Dýysenbi, 28 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Janalyqtar 2082 0 pikir 30 Mausym, 2009 saghat 21:26

ELEUSIZ QALGhAN ESIL ER

Tarihymyzdan oyyp túryp oryn alghan túlghalar bar. Olar eleusiz qalyp, shan basqan múraghattardyn sórelerinde jeke isteri qozghausyz qaluda. Solardyn biri – Asfendiyar Kenjiyn.
Asfendiyar Kenjin 30-jyldardaghy asyra silteu kezeninde jazyqsyz jazalanyp, kesh aqtalghan asyl azamat (Sәken Seyfullinnin «Tar jol, tayghaq keshuinde» esimi úshyrasatynyn aytpaghanda) kýni býginge deyin jarytuly әngime qozghalmay keledi.
1936 jylghy shilde ayynyn bir kýni bolatyn.Búl kezde KSRO Halyq Komissarlar Kenesi dayyndau komiytetinin Týrkimenstan boyynsha ókili bolyp qyzmet istep jýrgen Asfendiyar Kenjin júmystan keyin ýyine bettedi.
Jolshybay ony auyr oylar mazalap keledi. Ol, әsirese, songhy aylardaghy «janalyqtardan» sekem alyp jýretin. Ishki ister Halyq komissariaty Memlekettik qauipsizdigi basqarmasynyn erekshe bóliminde isteytinder ózderin tym erkin ústap, eldin shyrqyn búza bastady. Olar kez kelgen adamdy «kontrrevolyusiyalyq qyzmet ýshin» tútqyndaugha kiristi. Tipti әskeriy prokuraturanyn rúqsatyn da almaytyn boldy, tek bireudin ósegi nemese tergeude otyrghan adamdardyn eshbir derek-dәlelge negizdelmegen jalasy bolsa, jetip jatyr, alady da qamaydy…

Tarihymyzdan oyyp túryp oryn alghan túlghalar bar. Olar eleusiz qalyp, shan basqan múraghattardyn sórelerinde jeke isteri qozghausyz qaluda. Solardyn biri – Asfendiyar Kenjiyn.
Asfendiyar Kenjin 30-jyldardaghy asyra silteu kezeninde jazyqsyz jazalanyp, kesh aqtalghan asyl azamat (Sәken Seyfullinnin «Tar jol, tayghaq keshuinde» esimi úshyrasatynyn aytpaghanda) kýni býginge deyin jarytuly әngime qozghalmay keledi.
1936 jylghy shilde ayynyn bir kýni bolatyn.Búl kezde KSRO Halyq Komissarlar Kenesi dayyndau komiytetinin Týrkimenstan boyynsha ókili bolyp qyzmet istep jýrgen Asfendiyar Kenjin júmystan keyin ýyine bettedi.
Jolshybay ony auyr oylar mazalap keledi. Ol, әsirese, songhy aylardaghy «janalyqtardan» sekem alyp jýretin. Ishki ister Halyq komissariaty Memlekettik qauipsizdigi basqarmasynyn erekshe bóliminde isteytinder ózderin tym erkin ústap, eldin shyrqyn búza bastady. Olar kez kelgen adamdy «kontrrevolyusiyalyq qyzmet ýshin» tútqyndaugha kiristi. Tipti әskeriy prokuraturanyn rúqsatyn da almaytyn boldy, tek bireudin ósegi nemese tergeude otyrghan adamdardyn eshbir derek-dәlelge negizdelmegen jalasy bolsa, jetip jatyr, alady da qamaydy…
KSRO Ishki ister halyq komissary Ejovtyn asa qúpiya búyryghy men KSRO bas prokurory Vyshinskiydin núsqauy boyynsha tútqyndau ýshin prosessualdyq normany saqtaudyn jәne aldyn ala kelisim aludyn qajeti joq edi. Asfendiyar kezinde Alash partiyasynyn II sezine Guriev úyymynan delegat, Alashordanyn ortalyq Kenesine mýshelikke kandidat bolyp saylanghan edi. Torghaydaghy әskeriy kenestin mýshesi boldy. Qaumalaghan oy ýstinde ýyine jetken Asfendiyardy júbayy Janeta men balalary әdettegidey quana qarsy alyp edi. Biraq… kiyimin sheshinip ýlgermey jatyp esik zirkildep qaghyldy. Artynsha әskeriy kiyimdi eki adam kirdi de, Asfendiyargha qamaugha alu turaly orderdi kórsetti. Sóytip, 28 shildede BK(b)P Ortalyq Komiyteti janyndaghy Partiyalyq Baqylau Komiytetinin Ashhabadtaghy kóshpeli «ýshtigi» A.Kenjindi Alashorda úyymymen baylanysta bolghany ýshin partiya qatarynan shygharady da, keyin atu jazasyna kesiledi. Kóp úzamay «halyq jauynyn әyeli» bolghandyqtan Janeta Ramazanqyzy da 8 jyl merzimge jer audarylady. Janetanyn qyz kezindegi tegi Smoliskaya, Belorussiyada tuylghan. Ana tili – polyak tilimen qatar orys, ukraiyn, belorus tilderin óte jaqsy bilgen. Onyn ata-anasynyn músylman dinin qabyldaghany turaly derekter bar kórinedi.
Asfendiyar Kenjin 1887 jyly oblysymyzdyn Plotavin selolyq kenesindegi (Erkinqala) Toqtar aulynda dýniyege kelgen. Balalyq shaghyn әkesine kómektesip, qazaqtardyn malyn baghumen ótkizgen, sauatyn auyl mektebinde arab әlipbiyimen ashady.
A.Kenjin I Memlekettik Duma atyna qazaq jerinin talan-tarajgha týsui jayynda eki ret hat joldaydy. Búl hattar Oyyldaghy polisiyanyn qolyna týsip, hat avtory baqylaugha alynady. Asfendiyar Kenjin ózinin bilimi men biliktiligi, bedelinin arqasynda jastardyn revolyusiyalyq tanymdarynyn qalyptasuyna eleuli ýles qosady. Alash partiyasynyn bastauynda túrghan Álihan Bókeyhanovpen tyghyz qarym-qatynasta bolghan. Búl orayda Ahmet Baytúrsynovtyn yqpaly bolghandyghyn atap aytqan jón.
Asfendiyar Kenjin búratanalar bóliminde talay iygi isterdin úytqysy bolady. 20-jyldary respublikamyzdyn oqu-aghartu Halyq komissariaty janyndaghy balalardyn túrmys jaghdayyn jaqsartu jónindegi ortalyq Komissiyanyn tóraghasy, ýsh ret BK(b)P ólkelik komiytetinin mýshesi, respublika ortalyq Atqaru Komiytetinin mýshesi, 4 saylanghan KSRO Ortalyq Atqaru Komiytetinin mýshesi bolyp saylanady. Qazaq KSR Sauda Halyq Komissary, KSRO Sauda Halyq komissariaty qúrylys basqarmasy bastyghynyn orynbasary, Qazaqstan halyq sharuashylyghy Kenesinin tóraghasy, Almaty shúgha fabrikasynyn diyrektory bolady. Al, 30-jyldary Qazaq ólkelik «Qoy sharuashylyghy» («ovsevod») kontorynyn ókili. Semey et kombinaty qúrylys bóliminin bastyghy, «Qazles» orman tresinin ókili, qughyngha úshyraghangha deyin KSRO Halyq Komissarlary Dayyndau Komiytetinin Týrkimen KSR-y boyynsha ókili bolyp qyzmet istedi.

 

 

«Atyrau» oblystyq gazeti

0 pikir