Seysenbi, 26 Qantar 2021
Áne, kórding be? 2194 19 pikir 24 Qarasha, 2020 saghat 11:55

Qazaqstanda birde-bir múnay-himiya zauyty joq!

Qazaqstanda joldardyng sapasy kónil kónshitpeytinin kópshilik jii aitady. Alayda jol sapasyna bólinetin qarjy az emes. Mәselen, osy jyldyng sәuir aiynda QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri Beybit Atamqúlov 2020 jyly jol salasyna budjetten 680 milliard tenge bólingenin aitty.

Qaysybir jylghy aqparat boyynsha, Qazaqstan jahandyq bәsekege qabilettilik reytingisining «Jol sapasy» indeksi boyynsha ә, degende segiz satygha tómendegen. Byltyrghy jylghy aqparat boyynsha, «Jol sapasy» indeksi boyynsha 140 elding ishinde 106-shy oryndamyz. Sonymen Qazaqstanda jol sapasy nege nashar? Biz búl súraqty múnay-himiya salasynyng mamany Ghalymjan Jusanbaevqa qoyghan edik.


Spiyker turaly az-kem aqparat:

Ghalymjan Omarúly múnay-himiya salasynda 2005 jyldan bastap qyzmet istegen. Sol jyly «TEK- Almaty» JShS-ynda, «Qazaqstan Temir joly» ÚK» AQ múnay ónimderimen jәne kómirmen qamtamasyz etu isimen ainalysqan.

«SAT Operating Aktau»  múnay-himiya zauyty JShS-inde Bas diyrektor, «Shymkent Múnay Ónimderi» AQ kompaniyasynyng bas diyrektory qyzmetterin atqarghan. 2010-2011 jyldary Qazaqstan - Iran elshiliginde múnay-himiya salasymen ainalysqan. Elshining  ekonomika boysnsha orynbasary bolghan. Al, 2011 jyly múnay men múnay ónimderin saqtaumen ainalysatyn «Petro Export» JShS-yna kelgen. Atalghan kompaniyada kýni býginge deyin kommersiyalyq súraqtar boyynsha, diyrektordyng kenesshisi qyzmetin atqarady.


- Ghalymjan myrza, jol qúrylysyna qajetti zattar múnaydan alynady, bilemiz. Qazaqstanda múnay jetkiliksiz dep aita almaysyz. Biraq, joldardyng sapasy nashar. Múnyng sebebi nede?

- Biz ótkende múnaydan birneshe zat shyghatynyn aittyq. Sonyng biri jol qúrylysyna paydalanatyn bitum. Áriyne, әueli múnaydy qaynatasyz. Sosyn odan gaz shyghady, benziyn, diyzel, qymbat maylar shyghady. Eng sonynda syghylyp-syghylyp gudron degen qalady. Sol gudronnan bitum jasalady.

Men jol salatyn birneshe kompaniya ókilderimen sóilestim. Olar ýnemi bizden bitum súraydy. Ózderinde nege joq desek, mәsele bylay eken: Memleket olargha jol salu ýshin tender ótkizedi. Tenderde bitumnyng tonna baghasyn 90 myng tenge jasap qoyghan. Biraq, onyng naryqtyq baghasy 150 myng tenge. Demek, ar jaghyndaghy 60 myng tengeni kompaniya ózi qosuy kerek.

Sosyn olar ne isteydi?

Qazaqstanda múnaydy tógip tastaghan kólder kóp. Mәselen, Aqtau, Aqtóbe, Qyzylorda, Atyrauda múnay tógilgen kólder bar. Yaghni, tehnologiya eski bolghannan keyin, múnay shyghatyn trubalar bitelip qalady. Sol kezde múnaydy jerge de, kólge de jiberedi. Ol qaldyqtar...

Endi әlgi jol salatyndar janaghy kólderge tógilgen qaldyqtardy alyp aralastyrady. Tegin ghoy... Ary ketse 10 myng tenge túrar. Biraq, ol taza bitum emes. Onyng ishinde benzin de bar, parafin de bar. Olardyng týri bitumgha úqsaghanmen, sapasy birdey emes. Al, parafin bitumnyng sapasyn qúrtady. Mәselen, parafin ystyq kezde eriydi, suyq kezde bytyrap, ýgitilip ketedi. Birinshi sebep osy.

- Al, Qazaqstan bitum shyghara ma?

- Qazaqstanda bitum shyghady dep aita almaymyn. Nege? Mysaly, Aqtauda TOO «SP «CASPI BITUM» degen zavod bar. Ol osydan 6-7 jyl búryn salynypty. Ol zavodta Qytay men Qazaqstannyng ýlesi 50 de 50. Ol zauytty baryp kórseniz, júmys istemeydi, týtini de shyqpaydy. Atyn ózgertip istey beredi ghoy, bizde...

Endi sonday zavod salatyn kezde siz bir jerden múnay alyp, sapasyn qaraysyz. Bitum shygharu ýshin... Oghan Qarajambastyng múnayy tura keledi. Óitkeni Qarajambastyng múnayy auyr, ishinde asfaliteni kóp. Sosyn parafiyni joq. Al, bitumdy qúrtatyn nәrse parafin ekenin aittyq. Sóitip, Qarajambastyng múnayyn negizge alyp, zavod salynady. Biraq ol zavod Qarajambas múnayynyng qasyna salynu kerek oi. Al, ony 300 km alysqa aparyp salghan.

Endi ol zavod múnaydy «QazTransOyldyn» trubasymen alady. Yaghni, «obshiy trubadan» múnay alyp túr. Onyng ishinde 5-6 týrli múnay bar. Yaghni, parafin de, múnay da aralasyp ketti. Endi onyng sapasy búzylghan joq pa?

Sosyn, múnaydan birden bitum shyqpaydy. Ol «qoydy soymay túryp, jýregin alyp qoydym» degen nәrse. Yaghni, múnaydan gaz úshady, ekinshi benzin úshady, sosyn diyzel úshady, qymbat maylar úshady... Eng sonynda bitum shyghady. Demek, bitum shygharatyn zavodta diyzel de, benzin de, qymbat maylar da satyluy kerek. Yaghni, bitumgha deyingi tauarlardyng bәri shyghu kerek qoy. Onyng bәri bizge payda emes pe?

Al, Qazaqstanda bir jamany bitumdy basqa atpen, basqa jaqtan alyp keledi. Sóitip osy jerden shyghardym dep kórsete salady dep oilaymyn. Al, ondaghy benzin qayda, diyzel qayda, qymbat maylar qayda? Búl dúrys emes, búl kriminal dep oilaymyn!..

- Qazaqstanda bitum qansha jerde shyghady?

- Pavlodarda shyghady deydi. Biraq men olardan shyghatynyna senbeymin. Óitkeni ol jaqtan parafin de shyghu kerek qoy. Óitkeni bitum parafinmen keledi. Mysaly kez-kelgen zavodta bitum shyghady dese, odan parafin shyghu kerek. Al, anau múnaymen aralasyp ketti ghoy. Mysaly, Qarajambastan alyp kelse, odan bitum shyghady. Al, mynaghan qalay senuge bolady?

- Parafin men bitumdy ajyratyp ala almay ma?

- Joq, parafiyni bar múnaydan jaqsy zattar shyghady. Ol óte qymbat tauar. Biraq, men Qazaqstanda parafin shyghady degendi estimegem. Bizde deparafinizator joq. Mysaly, «parafinovyy múnay» eng arzan, qatyp qalady deydi. Ol shet elde kerisinshe eng qymbat. Óitkeni parafinnen kóp jaqsy zattar shyghady. Bizde sol tehnologiyalar joq. Sony qoysa, parafin de shygharatyn edik.

Mәselen, qysqy diyzel men jazghy diyzelding aiyrmashylyghy - jazghy diyzelde parafin bar. Ol qysta qatyp qalady. Odan parafindi alyp tastasanyz, ol qysqy diyzel bolady. Qysqy diyzelding baghasy bir jarym ese qymbat.

Endi bitum nege 150 myng tenge túrady, eseptep kóreyik. Mәselen, Qarajambastyng múnayy eng arzan. Óitkeni ol auyr. Onyng ishinde «svetlyy produkt»  az dep kórsetedi. Biraq, shyn mәninde tehnologiya myqty bolsa, «auyr ónimder» qymbatyraq. Óitkeni ol maylar.

Mysaly benzinning tonnasy ortasha eseppen 500 dollar bolsa, «bazovyy masla» degen bar, onyng tonnasy 3 myng dollar túrady. Bizde olardy iygeretin tehnologiyalar joq. Ony qoysa, bizding el bayyp keter edi.

Endi shamamen eseptep kórsek. Qarajambastyng bir tonnasy 100 dollar dep alayyq. Ony mashinamen alyp kelesiz, 20 dollar ketedi. Sosyn zavod qayta óndelgen múnaydy qaynatyp bergeni ýshin 80 dollar alady. Endi sol Qarajambas múnayynan shamamen 30 payyz bitum shyghu kerek. Óitkeni auyr ghoy. 30 payyz shyqty deyik. Qalghan 70 payyzy qymbat tauarlar.

Eng tómengi diyzelding ózi ortasha eseppen 500 dollar dep alayyq. Qazir onyng baghasy 190 tenge. Bir tonnada shamamen 1260 litr bar. Endi 190-dy kóbeytiniz. Jaqsy, qymbat maylardy sanamay-aq qoyayyq. 70 payyzyn shamamen 500 dollar dep ala salayyq. Jalpy 70 payyzy qymbat produkti ghoy.

Al, bitum eng qaldyghy emes pe? 500 dollardyng 70 prosenti qansha bolady? 350 dollar bolady. Endi, sodan shyqqan 70 prosentpen sizding 100 dollar múnay satyp alghanynyz bar, qaynatqanynyz bar, alyp kelgeniniz bar. Ol 200 dollar. Sonda 70 prosentting ózinen sizge 150 dollar qaldy.

Al, bitum qaldyq. Sonda bitum qansha túruy kerek? Tegin boluy kerek emes pe? Nege ol bizde 350 dollar nemese 150 myng tenge túrady?

Mening oiymsha, ony Reseyden alyp keledi. Alyp kelgen song atyn auystyrady, oghan taghy tóleu kerek. Sosyn kirip kele jatqanda «NDS» tólenedi, transportirovkasy bar. Sonyng bәri 150 myng tenge bolady.

Ony ózimizden shygharugha tolyq mýmkindigimiz bar. Óitkeni bizde múnaydyng týr-týri shyghady. Al, bitum zavodtary qymbat ta emes.

Men Iranda júmys istegende kórgem. Bitum ary ketse 20-30 myng tenge bolu kerek. Eger, osyny rettese, qosymsha qansha jol salynar edi. Óitkeni, jol salghan kezde shyghynynyzdyng negizgi bóligi bitumgha ketedi. Búl ekonomikagha qansha shyghyn?

- Ázirbayjan da biz sekildi múnaygha tәueldi memleket. Biraq, bayqaghanymyz, olarda jol sapasy jaqsy. Múnyng sebebi nede?

- Olar múnaygha tәueldi bolsa da, kóp óndiristeri jaqsy. Al, bizde bir qúrtatyny Zan. Óitkeni Qazaqstan bayaghy «sovetskiy standart» degende qalyp ketken dep oilaymyn. Mәselen, bizde múnaydy ishki rynokqa arzan baghamen beredi. Salyq az tóleysiz. Biraq sol múnaydyng atyn ózgertse, eksportqa ketetin salyq pen ishki rynoktaghy salyq qaltagha ketedi. Mysaly, diyzelding atyn ózgertip, pesh mayy degen siyaqty. Onyng bәri sovet kezinde qalyp ketken standarttar.

Ol standartty qazir Belorusiya, Resey, Qazaqstan ghana qoldanady. Al, Ázirbayjannyng bir myqtylyghy olar shet eldik, europalyq, amerikalyq kompaniyalarmen isteydi. Sondyqtan olardyng tehnologiyasy damyp ketken. Qaldyq az shyghady.

Mysaly Iranda halyq sany kóp, biraq múnayy bizden az. Olarda 30 jyl sanksiya bolyp kele jatsa da, múnay satqannan búryn múnay himiya zavodtary jaqsy jolgha qoyylghan. Qazir Iranda 30-40 ýlken zavod, 100-den asa minizavodtar bar. Al, bizde bir múnay - himiya zavody joq.

- Qazaqstanda múnay qaldyqtaryn qalay paydalanady?

- Bizde 40-50 minizavod bar. Olar benzin shygharady, diyzel shygharady. Biraq, asa sapaly emes. Alayda, ol minizavodtargha ishki rynokpen múnay beruge bolmaydy. Tek múnay óndeytin ýsh zavodpen «CASPI BITUM»-gha beredi. Al, qalghan zavodtar ózderi tabady. Biraq qymbat baghamen alady.

Endi janaghy múnay qaldyqtaryn qayta óndep, múnay zavodtaryna ótkizem deseniz, sizding ýstinizden qylmystyq is qozghalady. Sonda qaldyq múnaydy qayta óndegeniniz ýshin isti bolasyz. Búl qalay sonda?

Al, milliondaghan tonna qaldyqtar dalada jatyr. Onyng bәri qansha aqsha? Ekologiyagha qansha ziyan? Ol su siyaqty jyltyrap jatqandyqtan, jazda qústar qonyp ólip jatty.

Negizi qaldyqtardy tógetin arnayy jerler bar. Mysaly, Janaózenning qasynda arnayy qaldyq tógetin oryn bar. Ony siz zang boyynsha rettep, halyqqa «ózdering tazalap, shetelge satyndar» deseniz, Janaózenning adamdaryna bes jylgha júmys bolar edi.

Mәselen, sovet ýkimeti taraghan kezde, qansha metall zatty tastady. Keyin olardyng bәri kerek bop qaldy. Qazir kóshede metall tappaysyz. Bәrin jinap satyp jiberdi. Búl da tura sol siyaqty.

Eger múnay qaldyqtaryn tazalaugha rúqsat berse, birinshiden ekologiyany tazartasyz, ekinshiden ol aqsha, ýshinshiden júmysshy kýshi. Óitkeni, qansha qaldyqtar jatyr. Ol әsirese shaghyn jәne orta bizneske asa paydaly. Odan salyq týsedi, ailyq bolady degendey.

- Rúqsat beruge ne kedergi?

- Oghan ne kedergi ekenin mýlde týsinbedim. Bizde iri-iri ekologiyalyq kompaniyalar bar. Solar memleketten qaldyqtardy tazartqany ýshin aqsha alady dep oilaymyn. Olargha ómiri qaldyqtyng tazalanbaghany jaqsy da?.. Búl jerde bәribir lobbiylik kózqaras jatsa kerek. Biraq, eger shynymen qyzyghushylyq bolsa, ony qadaghalau qiyn emes. Jay ghana, zandy onaylatu kerek.

Qazir bәri pandemiyagha baylanysty syrtqy naryqqa ketip jatyr. Biraq, pandemiyagha deyin syrtqy naryqqa benziyn, diyzel jiberilgen joq. Óitkeni ózimizge jetpeydi dedi. Shyn mәninde zavodtar ýsh ese kóp júmys istese, ózimizge jetpek týgili, asyp ketedi. Onyng bәri payda ghoy. Qazir ne ýshin bәri zavod sala beredi. Mysaly, múnayy joq elder de zavod salady. Olar múnaydy satyp alady, alyp keledi, shygharady, sodan payda kóredi. Belorusiya siyaqty. Al, bizde arzan múnay bar, bәri bar, Biraq zavod joq.

- Bizde múnay ózimizden shyghyp jatsa, zavod salu nege sonsha qiyn?

- Mysaly, dýnie jýzinde múnay zavodyn saludyng eki joly bar. Sizde múnay bar, siz olargha osynsha «obiem» tapsyramyn dep kepildik beresiz. Olar múnay zavodyn sizge ózi salyp beredi. Mәselen, Qytay bir tonna múnaydy óndep bergeni ýshin 100 dollar aldy deyik. Al, siz 5 mln. tonnany Qytay zavody arqyly ótkizem deseniz, 100 dollar qoyyp qoyady sizge. Jәne bәrin «joghalymsyz» dúrys bólip beredi. Sonda 5 million tonna ótedi desek, 500 mln dollar bolady. Al zauyt jalpy ary ketse 1 mlrd dollar túrady. Demek, siz shyghynynyzdy 2-aq jylda shygharyp alasyz.

Al Qazaqstanda siz on ese qymbatqa óz aqshanyzgha salasyz. Múnay ózinizdiki. Endeshe 2 shyghyn ne kerek? Eger sizding múnayynyz bar bolsa, Qytaylar ózderi-aq kelip salyp beredi. Jәne olar ózining aqshasyn shygharyp alady da, ketip qalady. Esesine zavod sizge qalady.

Mysaly bitum zavody turaly aitayyq.  Shetelde bir zauyt 1 mlrd dollar bolsa, bizde ol 4 mlrd dollar túrady. Óitkeni bizding qazaqtar baryp, sol zauytty alady. Ózderi kelip salady. Ol degeniniz – mysaly siz baryp mersedes alasyz. Biraq siz ony zapchastap alyp ketesiz de, sosyn óziniz kelip qúraysyz degen siyaqty. Al siz ony dúrys qúraysyz ba, joq pa, taghy әngime... Sodan keyin-aq baghasy qymbattap ketpey me? Odanda aqshasyn tóle. Esesine 3-4 ese arzan bolady. Sosyn istete ber...

Eger sol zauytty qymbattatqyn  kelse, 1 mlrd dollar sal da, IRO-gha shyghar. 3 jyl payda kórsetesiz. Sosyn aksiyalaryn satqan kezde bәribir sol aqshang shyghady. Aqshandy shygharyp aldyng ba, 10 payyzyn ózine qaldyr. Sen óz aqshandy shygharyp aldyn, olardyng ashasyn qaytaryp berdin, ýstinen payda kórdin. Sosyn ony basqaryp otyrasyn. Anau milliondaghan aksioner kelip basqarmaydy ghoy, 10 payyzy seniki bolghan song sen basqarasyn. Zauyt sening jerinde, ózindiki.

- Sonda bitumnyng baghasyna esh baqylau jasalmaydy ghoy?

- Jasalmaydy. Nege ekenin bilmeyin. Ony tekseretin salyq komiyteti qayda? Esep komiyteti qayda? Onyng bir joly «KPU» baqylau apparattaryn qong. Ol apparat shyqqan ónimdi de, ketken shyghyndy da anyq kórsetip túrady. Sonda ghana baqylau ornatugha bolady. Biraq, oghan iri-iri lobbiylik toptar qarsy bolyp otyr.

- Ángimenizge rahmet!

- Sizderge de rahmet!

TAQYRYPQA TÚZDYQ:

Maman pikiri: Qazaqstanda nege benzin qymbat?

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

19 pikir