Júma, 22 Qantar 2021
Kórshining kólenkesi 2542 8 pikir 1 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:55

Reseylik BAQ arandatuyn qashan qoyady?

Saylau jaqyndaghan sayyn Reseyding keybir basylymdary etnikalyq slavyandar men orys tildi ózge últtardyng qoltyghyna su býrketin «orys tildiler men orys tili Qazaqstanda qudalanyp jatyr» degen taqyrypty ózekti ete týsti. Jaqynda reseylik bir sayt «Qazaqstan biyligi múqymorystyqqa qarsy, biraq RF búghan beyjay qaramaydy//Vlasty Kazahstana protiv vsego russkogo, no RF eto bezrazlichno» atty ýzdim-júldym maqalasymaqty jariya etti.

Avtory belgisiz újymdyq maqalasymaqta Tәuelsiz Ukrainany alatayday býldirgen býgin «Ukrainsy Rossii» úiymynyng basqarma mýshesi bolyp tabylatyn Petr Kolomes sayasy sarapshy retinde óz pikirin bildiripti. 

 Últy bólek Petr Kolomesting auzyna sóz salyp, Ukraiyngha ketken esesin monoúltqa ainala bastaghan Qazaqstannan qaytarudyng aram pighyly búghyp jatqandaghy birden seziledi. 

Basylymynyng oiynsha elimizdegi orys әlemi ýshin kýresetin jalghyz jan ózi músylman, ózi etnikalyq qazaq reseyshil bloger Ermek Taychiybekov qana eken, qalghandary orys әlemin satqan sanatyna jatady. Búl turasynda pighyly pasyq basylym bylay dep ashyna jazady:

«Sarapshynyng aituynsha, dәl qazir Qazaqstanda orys jәne kәris diasporalarynyng ókilderi zang boyynsha ózderin qazaq dep atau qúqyghyn beru ýshin shyr-pyr boluda. Osy iydeyanyng bastau kózinde Qazaqstandaghy kәris diasporalarynyng ókilderi túr. Ári olar búnysymen qoymay, orys tilin últaralyq qatynas tili qúqyghynan aiyrudy talap etude degen sarapshy: «Biraq olardyng búl isine qazaq últshyldary qarsy. Olarda «kýmәndi qazaq» degen termin bar, - degendi qadap aitady».

Bar mәsele Ermek Taychiybekovterding sanyn kóbeytip, qazaq elin qaqqa jaru ekendigin ashyq bildirgen myna doq kórsetuden anyq angharamyz:

«Resmy Qazaqstan múqymorystyqqa qany qarsy, amal ne, mine osy Qazaq biyligi órtep jibergen alandaghy jalghyz jauynger Taychiybekov qana. Ol qazir qatty qysym kórip, qayda ekeni mýldem belgisiz. Qazaqtyng tamyryn basqyzbaytyn aqparattyq blokada Resey tarapynan tas-talqan bolugha tiyis. BAQ betterinde Resey jaghyndaghy osynday túlghalar turaly aqparattar jariya etilse jaqsy bolar edi... Olar biz ýshin óte qúndy. Resey Ermekke qolyn sozyp, zanger jaldap, týitkildi isti bir jaqty etuge tiyis...

Eng dúrysy tap osynday túlghalar ýshin halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdaryn qúrghanymyz. Eger biz osyny istemesek, postkenestik kenistiktegi bizding mýddemizdi qorghaushylargha qolymyzdy qusyryp  bey-jay qaraytyndyghymyzdy tanytady», - dep, Petr Kolomes әsireorystyq pighylyn tanytady.

Bizdegi oryn alyp jatqan monoúlttanu prosesi Reseyge únamaydy. Ýnemi ishki isimizge aralasuyn toqtatpaq týgil, ashyq aralasugha kirisetin pighyly baryn әr qazaq sezine týsti.

Búnday arandatulargha saylaugha týsip jatqan partiyalar óz notalary men shaghymdaryn Resey elshiligi aldynda ashyq tanyta ala ma???

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

8 pikir