde, «men búdan ary oqudy jalghastyra almaymyn, auylgha qaytamyn», – dep jataqhanamda bir aptaday jatyp aldym. Meni jazalap, qorqytpaqshy bolghan mektep әkimshiligi: «Sabaqqa barmasan, tamaq bermeymiz», – dep bir kýn tamaq bermey qoydy, oghan da iylikpey qoydym. Sodan basqa amaldary bolmaghan son: «Onda seni oqudan shygharamyz!», – dedi, «Shygharsandar, shygharyndar!», –  dep mende qasarysyp túryp aldym. Sonymen olar meni oqudan shygharyp tyndy. Oghan renjip jatqan men joq, qayta quandym. Sol zamanda Shi-anda «Shynjang basqarmasy» degen basqarma júmys isteydi eken, meni sol basqarmagha aparyp tastady. Eki-ýsh kýnnen keyin ondaghylar maghan poyyz biyletin alyp berip, qaltama 200 yuani aqsha salyp jóneltip jiberdi. Jolhat, tanystyru siyaqty qújattardyng eshqaysysy mende joq edi. Poyyz bizdi Gansu ólkesining Uiya degen jerine әkelip tógip tastady. Uiyadan Shynjangha baratyn kólik izdep bir eki kýn ayaldap qaldym. Sodan jol-jónekey qara mashinalargha jarmasyp, eki kýnde Shynjannyng shekarasyna ótip Qúmylgha keldim. Onda eki-ýsh kýn kólik tappay dalada týnegen son, sol bayaghy qara mashinalargha jarmasyp jýrip Ýrimjige jettim. Ol zamanda qonaq ýy degen atymen joq, ondaydy bilmeytinmiz. Sodan aiynda bir-eki ret Shәueshekke baratyn poshtanyng mashinasyn tauyp, ol jýrgende tóbesindegi qalyng daghardyng arasyna tyghylyp jatyp, nauryzdyng jiyrmasy Jiyektegi ýiime zorgha jettim ghoy.

Eki jarym jyl kórmegen әke-shesheniz, bauyr-tuystarynyzben qauyshyp, arqa-jarqa, mәz-meyram bolyp mauyqtarynyzdy әbden basqan ekensiz ghoy. 

– IYә, әke-sheshege balanyng orny bólek qoy, al balagha әke-sheshening orny tym erekshe. Auylyma kelsem, kommuna qúrylyp, el tayqazannan tamaqtanatyn bolypty. Alystan balasy kelidi dep, mening qúrmetime bir shómish jýgeri botqasyn artyq beripti. Ákem kommunanyng eginshisi, al sheshem kommunanyng ashanasynda júmys isteydi eken. Sonymen bir apta ótkennen keyin kommuna ai-shaygha qaramay, aldyma bir qora qoydy salyp kep berdi. Sәuirding bas kezi mal tóldep jatqan uaqyt qoy, óriste tuylghan qozy-laqty kere qapqa salyp ýige tasimyn. Mamyr ay kelgende ýidegiler jaylaugha kóship ketti, meni oidaghy egin júmysyna alyp qaldy. Dihandarmen birge jýrip egin jyrtu, egin salu, egin sugharu júmystaryn istep, jazday auylda boldym. Sóitip jýrgende, Ýrimjide oqityn, jazghy demalysqa kelgen keybir sabaqtastarym: «Naymanghazy, sening myna jýrising ne? Ýrimjidegi Til inistitutyna baryp oqymaysyng ba?», – dep jeliktirip, azghyra bastady. Búl da dúrys aqyl eken degen oimen kommunagha baryp: «Mening jogharylap oqyghym keledi, oqugha jiberinizder!», – dep aityp edim, ondaghylar qúptamady, sóitsem, kommuna: «Naymanghazy auyldaghy ortalau mektepke qytay tilinen sabaq beretin múghalim bolady, osyny bekitip berinizder!» dep audandyq Oqu-aghartu mekemesine ótinish joldap qoyghan eken. Kommunagha qashan mýshe bolghanymdy, qytay tilining múghalimi bolatynymdy da bilmeymin. Men oqugha baramyn dep bolmaymyn, olar:  «Joq barmaysyn, jaqynda joghardan qytay tili múghalimdyghyng bekitilip keledi», – dep qarysady. Sóitip jýrgende, Toly audannyng orynbasar әkimi auylgha qyzmet babymen kele qapty. Audarmashysy joq kezinen paydalanyp, kensesine izdep baryp, ózim biletin qytayshammen jaghdayymdy aityp týsindirip edim, ol kisi ótinishimdi qúp kórdi bilem, basyn iyzep túrdy da hatshysyna: «Myna balanyng oqugha barghysy keledi eken, oqugha baryp bilim alyp kelsin. Tanystyru jazyp berinder», – dedi de, maghan qarap: «Oqimyn degen talabyng jaqsy eken, baryp oqy, oqugha qabyldamay jatsa, oghan abyrjyma, auylgha qaytyp kel, layyqty qyzmet tauyp bereyik», – dedi. 

Hatshygha raqmetimdi aityp, tanystyrudy tósqaltama salyp, jazdaghy enbekting esebine azynaulaq tiyin-teben aldym da Ýrimji qaydasyng dep tartyp kettim. 

Sodan ansaghan Ýrimjinizge de jettiniz ghoy. 

– IYә, 1959 jyldyng qyrkýieginde Ýrimjige bardym. Sol jyly Múghalimder instituty men Til instituty birigip pedagogikalyq inistitut bolyp qúrylypty. Institut sol jyldan bastap, tek orta mektep bitirgen oqushylardy qabyldaytyn bolypty. Mening oqyghanym ortalaudyng jetinshi synyby ghoy, oqugha qabyldaytyndar: «Sening shartyng bizge tolmaydy eken, oqugha qabylday almaymyz», – dep otyryp aldy. «Endi ne isteymin» dep basym qatyp jýrgende, sol instituta oqyp jýrgen jerles jigitter: «Instituttyng partiya hatshysyna ótinish jazyp kir, ol kisi Yan-annan kelgen qart kommuniys, sol kisige jaghdayyndy aityp, týsindir. Mýmkin sodan saghan bir qayyr bolyp qalar»,  – dep aqyl aityp, jol kórsetti. Sonymen qytay tilin ekinshi kurstan bastap oqysam degen mazmúndaghy ótinishimdi jazyp alyp, jigitter aitqan qart kommunisting ýiine baryp esigin qaqtym, arjaghynan «kiriniz» degen dauys shyqqty, esigin ashyp, ýiine kirip barsam hatshy ýstelde tamaqtanyp otyr eken. Ol zamannyng kommunisteri óte qarapayym, kishipeyil edi ghoy. Meni bala degen joq, ornynan túryp, «Kel, kel, múnda kelip otyr!» – dep meni janyna otyrghyzyp, «Ne sharuamen keldin?» – dedi. Men qolymdaghy ótinishimdi qolyna berdim, qart kommunis kózildirigin taghyp aldy da, qaghazgha kóz jýgirtip bar yntasymen oqyp shyghyp, maghan qarap: «Myna ótinishti ózing jazdyng ba?» – dedi, «IYә, ózim jazdym», –  dedim. «Institutta oqymay-aq qoysang da bolady eken ghoy, qytayshang óte sauatty eken, bizde eki-ýsh jyldan beri oqyp jatqan studentter bar, olar sening myna órene әli jetken joq», – dep kýldi. «Mýmkin bolsa, instituttyng ekinshi kursynan bastap oqysam ba degen armanym bar. Biraq, instituttyng Oqushylar basqarmasy «sening oqugha shartyng tomaydy» dep qabyldamay qoydy. Siz osyghan kómektesseniz jaqsy bolar edi!», – dedim. Álgi kisi maghan artyq súraq qoyghan joq, mening ótinishime: «Instituttyng ekinshi kursynan bastap oquyna bolady» dep búryshtama jazyp, qol qoyyp berdi. Qaghazdy instituttyng Oqushylar basqarmasyna alyp baryp edim, «Emhanagha baryp densaulyghyndy teksertip kel», – degennen basqa eshteme aitpady. Sodan ne kerek, jýgirip jýrip dәrigerlik tekseruden ótip, qyrkýiekting sonynda institutqa oqugha týsip kettim.  

Sóitip, eki jarym jylymdy Shi-anda ótkizip kelgen men pedagogikalyq institutyng qytay tili fakulitetetining ekinshi kurs studenti bolyp shygha keldim. Menen bir jyl búryn kelip oqyp jatqan studentter qytay tilin mandytyp ýirene almapty. Men olardan әlde qayda alysqa ketip qalyppyn. El qatary auditoragha kirip otyram, múghalim sabaq ótedi, al men sabaqty tyndap qaryq qylmaymyn. Óitkeni, búl sabaqtardyng bәrin Shi-anda jýrgende oqyp algham. Múghalim taqtagha shygharady, sóilem qúratady, maqala jazdyrady, onyng bәrine jýrip túrmyn, múghalimge qamshy saldyrmaymyn. 

Sizding jana kurstarynyzdyng qytay tilin mandytyp ýirene almauynyng sebebi ne dep oilaysyz? 

Shynjanda temir jol qúrlysy, toghan qúrlysy, bolat qortu sekildi nauqandar bastalyp ketip, enbek kýshi jetipegendikten búl júmystan studentter tys qalmay, nauqangha shaqyrylypty. Olar osynday enbektermen jýrip, nebәri birneshe ay ghana oqypty. Al men dayyndyq kursty ýzdik oqyp, qytay tilining negizin qalap, ishki ólkede eki jarym jyl túryp kelgen qazaqpyn ghoy. 

Shynjandaghy sekildi ishki qytayda «enbek nauqany» degen bolghan joq pa?

Qytaydyng basqa ólkelerinde bolsa bolghan shyghar, al men oqyghan Shi-an qalasynda onday nauqan bolghan joq, bolghan kýnning ózinde studentterdi ol nauqangha apara qoymady. Biz tek oqudyng ghana sonynda boldyq. 

Qytaydyng joghary oqu oryndarynda «orta kurs» jәne «tolyq kurs» dep bólinedi ghoy, siz qay kursta oqydynyz? 

Mening oqyghanym «orta kurs» qoy, «tolyq kursta» keyinnen Shynjangha tanymal aqyn-jazushylar Shәken Onalbaev, Túrsynәli Ryskeldiyev, Dutan Sәkey, Qanadil Túrysbekovter oqidy eken. Tolyq kurs oqityndar qytay tilin  4 jyl oqidy, al orta kurstaghylar ýsh jyl oqidy. 

Týsinikti boldy, sonymen sizding oquynyz ary qaray ne boldy? 

Sóitip jýrgende jana jyl da kelip qoydy. Auylgha qaytu degen joq, mektepte qalyp qoydyq. Jana jyldyq demalys bitip, oqu bastalardan bir kýn búryn fakulitetting hatshysy kelip, «Sen ertennen bastap tolyq kursqa baryp oqityn boldyn», – dedi. Oghan «maqúl» dep ertesi tanerteng tolyq kursqa barayyn dep dayyndalyp jatsam, әlgi hatshy taghy kelip, «Tolyq kurske barmaytyn boldyn, ózing oqyp jatqan orta kursta oqy beresin», – dedi. Oghan da «maqúl» dedim. Óitkeni, ol kezde «tolyq kurs» pen «orta kurstyn» qanday parqy baryn bilmeymin ghoy. Sonymen ekinshi kurs bitip, jazdyq konikulgha tarar mezgil keldi. Jazdyq kanikulda auylgha ketuim kerek edi, biraq meni «osynda qalasyn» dep jibermey ýshinshi kurspen birge alyp qaldy. Sóitsem, instituttyng Oqushylar basqarmasy meni sol ýshinshi kursting studentterimen birge qyzmetke bólu turaly bekimge kelgen eken. Ony men qaydan bileyin.

Sonymen diplom alyp, qyzmetke joldama alyp kettiniz be? 

– Jazday bólisti kýtip jatyp, kýzgi oqu jylyna kelip jettik. Oqushylar basqarmasy bir kýni studentterdi qyzmetke bóletin tizimdi alyp kelip oqy bastady, biraq búl tizimde mening aty-jónim joq bolyp shyqty. «Oy, búl qalay boldy? Men qaydamyn?» – desem, «Ýshinshi kursty jalghastyryp oqy bersin dep úighardyq», – dedi. «Jazday qantarylyp osynda jattym, kanikulgha jibermedinder, ýige de bara almadym. Onday bolsa men auylgha ketemin, oqymaymyn», – dep búlqan-talqan bolyp shygha jóneldim. 

Sol ketkennen mol kettiniz be? 

– Ketu qayda, oqu bastalghannan keyin ózimning auditorama qayta kelip jayghastym. Sóitip jýrgende ayaq astynan taghy da temir jol enbegine baratyn bolyp qaldyq. Ertesi azanda enbekke jýretin bolghan son, týndeletip kórpe-jastyghymyzdy, jýgimizdi buyp-týiip baylap qoyyp qarta oinap otyr edik, «Oqushylar basqarmasynan keldim, «Naymanghazy» degen qaysyn?» – dedi bir qytay jigit. «Menmin», – dep edim. «Sen enbekke barmaytyn boldyn, osynda qalasyn!» – dedi de ketip qaldy. «Maqúl» dedim de, búl sózge quanudyng ornyna, shoshyp qaldym. Mynalar ana kýngi «oqymaymyn» degen sózimdi shyn kórip qalyp, «oqymasang joghal!» dep oqudan qughaly kelgen joq pa?! dep jaman oilay bastadym. 

Ertesi kurstastarym tang bozynan túryp, jýkterin qara mashinagha teyep, ózderi soghan otyryp enbek alanyna attanyp ketti. Al men olardy shygharyp salghanan keyin jataqhanada jalghyz qalyp qoydym. Birer kýn ótkennen keyin әlgi qytay jigit meni taghy izdep kelip, «Seni oqushylar basqarmasy shaqyryp jatyr», – dedi. Barsam, orta jasqa kelgen bir qytay otyr eken, әlgi kisi mening jónimdi súray kelip: «Qanday qyzmet isteging keledi? әlde múghalim bolghyng kele me?» – dedi. «Joq, múghalim bolghym kelmeydi, audarmashy bolsam dúrys bolar edi», – dedim. «Jaqsy, onda bara ber», – dedi ol. Eki-ýsh kýnnen keyin «Shynjang halyq baspasyna qyzmetke barasyn» degen habar aldym. Oida joq, týste joq jerden baspager, audarmashy, redaktor, qalamgerding arasyna top ete týstim. Áli esimde, búl 1960-jylghy qyrkýiekting 23-kýni bolatyn.         

Qyzmetke bóldi degen sóz, oqudy bitirip birjolata enbek jolyn bastap ketti degen sóz ghoy. Sizge diplom berdi me? 

– Ol kezde diplomdy qolgha bermeytin, minezdemen, oqu tarihyn, baghang jazylghan dýniyeler sary konvertke salynyp barghan mekemene jiberiledi. Ony qolyna bermeydi, qolyna joldama qaghaz ben napos qaghazyndy (tirkeudi) berip jiberedi. Al sary konverttegi dýniyeler mekemening arhiyvinde saqtalady. Shynymdy aitsam, kýni býginge deyin diplomymnyng týri qanday ekenin de kórgen emespin. 

Sýitip, oida joqta Shynjang halyq baspasyna kelip otyra qaldym. Ol kezde redaksiya degen atymen joq, «Qazaq toby» («Qazaq gruppasy») degen top qana eken, bólimge de tolmaytyn. Top jetekshisi Múqash Jәkeúly degen kisi meni qabyldap júmystyng jónin aityp, qyzmetting barysyn týsindirip, «Endi ertennen bastap bizding qyzmetker bolyp, júmysqa kirisesin», – dedi.          

Ayyryqsha aita keter bir jayyt: 1951 jyldyng 15-shi nauryzynda qúrylghan búl baspanyng tobynda Núrdolla, Orazbek qatarly birneshe qyzmetker bolypty. Sol 50-shi jyldardyng basynda Kenes Odaghynan aqyn, jazushy, maydanger Jәrdem Tilekov, «Temir jolshy» gazetining redaktory Ybyrayke Tinkiyn, sayasy baspanyng redaktory Dauylbay Orysbaev jas baspagha kómekke kelgen eken, Mau Zydúng (Mao Szedun) shygharmalarynyng kitapshalaryn orysshasynan qazaqshalap, qazaqsha oqulyqtar jasasypty. Joghary mektepterge qazaq tili, qazaq әdebiyeti sabaqtarynan leksiya oqyp, redaksiya júmysy turaly kenester ótkizipti. Agha baspagerler olar jayly kóp әngimeleytin. Jәrdem Tilekov Shynjanda túrghan kezinde jinaghan derekteri negizinde «Júnghar dalasynda» atty roman jazghan eken, Ýsh aimaq tónkerisi taqyryp etilgen búl romandy 1960-shy jyldardyng basynda ózim de oqyghanmyn. 

Baspagha barghannan keyingi eng alghashqy audarghan audarmanyz esinizde bar ma? 

Alghashqy audarghan dýniyem әli esimde. Shi-angha oqugha barghanymda da, Ýrimjige oqugha kelgenimde de sabaq beretin múghalimderim úighyr, dýngen, daghúr, sibe, tatarlar boldy ghoy, bir de bir qazaq múghalimi sabaq bergen emes. Shyny kerek, ol tústa qazaqtyng oqyghan, toqyghan, joghary bilim alghandary óte az edi. Bizge sabaq berip jýrgender ózge últtyng ókilderi bolghandyqtan qytay tilining maghanasyn úighyr tilinde týsindiretin. Endi baspanyng Qazaq tobyna kelgennen keyin júmys qazaq tilinde jýerdi, audarma qazaq tilinde boluy kerek. Osyghan kelgende biraz qinaldym, biraq top bastyghy meni birden audarmagha kiristirgen joq, kerisinshe audarmashylar audarghan, redaksiyalanghan materialdardy kóshiru júmysyna saldy. Óitkeni, jazbasha audarmashy bolu ýshin eng aldymen óz tilinning erejesin, emelesin jaqsy biluing kerek. Osylaysha kóshirme jasay jýrip tildik qorymdy molayta týstim jәne emeleni qatesiz, dúrys jazugha mashyqtandym. Júmysym osylay jalghasa berdi. Kýnderding birinde bastyghym jarty bettik  maqala әkelip, «Mynany audaryp kórshi», –  dedi. Qolyma alyp oqyp kórsem, «Qasqyr bala» taqyrypty Indiya ertegisi eken: ormannyng ishinde adasyp qalyp qoyyp, qasqyr asyrap, qasqyrdyng arasynda ósip qasqyr bolyp ketken bala turaly әngimeleydi. Bar kýshimdi salyp audaryp berdim. Toptyng resimy taghayyndalmaghan basshysy esepteletin Núrdolla Ospanov degen baspagar, redaktor aghamyz bar edi, sol kisi mening audarmamdy oqyp kórip, «Myna bala týbinde adam bolatyn bala ghoy», –  dep qaldy. Mening eng alghashqy, tyrnaq aldy audarmam osy bolatyn. Osydan ary qaray izdenu, ýirenu, mashyqtanudyng arqasynda audarmashylyqtyn, baspagerlikting qyry men syryna birtindep qanygha, tósele bastadym. 

Qazirgi kezde qytay tili men qazaq tili sózdigining san týri bar, ol kezde sizder qytay tilin ýirenu ýshin qanday qúraldy paydalandynyzdar?

– Shyny kerek, ol kezde Qytayda «Qytaysha-qazaqsha» bir de bir sózdik joq bolatyn, kóbinese qytay tilining úighyrsha balamalaryn paydalanyp, qazaqsha balama izdeytinbiz. Osy qiynshylyqty ózim bastan ótkizgenen keyin qytaysha sózderge qazaqsha balama izdeuge kirise bastadym. Sózdikting sonyna týsuime, sózdik qúrastyrugha osy jaghday týrtki boldy. Bizge ýlken kómek jasaghan, qolqabys tiygizgen kómeki qúral akademiyk, ghalym Nyghymet Sauranbaevtyng atymenen 1954 jyly  Qazaqstanda shyqqan «Oryssha-qazaqsha» kók sózdik edi. Men jetekshilik etip qúrastyrghan alghashqy «Qytaysha-qazaqsha sózdiktin» múqabasynyng «kók» bolyp shyghuynyng basty sebebi osy edi. Sauranbaevtyng «kók sózdiginde» 50 myng sóz qamtylghan, búghan qosymshalap Mәskeude shyqqan «Qytaysha-oryssha» sózdikti paydalanatynbyz, «Qytaysha-oryssha» sózdikten oryssha balamasyn tauyp alyp, «Oryssha-qazaqsha» sózdikten onyng qazaqsha balamasyn izdeytinbiz. Osy eki sózdik bizding sol kedegi audarma júmysymyzdaghy birden bir kómekshi qúralymyz sanalatyn.

Ol kezde sizder qanday kitaptar audarushy edinizder? 

Ortalyq partiya komiytetining jәne ýkimetting qújattary, dihandargha, júmysshylargha, kadrlarlargha arnalghan ýirenu materialdary jәne basqa da sayasy kitapshalar audarylatyn. Búl sekildi materialdar kýnde kelip túratyn, anda-sanda enbek ozaty, ozat jauyngerler, tónkeris kezinde erlik kórsetken batyrlar turaly jazylghan kórkem shygharmalar keletin. Maghan da audaratyn materialdar berip túrady, eptep audara beremin. Anda-sanda qazaq qalamgerlerining birer-saran jinaqtary basylyp qalatyn. Keyin men әdeby audarmaghagha oiysa bastadym. Ádeby audarmagha oiysatyn sebemim, mektepte jýrgen kezde әdebiyetke әuestigim bar túghyn, әitip-býitip óleng de jazatynmyn. Ortalau mektepte ýzdik oqy almadym, ortasha oqydym. Sabaqty ýzdik oqy almaghan sebebim. әdeby kitaptardy kóp oqitynmyn. Búl bolashaqta baspager bolamyn, audarmashy bolamyn degen oidan tughan emes, әngimelerding oqighasyna qyzyghyp oqy beretinmin. Ol zamanda qazirgidey balalar oinaytyn oiynshyq joq, kóretin teledidar, kino, tiatr joq, kóshpeli kino qoishylar jylyna bir-eki ret audangha kelip, kino qoyyp ketetin. Qalghan uaqytta kitapqa ýniluden basqa ermek joq edi. 

Siz oqyp jýrgen kitaptar qaydan keletin?

– Qazaqstannan keletin. Ortalau mektepte Qazaqstan oqulyqtarymen sabaq oqydyq. Abaydan tartyp, M.Áuezov, S.Múqanov, Gh.Mýsirev, Gh.Mústafin jәne orys әdebiyetining klassikteri L.Tolstoy, M.Sholohov, Lermantov, Pushkiyn, Gorky sekildi әdebiyet alyptarynyng shygharmalary, Qazaqstan aqyn-jazushylaryng kitaptary mektepting kishkene kitaphanasynda siresip túratyn. Sol kitaptardyng kóbin oqyghanmyn. Ol kezde esimde ne qalatynymen sharuam joq, oqighasyna qyzyghyp oqy beretinmin ghoy. Sayasy audarmadan әdeby audarmagha oiysqanymda bir-aq bildim, ol kitaptardy beker oqymappyn, mol sózdik qor jinaghan ekenmin, oqighasymen qosa kórkem obrazdar, kórkem suretter, kórkem sóz tirkesteri, maqal-mәtelder, jer, su attary sol kýii jadymda saqtalyp qala beripti. Kórkem audarmamen ainalysqanymda solar  birtindep esime týsip, kórkem audarmama kóp paydasyn tiygizdi. Keyingi bir derekterde aityluynsha, 1940-shy jyldardyng sonynan 60-shy jyldyng basyna deyingi aralyqta Shynjangha eki jarym millionday qazaqsha-úighyrsha gazet-jurnal, kitap Kenes Odaghynan engizilipti.

Shi-anda oqyp jýrgen kezimde qazaq tilindegi kitap joq bolghan song qytay tilin ýirenip alghannan keyin qytaysha kitaptardy oqy bastagham ghoy. Bizden eki jyl ilgeri Qúljadan barghan úighyr mekteptesterim 1950-shi jyldar basynda Tashkentten shyqqan úighyr tilindegi kitaptardy ózderimen birge ala barghan eken, endi sol kitaptardy oqy bastadym. Mәselen, A.Tolstoydyng «Azapty sapar», «Astyq» romandaryn, týrkimen jazushysy Berdi Kerbabayevting «Alyp adamyn» jәne «Shynghys han» sekildi romandardy úighyr tilinen oqydym. Úighyrlardyng tól әdebiyeti ol kezde onsha damymaghandyqtan audarmagha kóp kýsh salghan kórinedi. Osy kitaptardy oqyp jýrip, úighyr tilin de әjep-tәuir ýirenip alyp, úighyr kurstastarymmen úighyrsha әngimelesetin boldym. keyingi qoghamdyq kyzmet barysynda múnyng maghan kóp paydasy tiydi. Osynday jan-jaqtyly boluymnyng arqasynda kórkem audarmalarymnyng sapasy kýnnen-kýnge arta týsti. Talaptanyp gazet, jurnaldardargha әngime audaryp bere bastadym. Odan basqa qytaydyng әigili aqyndary Go Shiau Chuannan, Jang Jemiynen, Ly IYinnen jәne Tang dәuirining aqyndary Du Fu, Ly Baylardan talay ólender audaryp jariyaladym. Keyin búl ólenderdi jinaghyma әdeii kirgizbedim, sebebi, ol balang audarmalargha kónilim tolmady. Odan keyin Qytaydyng memlekettik әn úranyn audaru tobynyng qúramynda bolghanym bar. Ánning mәtininde kóp qaytalanatyn «shilay» degen sóz bar, Men ony «attan» dep audardym, al úighyrlar «qozghal» dep audarypty. Keyin bizdikiler «attannyn» ornyna, úighyrdyng «qozghalyn» ala saldy. Ásili, ol «attan» bolyp audaryluy kerek bolatyn, biraq olay bolmady. Osylay tósele kelip redaktorlyq dәrejesine deyin kóterildim. Tanymal audarmashy Ábdibek Baybolatov qytay tilinen audarghan eki tomdyq «Qalyng orman, qarly dala» romanyn  jәne «Beybit kýnderde», «Bәri de partiyagha» degen romandardyng redaksiyasyn bastan-ayaq ózim qaradym. Biraq ol kezde redaktordyng aty kitapqa jazylmaytyn edi. 

Ózinz de kitaptar audara bastaghan shygharsyz? 

– IYә, kitaptar audara bastadym. Eng alghash audarghan kitabym «Lenin turaly әngimeler» degen shaghyn kitapsha, búl 1964 jyly basyldy. Búdan basqa birlesip audarghan jeliles kitaptar óz aldyna bir tóbe. Odan basqa 1966 jyly «Mәdeniyet tónkerisi» bastalghangha deyin ortalau mektep pen orta mektepting әdebiyet, tariyh, jagharapiya jәne sayasat oqulyqtaryn audarugha qatystym.. Ádebiyet oqulyghyndaghy esimde qalghandary Shekspirding «Venetsia sudageri» dyramasy men Balzaktyng «Evgeniya Grande» romanynan ýzindi, búdan basqa kóptegen kórkem audarmalar jasadym, onyng bәri qazir esimde joq. Qazirge deyin ózim tikeley audarghan kórkem audarma on tom bolyp basylyp shyqty. 

Olardyng aty qazir esinizde bar ma? 

Bәrin bilemin. 

Al aitynyz? 

Olar: «Lenin turaly әngimeler», «Arayly aspan», «Gitlerding zaualy», «Andersenning balalar ertegilerinen», «Balalar ertegilerining bәiteregi», «Uaqyt belgileri», «Shal men teniz» («Polkovnikke eshkim hat jazbapty» povesi de osynda) Sharliz Dikkensting «Deviyt-Kopperfild» degen ómirbayandyq romany qatarly on tom. Osy audarmalardan keyin 1990-shy jyldary sәl sayabyrlap baryp,  2012 jyldan 2017-shi jyldyng ayaghyna deyin Beyjinde shyghatyn «Últtar әdebiyeti» jurnalyna qytaydaghy ataqty jazushylary Uang Mynnan bastap birazynyn  povest, әngimelerin audaryp ýzbey berip túrdym, búlardyng ózi jinaqtap shygharsa bir tomnan asyp týsedi. 

Siz Shynjang halyq baspasynda audarmadan basqa, redaktorlyq jәne basshylyq qyzmet te atqardynyz ghoy.

IYә, audarmashy bolyp istep jýrgende arada aty shuly «Mәdeniyet tónkerisi» bastalyp, qogham ala-sapyran bolyp ketti. Búl tónkeris on jyl jalghasty, keyin sayabyrlap, sayasat onala bastaghanda Shynjang halyq baspasynyng ózegi, týini basqa baghytqa ózgere bastady. Búrynghy Qazaq toby Qazaq redaksiyasy bolyp ózgerdi. Baspa búryn 95 payyz audarma kitaptar shygharsa, endi birtindep últtyq tildegi kitaptar shygharugha den qoydy. Salihaly sayasattyng arqasynda, az sandy últ tilinde kórkem shygharma jazatyn aqyn-jazushylardyng qatary kóbeye týsti. Olar jazghan shygharmalaryn baspagha úsyna bastady, baspa da olardyng kitaptaryn shygharugha kýsh saldy, qazaqsha kitaptar búrqyrap shygha berdi. Mening de qyzmet dәrejem óse týsti, 1977 jyly qazaq redaksiyasynyng orynbasar mengerushisi, 1980 jyly qazaq redaksiyasynyng mengerushisi, 1983 jyly Shynjang halyq baspasynyng orynbasar bas redaktory, partiya komiytetining mýshesi bolsam, 1985 jyly Shynjandaghy baspagerler ishinen túnghysh ret agha redaktor ataghyna ie boldym. 1977 jyldan 2003 jyldyng nauryzynda zeynetke shyqqannan keyin 26 jyl boyy osy baspanyng týrli dәrejeli basshylyq qyzmetterin atqaryppyn.

Búl kezde mening atqaratyn negizgi mindetim qazaq, qyrghyz, monghol, sibe redaksiyasynyng júmysyn basqaru, ony qadaghalap otyru bolatyn. Olardyng jyldyq júmys josparyn, taqyryptyq jobasyn jasau jәne baspadan shyghatyn negizgi, týiindi qoljazbalaryn songhy ret oqyp-bekitu, qol qon júmystary mening moynymda boldy. Oghan qosa Qazaq redaksiyasynan shyghatyn «Shalghyn», «Kókjiyek» jәne «Oqyrman óresi» jurnalynyng bas redaktorlyq mindetin qosymsha atqardym. 1950-shi jyldardan bastap qolyna qalam alghan qart, orta jastaghy jәne jas qazaq aqyn-jazushylarynyng kitaptary mening redaktorlyghymmen, bekituimmen baspadan shyghyp otyrdy, Mәselen, Shynjang qazaghynyng túghysh romandary sanalatyn Jaqyp Myrzaqanúlynyng «Arman asuy», Júmabay Bilәlúlynyng «Jondaghy joryqtary» jәne Shaysúltan Qyzyrúlynyng «Dabyly», Qajyqúmar Shabdanúlynyng «Qylmysy» sekildi otyzdan astam roman jәne odan basqa da aqyn-jazushylardyng ólen, әngime, povestter jinaghy 2003 jylgha deyin mening qolymnan ótti. Al odan basqa da baspadan shyqqan sayasi, ghylmi, ekonomikagha qatysty týrli kitaptar odan әlde qayda kóp boldy. Qazir ol kitaptardyng aty esimde joq. Búryn elge audarmashy retinde tanylghan bolsam, keyin baspagar, agha redaktor retinde tanyla bastadym. 

Agha, jana aitylghan «kók sózdikke» qayta oralsaq, jana siz: «Men alghash baspagha kelgende qytaysha-qazaqsha sózdik degen joq bolatyn, qolymyzda bar Qazaqstanda shyqqan «Oryssha-qazaqsha sózdik» pen Mәskeude shyqqan «Qytaysha-oryssha sózdikti» qatar paydalanatynbyz. Osy eki sózdik bizge kóp es qatty. Búl qiynshylyqty basymyzdan ótkergennen keyin, «qytaysha-qazaqsha» sózdik qúrastyryp shygharugha niyetim audy» dediniz. Sol óziniz jetekshilik etip shygharghan «Qytaysha-qazaqsha» kók sózdikti qalay qúrastyrghandarynyzdy aityp berseniz?

Búl audarma barysyndaghy alghashqy júmystan tughan oy edi. Mening Shynjang halyq baspasyndaghy baspagerlik ómirim 47 jylgha tayaidy. Osy baspagerlik kezenimdi ýsh kezenge bólip aitugha bolady – audarmashylyq kezeni, redaktorlyq kezeni jәne «Qytaysha-qazaqsha sózdikter» qúrastyru kezeni. Búl ýsh kezenning eng manyzdysy, eng shoqtyghy biyigi – ýshinshi  kezen, yaghny sózdikter qúrastyru kezeni. Audarmamen emes, әdebiyetpen ghana shúghyldanghan bolsam, aqyn bolyp ketuim bek mýmkin edi. Osy turaly jazylghan mynaday bir shumaq әzil ólenim bar: 

Qúlasam óleng jolyna, 

Bolar em aqyn, dau bar ma?! 

Aldy ghoy jatyp jolyma, 

Qúryp qalghyr audarma.

Mening ómirimning edәuir bóligi – 1960 jyldan 74 jylgha deyingi uaqtym audarmagha arnaldy ghoy. Al «kók sózdiktin» әngimesi 1974 jyldan bastalghan, Ol turaly jazghan taghy bir shumaq ólenim bar:

Kýni, týni tyqsyryp, kiymelegen

San sharuanyng púshpaghyn iylegen em.

Sonyng bәri azdayyn, sózdik sauyp,

Qyryq jyl qúdyq qazdym iynemenen.

Ol kezde «Mәdeniyet tónkerisi» әli ayaqtalmaghan, men qatardaghy kóp audarmashynyng biri edim. Baspanyng sol kezdegi basshylyghy «Qytaysha-qazaqsha sózdik» jasau turaly úigharym jasapty. Bizding baspa ol kezde audan dәrejeli oryn bolatyn. Baspanyng bastyghy úighyr edi, «Qytaysha-úighyrsha sózdik» shyghyp bolghan. Úighyr bastyq meni shaqyryp alyp, «Qytaysha-qazaqsha sózdik» qúrastyru turaly sheshim keldi, sen osyghan jetekshilik etip qúrastyrasyn, búl sózdikti myna úighyrsha sózdikting negizinde jasaysyndar», – dedi. Sodan men: «Úighyrsha sózdik boyynsha emes, mýmkin bolsa, shamamyz kelse odan asynqyrap isteyik», – dep edim. Ol: «Bolmaydy, úighyrshasyna qarap, sol kólemde, sol shamalas isteysinder», – dep kónbey qoydy. Oiynyng astarynda «qazaqtyng sózdigi úighyrdyng sózdiginen asyp ketpesin» degen qyzghanysh bar sekildi sezildi maghan. «Onda oilanyp kóreyin», –  dep shyghyp kettim. Bas redaktorymyz qart kommuniys, Yan-annan kelgen qytay edi, sol kisining kensesine baryp, «Baspanyng bastyghy «osylay da osylay» deydi, mening pikirimmen kelispey qoydy, mýmkin bolsa, «Qytaysha-qazaqsha sózdikti» odan asyryp istegimiz keledi» , – dep aityp edim, bas redaktor mening sózimdi qúptap, «Nege bolmaydy, bolady. mýmkindiktering bar bolsa asyryp isteuge tyrysyndar», – dedi. Ol kezde bizding qolymyzda Sauranbaevtyng «Oryssha-qazaqsha sózdigi» jәne Qazaqstanda 1960-shy jyldary shyqqan ««Oryssha-qazaqsha terminologiya sózdiginin» biren-sarany bar bolatyn. Osy sózdikterden jiyp-terip ala alsaq úighyrsha sózdikten asyp keteyin dep túrmyz. «Úighyrsha-qytaysha» sózdikte 47 myng sóz bar eken. Bas redektor kelisim bergennen keyin «maqúl» dep júmysqa kirisip kettim. Sózdik qúrastyratyn audarmashylardy shaqyru, olargha kense dayyndau sekildi júmystardyng barlyghy mening moynyma jýkteldi. Sodan joghary basshylyqtyng qoldauynyng arqasynda o jaq, búl jaqtan audarmashylardy jinay batadyq, olardyng ailyghyn ózining mekemeleri beretin bolyp kelisti. Sózdik jasau jóninde tәjirbemiz joq, búryn jasap kórmegenbiz, negizinen bilmeymiz. Onyng ýstine bilim-qabiletimiz de úqsamaydy, әr týrli, soday-aq qyzmetke degen jauapkershilik te týrlishe. Óitkeni olar basqa mekemeden kelip uaqytsha qyzmet istep otyr ghoy. Sol sebepti keybireulerining búl sharugha belsendiligi narau edi. Bireuleri keshigip keledi, erte ketedi, basy auyryp, baltyry syzday qalsa kelmey qalatyn kýnderi bolady, «nege búlay isteysin?» dep qatty aitugha bolmaydy, amal joq, meterialdardy dayyndap qolyna ústatasyn, eki-ýsh ay istep ketip qalghandardyng ornyn basqa aldammen toltyrasyn. Latyn jazuy boyynsha 23 әripten túratyn sózdik mәtinining «D», «K», «S» әripin ózim dayyndadym. Sózdikti qúrastyrugha, redeksiyalaugha ketken tórt jyl ishinde osy eki júmysta tolyq eki jyl bolghan bir-aq adam bar eken, qalghandary jarty jyl, bir jyl, bir jarym jyl bolyp shyqty. Qoljazbany redaksiyalau júmysyn qyzyl qalamdy qolyma ala otyryp týgel ózim jýrgizdim, oqylyp, qaralghandardaryn keshkisin ýiime alyp ketip shamnyng týbinde qayta qaraymyn. Ayaday ghana ýiimde kishkene ýstelim bar, eki balam eki jaghymda otyryp sabaq qaraydy. Redaksiyasy qaralyp, kóshirilip bolghan qoljazbany Beyjindegi Últtar baspahanasyna jiberdik. «Terilip jatyr» degen habar kelgen son, 1978 jylghy qantardyng biri kýni Beyjinge baryp, on ay sonda jattym.

Ózderinizde baspahana bola túryp Beyjindegi Últtar baspahanasyna aparyp tergizgenderiniz qyzyq bolghan eken.

–  Ol kezde Shynjang baspahanalarynyng tehnikasy olqy edi. Múnday kýrdeli dýniyeni bizding әrip terushiler tere de almaydy. Sózdikting bastapqy bóligi terilip bolyp, korrekturasyn qaraghan kezimizde әlippelik tәrtipting orny auysyp ketkenin bayqadym. Baspahanagha shauyp baryp, júmysty dereu toqtatyp 17 myng paraq mәtindi jalghyz ózim kýni-týni, ólip-talyp jýrip qayta qarap shyqtym. Jeksenbi degendi úmytqam. Oghan basqa eshqanday adam kómektese almaydy (qasymda tek kórrektorlar ghana bar edi). Qatelerin týzetu barysynda jana tabylghan sózderdi qosymshalap, ýstemelep jan talasamyn. 16 formattyq, bireuining salmaghy 8 keli shyghatyn qorghasyn better birining ýstine biri qattalyp jatty. Qatelerin týzeutu ýshin bәrin qozghau, kerek, oghan júmysshylar kónbeydi. Terilgen qorghasyn betterdi sapyrystyryp terimshilerge jalynyp-jalpayyp jana sózder qostyramyn. Osy jýrispen 1978 jyldyng qazan aiynda sózdik tolyq terilip bitip, korrekturasy әlde neshe ret oqylyp, songhy núsqasyna «osy boyynsha basylsa bolady» dep qol qoyyp berip Ýrimjige oraldym. Búl sózdikting júmysy 1974 jyly mamyr aiynda bastalghan edi, 1979 jylghy qazan aiynyng basynda baspadan shyqqangha deyingi bes jylgha juyq uaqytta kýni-týni basy-qasynda bolyp, ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp, barlyq auyrtpalyghyn arqalap shyqtym. Mening enbegimdi kórgen, bilgen, baghalaghan qazaqtar búl sózdikti «kók sózdik» nemese «Nayman kók» dep atap ketti, meni «Shynjannyng Sauranbaevy» dep ataghandar da bolghan. 

Qazaq mәdeniyetining tarihyndaghy osy túnghysh «Qytaysha-qazaqsha sózdik» 1979 jydan 2000 jylgha deyin jeti ret basylyp, 30 myng danamen taratyldy. Alghash qúrastyrghan sózdigimiz kemshilikterden aulaq bola almady, ghylmi, sayasy ataulardyng kóbin qytay tilinde alugha mәjbýr boldyq. Olay etpeuge de mýmkindigimiz joq edi, sonda da biz «Qytaysha-úighyrsha sózdikke» qaraghanda biraz ilgerlep, ol sózderding qazaqshasyn jaqshanyng ishine alyp qoydyq. Osy júmysqa at salysqandardyng tarihta alatyn orny, ústaytyn salmaghy bar, oghan kóz júma qaraugha bolmaydy. Qalay bolghan kýnning ózinde de búl sózdik Qytay qazaghynyng órkeniyetinde, mәdeniyetinde ýlken ról atqardy, «Qytaysha-úighyrsha sózdik» 47 myng sózdi qamtysa, bizding «kók sózdik» 65 myng sózdi qamtyp shyqty, 18 myng sózdi úighyr aghayyndardan artyq ýstemeledik. Biz paydalanghan «Qazirgi zaman qytay tili sózdiginde» 52 myng sóz bar eken, al biz 13 myng sózdi artyq qostyq. Sol ýshin de halyq búl sózdikti jyly qabyldady, jalpy qogham jaqsy qarsy aldy. 

Túghysh sózdikting jayy osylay. Sonan song 1979 jyly ekinshi sózdigimdi – «Qytaysha-qazaqsha idiomadar sózdigin» jasaugha kiristim. Osy jerde bir nәrseni aita keteyin: «kók sózdikti» qyzmet uaqtynda istesem, qalghandaryn qyzmeten syrt kezde tyndyrdym, yaghny olar mening qosymsha sharuashylyghym bolyp shyqty. Óitkeni, basqa mindetterim bar edi.  bas redaktordyng orynbasary retinde  birneshe redaksiyany basqaramyn, olardyng bәrin qayyryp qoyyp sózdik jasap ketuime bolmaydy ghoy. Sol kezde Beyjinnen shyqqan shaghyn ghana «Qytaysha idiomdar sózdigi» boldy, ishinde ýsh mynnan astam iydeom bar edi. Men «Qytaysha-qazaqsha idiomdar sózdigin» jasaugha kirisken kezimde «Qytaysha idiomdar sózdiginin» ýlken núsqasy shygha qoymaghan. 

«Kók sózdikti» qúrastyrghanda elding ishi-syrtyndaghy shyqqan sózdikterdi paydalanypsyzdar, «Qytaysha-qazaqsha idiomdar sózdigin» jasay bastaghan kezimde material tapshy boldy» dep otyrsyz, búl jaghday sizge qiyn soqqan joq pa?

Soqqanda qanday, óte auyr tiydi. Biraq men oghan moyyn úsynghanym joq, Qytay tilinde shyqqan gazet-jurnal, kitap, tyndaghan bayandama, kórgen kino, joldanghan doklat, kerek deseniz kóshege ilingen jarnamalar mening idiomdar izdeytin alanyma ainaldy. Qytaysha kitaptardy kóp oqyp, onyng ishindegi qajetti idiomdardy  erinbey, jalyqpay bir-birden terip, marjanday tize berdim. Eng kóp kómek tiygizgen kitaptar ekinshi dýniyejýzi soghysy kezindegi alyptardyng estelikteri jәne olardyng ómiri turaly jazylghan meterialdar boldy. Áli esimde bireuining jazghan kitaby 24 tom bolatyn. Tezek tergen qazaqtyng balasynday termishtep jýrip, 1983 jylgha kelgende 10 myng 200-den astam qytay idiomynyng basyn qúrap 1987 jyly baspadan shyghardym. «Qytaydyng idiomdar sózdiginen» jeti myng idiomdy artyq kirgizdim. Búl sózdik eki ret basylyp, 10 mynnan astam danamen tarady. Qazir izdep tappaysyn.

Ýshinshi jasaghan sózdigim «Qytaysha-qazaqsha qysqasha sózdik» boldy. Búl isjýzinde eki sózdik, «Jana qytay sózdigi» men «Qytaysha-qazaqsha qysqasha sózdiktin» qosyndysy edi. Men paydalanghan «Jana qytay sózdigi» (jylyna әlde neshe million núsqamen basylatyn, sauaty bar qytaydyng bәri janynan tastamaytyn búl sózdik shyntuaytynda «Qytay tilining qysqasha sózdigi» sanalady) 1978 jyly shyqqan basylym bolatyn. Sonda qamtylghan әripterding bir de-bireuin qaldyrmay aldym jәne onyng balamalaryn molynan berdim. «Kók sózdikte» týbir әripterge balama az berilgen, keybir әripterge balama berilmey qalghan bolatyn. Búl kezde qazaqsha materialdar qolymda jetkilikti edi, mәselen, «Qazaq-Sovet ensiklofediyasy», «Qazaqsha-oryssha sózdik», «Oryssha-qytaysha sózdik», «Qazaq tilining týsindirme sózdigi», «Qazaq tilining frazeologiyalyq sózdigi» taghysyn-taghylar degendey. Búl sózdikke kýndelikti ómirde, qoghamda, óndiriste, qúrlysta, qyzmette jii qoldanylatyn segiz myng qytay әripining bir de bireuin qaldyrmay týgel kirgizdim. Keyin úighyrlar da  «Jana qytay sózdigin» jasady, biraq, jer, su, adam attaryna qatysty, arghy zamannyng keybir isterine qoldanylatyn әripterdi alyp tastap ózgesin qalpynda audaryp shyghardy. Sózdikting mysaldarynyng kóbin «Jana qytay sózdiginen» almay, kezinde «kók sózdikke» engizilmegen, reforma men esik ashu jәne naryqtyq ekonomika barysynda ómirge kelip qalyptasqan jana sózderdi, qazaq dalasyndaghy januarlardyn, jәndikterdin, ósimdikterding attaryn jәne qazaq halqynyng túrmys-saltyna, islam dinine qatysty ataulardyng birqydyruyn mysal retinde engizdim. Osy arqyly «qysqasha sózdiktin» qalyptasqan qaghidasyn attap kettim. «Qysqasha sózdik» «Ýlken sózdikte» qamtylghan sózderdi qalpyn quratpay yqshamdau, qysqartu arqyly jasalady ghoy. Sýitip, 2000 jyly baspadan shyqqan, 25 myng sóz qamtylghan búl sózdik ýsh ret basylyp, 14 myng núqsqamen tarady.

– «Kók sózdikten» keyin «Qytaysha-qazaqsha ýlken sózdik» atty  taghy bir «kók sózdik» qúrastyrypsyz. Alghashqy «kók sózdikti» latyn әlipbiyimen shygharsanyz keyingi «ýlken kók sózdikti» Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyimen shygharypsyz. Osy turaly da aita ketseniz.

Qazaqtyng әlipbii búl jaqta da, ol jaqta da birneshe ret auysty ghoy. Men mektepti tóte jazuda oqyp bitirdim, keyin jazuymyz latyn әlipbiyine kóship ketti, osy aralyqta biz qúrastyrghan «kók sózdik» latyn әlipbiyimen shyqty. 1978 jyldan keyin qytaydaghy sayasat onalyp, refoma jýrgizililip, naryqtyq ekonomika jolgha qoyyldy da әr últ halqy ózining tól әlipbiyin qayta qoldana bastady. Sol qatarda Shynjandaghy qazaqtar búryn qoldanghan tóte jazudy qayta qoldanysqa engizdi.  

1980-shi jyldardyng sonynda «kók sózdikti» ýlkeytip qayta jasau turaly әngime qozghala bastady. Osy turaly jinalys ótkizip, «kók sózdikti» ýlkeytip qayta jasaymyz» degenimde bir-eki adam tis-tyrnaghymen qarsy boldy. Olar: «Qazir elding bәri qytaysha biledi, onyng ne  qajeti bar? Búrynghy «kók sózdikti» tóte jazugha kóshirip shyghara salsa ta jetip jatyr, artyq kýsh júmsap, qarjy shygharyp  ýlkeytuding qeregi joq», – desti. Men olardyng pikirimen kelispey: «Sizder dúrys aityp otyrghan joqsyzdar, búrynghy sózdikke kirmey qalghan sózder óte kóp. Qalyp qalghan jәne jana payda bolghan sózderdi osy joly molynan engizip shygharatyn bolamyz», – dedim. Jinalysta otyrghandardyng kóbi olardyng pikirin jaqtamay, meni qoldap ketti. Sol kezde «Qazirgi qytay tili sózdigining qosymshasy» degen shaghyn sózdik shyqqan, búl sózdikte 20 myngha juyq sóz qamtylghan edi, osy sózderdi týgel qosymshalay alsaq, sonyng ózi de taqiyamyzgha tar kelmeydi dep oiladyq ta, búl júmysty baspadaghy Sózdik bóliminde júmys isteytin 3-4 adamgha jýktedik, olar qosymshalau mindetin 1992 jyly oryndap shyqty, biraq sol kýii baspadan shyghara salugha mýlde kelmeytin edi. Ýlken komissiya, redkologiya úiymdastyrugha tura keledi. Bayaghyday emes, shaqyrylghan mamandardy qonaq ýige jatqyzu, ailyghyn tólep otyru, komandirovkasyn beru, auryp qalsa emdetu, qysqasy barlyghyn moyyngha alyp júmys istetu kerek. Oghan qyruar qarjy júmsalady. ShÚAR ýkimetine osy jaghdaydy aityp edik, olar: «Qarjy tapshylyghy bar, qazir qarjy bere almaymyz», – dedi. Onyng ýstine baspada reforma bolyp, qarjyny ózderi tabatyn, qyzmetkerlerine ailyqty ózi beretin jaghdaygha kóshti. Demek, komissiya, redkollogiya úiymdastyru mýlde mýmkin emes edi, Endi qaytu kerek? Eng útymdysy dayyndalghan núsqany әibattap otyryp buyp-týiip saqtap qoi. Halyq baspasynyng qaltasy qampighan, komissiya úiymdastyrugha jaghdayy kelgen kezde qaytadan iske kirisu edi. Osy arada mening basyma: «búl qazaq halqynyng ruhany ómirine, mәdeniyetine qatysty ýlken qúrlys qoy, múny búlay buyp-týiip qoigha bolmas» degen oy ornay bastady. Osydan song bas redaktordyng orynbasary mindetin oryndap, oqityn kitaptarymdy oqyp, bekitetin kitaptarymdy bekitip, ózim basqaratyn redaksiyalardyng kýndelikti júmystaryn qadaghylap, qatysty әleumettik qimyldargha qatysa jýrip, sol sharualar әrediginde sózdik júmysyn jybyrlap isteyin degen bekimge kelip, 1992 jyldyng qazan aiynan bastap júmysqa bilek sybana kirisip te kettim. Ýstelimning ýstinde sózdikting qoljazbasy jatady qobyrap, sәl qolym bosay qalsa soghan ýnilekmin. Redaksiyasyn qaraymyn dep otyrgham ghoy, sóitsem, songhy on shaqty jylda qytay tilining sózdik qoryna qosylghan jana sóz, jana ataular molshylyq-aq eken. Sóitip, sózdikti redaksiyalau júmysy men tolyqtyru júmysy qabattasyp ketti. 2000 jyldyng basynda otbasym baspanyng janyna kóship keldi, sodan bastap әr kýni týnde kenseme kelip týnning bir uaghyna deyin osy sózdikting júmysymen ainalysyp jattym. Senbi, jeksenbilerding de jartysy kensede ótedi.

Osylay ógiz ayanmen jýrip otyryp 2003 jylgha jettik, osy onbir jylda sybaghaly qyzmetime eshqenday núqsan jetkizbey, qyzmet әrediginde redaksiyalau jәne tolyqtyru júmysyn jýrgizdim, 2003 jyldyng nauryz aiynda zeynetke shyqsam da, 2006 jyly qarasha aiynyng sonynda «Qytaysha-qazaqsha ýlken sózdik» baspadan resimy shyqqangha deyin bosay almadym. «Qytaysha-qazaqsha ýlken sózdiktin» túsau keseri 2006 jyly qarashanyng 19-kýni Ýrimjide ótkizildi, sonda sózdikting jay-japsary turaly qysqasha bayanday kelip:

Ou, qazakem, men qartamys týlegin,

Sen dep soghyp boldyrynqy jýregim.

Batpan jýkti arqaladym bir ózim,

Maqtasang da, dattasang da bil ózin.

 

Is ettim dep aita almaymyn ghalamat,

Bilimdiden taghylmas kóp jamanat.

Jetken jerim osy boldy, jamaghat,

Kemistigi keyingige amanat, – dep eki shumaq óleng oqyghanmyn, ýshinshi shumaghyn irkip qalyp edim.

Tenelmeymin sholpangha da, qúzgha da,

Minin aitsang tulamaymyn túldana.

Qyzghanyshpen ghaybattaytyn súrlana

Baqastarym: ishing kýise túz jala, – dep tynatyn búl shumaq osy sózdikti qúrastyrugha jәne jaryqqa shygharugha bastan-ayaq qarsylyq etkenderge qayyrghan jauabym bolatyn.

Bir qyzyghy: búl sózdikten redaksiya alqasynyn, jauapty redaktordyng jәne bekitushining aty-jóni bayqalmaydy, bas qúrastyrushy retinde mening atym ghana jazylghan. Nege búlay? Alqanyn, jauapty redaktordyng jәne bekitushining mindetin jalghyz ózim atqardym ghoy, búl sol tústaghy sharasyz jaghdaydan tuyndaghan qúbylys edi.

«Qytaysha-qazaqsha ýlken sózdikke» qanasha sóz kirdi?

Búl sózdikke qytay tilining 120 mynnan astam sózi, sóz tirkesi, maqal-mәtelderi, idiomdary jәne aluan pәnning ataulary kirgizildi. Osylardyng ýshten biri, yaghny 40 myndayy redaksiya barysynda qosyldy. Eki ret basylyp, 10 myng danamen taralghan búl sózdik 2007 jyly Qytaydyng túnghysh retki ýkimetting baspasóz syilyghyn (kýlli Qytay boyynsha syilanghan 60 kitaptyng biri retinde, al Shynjannan tek jalghyz ózi ghana), 2008 jyly Shynjang kitaptarynyng tótenshe syilyghyn iyelendi. Zeynetke shyqqannan keyin búrynghy «Qytaysha-qazaqsha iydeomdar sózdigine» qayta qayrylyp, týzeytinin týzep, qosatynyn qosyp 17 myng idiomgha jetkizgemin. 2017 jyly Shynjang jastar-órender baspasyna bergen edim, olar 16 format boyynsha terip, men Qazaqstangha ketkenshe 929 betin әkelip bergen, ýstinen oqyp shyqqanmyn, qalghan 260 betin ýlgirtip bere almady. Ol qazir solardyng qolynda jatyr.

Baspadan shyqqan búl qytaysha-qazaqsha sózdikter 60 mynnan astam núsqamen taraldy, dýniyejýzining mәdeniyet tarihyndaghy, qazaq halqynyng mәdeniyet órisindegi osy tórt (isjýzinde bes sózdik) sózdik týgeldey mening qolymnan shyqty, búl tarihy shyndyq.

Naymanghazy agha, elinizge kóp enbek etipsiz, halqynyzgha qaldyrghan ruhany dýniyeleriniz úshan teniz eken. Qanday marapattargha ie boldynyz? 

– Túnghysh qúrastyrylghan «Qytaysha-qazaqsha sózdik», ózim jasaghan «Qytaysha-qazaqsha qysqasha sózdik» jәne men redaksiyalaghan ondaghan kitaptar memlekettik, ónirlik jәne ólkelik sylyqtardy enshiledi, al men 1985 jyly professor ataghyn aldym. 1988 jyly jәne 1995 jyly eki ret ShÚAR-dyng tandauly mamany bolyp baghalandym, 1992 jyly kórnekti enbek sinirgen memleket dәrejeli maman ataghyn iyelenip, sol jyldyng qazan aiynan bastap Memlekettik kenesting tótenshe stiypendiyasynan iygiliktenip otyrdym, sonymen birge Qytay týrkologiya qoghamynyng mýshesi, Memlekettik baspagerler qoghamynyng alqa mýshesi, Qytay az últtar әdebiyeti ghylymy qoghamynyng alqa mýshesi, Shynjang jazushylar odaghynyng mýshesi, Shynjang audarmashylar qoghamynyng alqa mýshesi, Shynjang baspagerler qoghamy tóraghasynyng orynbasary siyaqty qoghamdyq qyzmetter atqardym.

Qazir ne istep jatyrsyz? 

2016 jyldyng jazynan beri taghy sol «Qytaysha-qazaqsha ýlken sózdikti» óndep, tolyqtyryp jatyrmyn, ary-beri aqtarystyryp, olpy-solpysyn onap, tyng sózder men ataulardy qosymshalap segiz ret sapyryp shyqtym, әli de ýnludemin. Bolashaq zamannyng kәdesine jarar, jaryq kórer sәtti sәrsenbisi tuar degen ýmittemin.

Jarty ghasyrgha juyq baspagerlik saparymda qazaq halqynyng mәdeniyeti men oqu-aghartuyn kórkeytu jolynda shama-sharqymsha enbek etippin, kókeyimdegining bәri týgel oryndala da qoyghan joq, sol sebepti:

Ónerim de, bilerim de az-aq tym, 

Telegeyden shaqty qarmap,az appyn.

Kónilimning sәl kónshiri: әiteuir,

Keruenine kólik boppyn qazaqtyn, – dep ózimdi júbatamyn.

Úzaq jyldar jetektep asqaq arman,

Jemis terdim býrgendi baqshalardan.

Elim meni sipaghan mandayymnan

Atym ozyq kelgen song basqalardan.

 

Ataghym, mәrtebem joq úrlap alghan,

Ashty terim aldymdy núrgha malghan.

El-júrtyma septigim tiyip jatsa

Armansyz attanarmyn búl ghalamnan.

– Otbasynyz jayly aita ketseniz? 

– 1963 jyldyng qyrkýieginde otau kótergenmin, әielim de Qaraghaybastaudyng Qanipa esimdi boyjetkeni edi, Shynjang pedagogika institutynda oqyghan, keyin Shynjang halyq baspasynda korrektorlyq júmys atqardy. Ýsh nәrestemiz shiyettey kýninde shetinep ketti de Janar atty qyzym, Duman atty úlym aman-esen erjetti, qyzym Shynjang dәrigerlik institutyn, úlym Shynjang ónerkәsip institutynan kompiuter mamandyghyn tamamdaghan, qyzym men úlym Dәrigha, Jibek, Júpar, Dәrmen esimdi nemereler sýigizdi.

Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen: Álimjan Áshimúly 

Abai.kz

7 pikir