Seysenbi, 26 Qantar 2021
Ángime 1966 3 pikir 3 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:16

Ói, qolym jetti-au!..  

Syqaq  әngime

Osy «Abai. kz» saytymen «әues» aghayyndar, qazekemnin: «Izdegen jeter múratqa» degeni óte ras eken!.. Búdan bir + jarty ay shamasy búryn «Bizge bir supermarket kerek-aq!» dep jazghanym  jadylarynyzda shyghar, sol kókseuime kәri-jas tamyr-tanystarymnyng arqasynda, býginde «arqasynsyz» qay sharuang bolsyn shatqayaqtay beredi emes pe, aqyrynda qolym jetti! «Adamnyng janynan basqanyng bәri bar» degen supermarketten jarty jylgha bir bólmeni jalgha aldym. Quanyshym ayaq-qolymdy dereu qyzdyryp, әdrisim men telefonym badyraytyp kórsetilgen  bes habarlandyru jazdym da, bólmemning esigining syrtyna jәne dәu ghimarattyng tórt qabyrghasynyng syrttaryna japsyryp qoydym. Aqyl satatynymdy, әlbette, aldymen aittym. Sol-aq eken, tu biyening jalynday shashy shashylghan tapal kelinshek tapyraqtap kirip kelip:

-Atashka, ras pa? - dedi, ózi elendep, kózi kýlimdep.

-Nemene «ras pa»? - dedim, elp ete qoymay.

-Aqyl satatynynyz ras pa, atashka?

-«Atashka» deme, «ata» de, eger qazaq bolsan. Mynau oryndyqqa otyr.

-E, iyә, asyghyp jýrip... baghasy neshe tenge.., ata? – dedi, otyra bere.

-Bir sózim: zeynetker emesterge - 50 tenge, zeynetkerlerge - 25 tenge, - dedim. Búl baghany bólmesiz jýrgende-aq ishime týiip qoyghanmyn.

-Kóp eken...

-Kóp, kóp. Qanday aqyl, qansha kerek saghan?

-Men aqshany, kóp, әlgi... qymbat eken dep...

-Bizde arzan ne bar? «Arzandady» degen sózdi estimegenine neshe jyl boldy, esine týsirshi, kәne?

-Kóp boldy, kóp... esimde joq.

-Al «qymbattady» degen sózdi she?

-Ony ma, ony kóp estip jýrmin.

-Sening «kóp» degen sózing kóp eken, azaytayyq. Qanday aqyl kerek, sony kóp etpey, az etip jazyp alyp kel.

Kelinshek maghan baghjiya qaray qalyp:

-«Jazyp» deysiz be, onyng keregi ne, men aitamyn, siz de aitasyz, sodan...

-Sodan keyin, qúrmetti qaryndas, tynda, ne turaly aqyl keregin jazyp әkeluing kerek, dәkýmetsiz bolmaydy. Men ony oqimyn, sodan keyin aqylymdy aita bastaymyn, neshe sóz bolatynyn týrtip otyramyn.

-«Týrtip»? Ol qalay? – dedi ol, kózi jypylyqtap.

-Dәpterge jazyp aludy keyde solay aitamyz. Ábden bolghan song ony sanaymyz da, sen «aqyl aqysy ýshin pәlen tenge tóledim» dep qol qoyasyn, men «aldym» dep qol qoyamyn. Bәri zandy boluy kerek, zannyng ne ekenin úmytyp ketkender sen ekeuimizsiz de nópir, úqtyng ba?  - dedim, dauysymdy әdeyi salqyn shygharyp. Kelinshek ýndemedi. Betining jartysyna juyghyn japqan shashyn qolymen qúlaghyna qaray ysyryp, jan-jaghyna qarady. Bir ýstel, eki oryndyq jәne men tórteuimizden basqa dәnene joq bólmeden ne izdegenin ózi bilsin, ornynan bayau kóterilip, biraq ayaghyn typyrlata basyp, shygha jóneldi. Kelgeninde  «Sәlemetsiz be?» demegenindey, keterinde «Sau bolynyz!» demedi. Men eriksiz oilana bastadym: mynadaylar aqyl súrap ta, tyndap ta, aqysyn tólep te jarytpas, meni bayytudan búryn... әi, osy men keshe oilaytyndy ertennen arghy kýnderding birinde oilaytyn kisi ekenmin ghoy?!. Janaghygha qanshama aqyldy sutegin aittym, ә?.. Kirip kelgeninen shygha jónelgenine deyin oghan ne aittym, myna jazghanymdy oqyp bayqanyzdarshy, jauaptarymnyng bәri әdemi aqyl emes pe?!.  Keminde bir myng tengem onyng qaltasynan shyqpay qaldy...

Áytkenmen, әlgi kelinshekting qúday bergen aqqúba betin de, úzyn qara shashyn  da aman saqtap jýrgenine, shynymdy aitayyn, әjeptәuir riza bolyp otyrmyn. Sebebi: songhy jyldary býkil Qazaqstanda qazaq qyz azayyp, «internasional» qyz-qyrqyn kóbeyip ketti. Mәselen, teledidarymyzdyng  qay arnasyn ashsang da sabanshash úrghashylar tap bolady. Shet elderdikin qoyshy, ózimizding arnalardaghy ózimizding sabanshash qazaq biykeshterimizding «kelbetin» aitsanshy! Birining beti dóngelek, birining beti sopaq demesen, bәrinin: qasy bir ýlgimen qyrylghanday, kózining ainalasy jyltyr kókshil, jasyltym, qonyr týske boyalyp, jiyegi  qaramen shenberlengen, jalghamaly kirpigining qayqighan úshy qabaghyna tirelgen, erini qyzyl boyaugha jana ghana malyp alghanday. Bir qalyptyng kirpishteri sekildi!

O, sahnadaghy sabanshash әnshi-biyshi qaryndastarymdy kórsendershi! Biyshining kәsibi belgili: әlem-jәlem kiyingen on shaqty nókerining ortasynda oinaqtap jóneledi. Sheteldik telearnalardan kórip jýrgenderindey, kókke shapshysa da, enkendese de, tonqandasa da, otyra qalyp, jata qalyp biylese de erki. Zaldaghy kórermenderding kópshiligin – jastardy jeliktirui kerek.

Ánshiler de biylegish nókerin erte shyghyp, sahnada olay-búlay jortyp jýrip sanqyldaydy, súnqyldaydy, shynghyrady. «Qyzuy kóterile bastaghan» zaldy әndete aralap, gýl jinaydy.

Aytpaqshy, búl ekeuin de әlgi «muzykalyq sýiemeldeude» dombyramyz ben qobyzymyz kórinbeytin bolghaly 4-5 jyl. Qanghyrlaghan, danghyrlaghan aspaptar әulekilenip aldy. Radioarnalardaghy konsert ataulyda da solar  óktem. Áldebir aspaptyng dýnkildegen, tonqyldaghan dýley dauysy jýikendi júlqylaydy. Sonday «rahat» konsertti manaylamaytyn boldym.

Keshe osyny oilap, әn-biyimizdegi búl «zamanau janalyqty» búdan arygha jalghastyrmau,  dombyra men qobyzyn, syrnay-kerneyin qazaghyna qaytaryp beru turaly Mәdeniyet ministrligimizge hat jazyp, aqyl qosugha mindettimin dep bildim. Biylik basynda, parlamentte, anau assambleyada zeynetker tolyp jatsa da,  búl ministrlikte qalghyp-shúlghushylar joq siyaqty. Yaghny әrbir sózimdi belgilegen 50 tengemen baghalap joldasam... ói-dә-ә-ә!.. keminde bir qapshyq bolar! Ministrliktegiler adal aqymdy adyra qaldyrmas, - anau-mynau emes, Mәdeniyet ministrligi ghoy?!.

Ghabbas Qabyshúly

02. 12. 2020 j.

Abai.kz     

3 pikir