Seysenbi, 26 Qantar 2021
Alashorda 11636 4 pikir 23 Qarasha, 2020 saghat 12:06

Kenes ókimetining qas jauy bolghan Múqa bolys...

Qúdalardyng әngimesi...  

Kýz. Qarasha aiynyng alghashqy kýnderining biri,  týs mezgilinde úyaly telefonym әndetip qoya berdi. Ózimizding әripetes tarihshy , aqyn aghamyz Molot Músaúly ashyq jarqyn dauysymen «...keshke Yntymaq auylyna jetsen, Almatydan bir aghamyz kelipti. Múqa bolys turaly aitary bar kórinedi, sen mәlimetter izdep jýr eding ghoy» dep habarlasty. Aytqan uaqtymyzda eki kólikpen zuylaghan kýide auyldyng shetki kóshesindegi ashyq qaqpaly enseli ýiding aulasyna kirip biraq toqtadyq. Ishke endik, ýy iyesi Marat qúda amandyq-saulyqtan song alasa boyly, shashyn artqa qayyrghan, jýzinde ziyalylyqtyng taby bar egdeleu kisimen tanystyrdy. Katekov Ermek, ózin Suan, onyng ishinde Soltanghúlmyn, dep tanystyrdy. Molot agha sóz bastap әngimemiz órilip jýre berdi. Súrasa kele ýlken qyzym Nazerkening atasy Sarybeldegi Toqtasyn qúdanyn, eki kózining biri, atalas jaqyn tuysy bolyp shyqty. Ayaq astynan Molot agha júmysy shyghyp, asyghys qaytyp ketti. Ýsh qúda әri qaray әngimemiz jarasyp, sóz alghan Ermek agha jayly qonyr dauysymen ótken shejireden syr tartty:

...Múqa bolystyng inisi Mústafa, onyng Anar degen qyzy mening tughan anam. Biraq, men naghashy atamdy kórmedim, sonda da ýlkenderding әngimesinen ol kisi turaly kóp estidim. Sonyng biri mening әkem Abdoldanyng inisi Toqmoldanyng kózin kórip óz auzynan estigenim, mynau edi. Búl sol 1946-1947 jyldary bolghan oqigha.

Onda  mening bala kýnim kishi әkemning ýiinde kóp jýretinmin. Ol kisi qúiryghyn kesken besti jylqyny basqa maldargha qaraghanda  erekshe yqlaspen kýnige kóz aiyrmay jaqsylap kýtip-baptap jýretin. Kýnderding kýninde әlgi besti ayaq astynan joq boldy. Kishi әkemdi syrttay baqylyp  qoyamyn, kýndegi qalpy. Joghalghan jylqy turaly súrau da salmaydy, izdeyin degen niyette bildirmeydi. Sodan biraz uaqyt ótken song shydamym tausylyp, Toqmolda әkemnen bir kýni әlgi joghalghan jylqy turaly súradym. Sondaghy ol kisining jauaby bylay boldy: «...búl maldy maghan Múqa bolys bergen, uaqytsha qarap ber dep» -dedi de, qysqa qayyrdy. Keyin bilgenim, sol bir almaghayyp zamanda dúshpangha degen namys bughan bolys atamyz ýnemi qazaqtyng myqty sayypqyran jigiterinen qol ústaghan eken. Jәne  ol janaghy jasaghynyng bir bóligindegi barymtashy jigitterin Sovetke, Qytaydyng ishkeri jaghyna,  qalmaqtar otyrghan jaqqa jiberip  ýiir-ýiir  jylqylardy aidatyp aldyrady. Búl jerde ol kisini úry dep týsinbeu kerek, sebebi: Múqanyng әkesi Ájibek qajylyqqa barghan, inisi Túrysbek ekeui de Jarkent ónirining ataqty bay-quatty adamdary bolghan. Aghayyndy ekeui Patshalyq Resey túsyndaghy general Kolpakovskiyding kezinde býkil Ile óniri qazaqtaryna biylik jýrgizgen. Mekkeden qajylyqtan kelgen song «Qajy boldym, músylmannyng bir paryzy retinde meshit saldyru lәzim» - dep,  Jarkent qalasynda meshit, medrese salu bastamasyn alghash kótergen adam-degen mәlimetter bar. Ájibekten taraghan balalar – Múqa, Mústafa, Hamiyt, Mәjiyt, Uәli, Abdrahym tóre.

Abdrahym tóre – iysi Suangha biylik etken tóre bolghan ba? Mysaly, Úly Jýzding Alban ata úrpaqtaryn Tezek tóre basqarghan. Ony tarihtan bilemiz. Abdrahym Suannyng Satay atasynyng úrpaghy. Tarihta Suangha biylik etken Adamsat Ibaqov – degen tórening bolghany ras. Biraq, ol Suan emes Tóre. IYә, biraz izdenis jasap enbektenuge tura kelip túr... Sóitip, onyng jauaby da tabyldy. Zamanynda Ájibek qajy general Kolpakovskiymen óte jaqyn aralasqanyn jogharyda aityp óttim. Sodan, 1881 jylghy Peterburg kelisiminen keyin general Qúlja qalasyn tastap shyghady, sonda onymen birge Qytay biyliginen seskengen Ájibek te Qorghastan beri óterde, Qyzaygha biylik etken Rabat tórening qaryndasyn alyp qashyp keledi. Mine, osy Rabat tórening qyzynan tughan Abdrahymdy naghashysynyng qúrmetine Tóre egen esimdi qosyp berip, býkil Suan solay atap ketken. Abdrahym tórening ýsh әielinen 9 úl, 9 qyz taraydy. Dәl qazir bizderding basymyzdy qosyp dastarhan jayyp otyrghan Marat qúda sol Abdrahym tórening Dәulethan degen balasynyng úly, yaghni, nemeresi. Dәulethannyng inisi Qyzyrhan agha menen keyingi inim Qaliybekting qayyn atasy, yaghni, Qyzyrhan agha da mening tughan qúdam. Mine, qazaqtyng tuystyghy qalay jalghasady...

Sonymen, jogharydaghy әngimemizge qayta oralayyq: bolisheviktik Kenes ýkimeti әkeden qalghan sonshama baylyqtyng bәrin kýshpen tartyp aldy emes pe?!... Qarsylasqandardy «bandy», «kulak» dep, atty, qalghanyn jer audardy. Arada aibarynan dýiim el qaymyghatyn Múqanyng ózi de týrmege qamalyp shyqqan degen derekter bar. Ishtegi yza-kek jangha maza bermegen song qazaqtyng jaujýrek jigitterinen jasaq qúrap, dýrkin-dýrkin shekara búzyp óz maldaryn arghy betke búlar da kýshpen tartyp әketip otyrghan. Degenmen, bolys búl әreketting bәrin el-júrtynyng iygiligine júmsap azamattyq tanytty. Jәne  onyng barymtalap mal aluy qajettilikten tuyndaghyn ondy әreket edi.  Al, qyzyldardyng komotryadynyng talay mәrte tartyp alghan maldan basqa, enkeygen shalmen, enbektegen  bala-shaghagha deyin pulemetpen qoysha qyrghan ozbyrlyghynyng qasynda onyng búl isi tenizge qúighan tamshyday dese de bolar...

Sodan, әkelingen maldardyng ishindegi besti jylqylardy iriktep alyp qúiryghyn kestirip, shekara asyp kelgen qazaqtargha bólip-bólip berip qoyyp baqtyrady. Jylqylardyng sany 40-qa tolghanda osy aimaqtaghy qytaydyng biyleushisi Chyng Saygha aparyp beredi. Ol kezde Qytaydyng shyghysyndaghy Sandýn aralyn aghylshyndar, bir bóligin japondar, manchjurlar t.b. basyp alyp, toz-tozy shyghyp jatqan bolatyn. Qytaydyng óz biyligi tek ortalyghynda ghana bolyp, onyng ishinde  soltýstiginde  Mao Sze Dun bastaghan kommunistik «kýnsandan», al, ontýstiginde Sun Yat Sen basshylyq etken  gomindan - dep eki partiyagha bólinip ózara qyrqysyp jatqan kezeng edi. Demek, gomindan partiyasyn jaqtaushy, ónir biyleushisi  Chyng Saymen Múqa bolys jaqsy qarym-qatynasta bolghan. Mening әkem de sol jyldary  zәngi saylanyp el isine aralasa qyzmet istegendikten bolyspen jaqsy syilasty, әrdayym bir-birine qol úshyn berip kómektesip túratyn.

Minekey, Múqa bolystyng ondaghy negizgi maqsaty: Sovetting qyrghynynan jansaughalap shekara asyp kelgen qazaq bauyrlaryn Qorghastan bastap Sayram kól, Nylqygha deyingi jәne Jetisu Alatauynyng ontýstigindegi tauly aumaqqa qonystandyru boldy. Naqtyraq aitsaq, sol manayda otyrghan – manghúl, sibe, solan, qalmaqtardy yghystyryp qazaqqa jer alyp berip otyrghan.

Mysaly, Múqa bolystyng osynday qamqorlyq  sharapatynyng arqasynda bizding әuletke de sonday jerding bir púshpaghy tiydi. Jazda jaylaugha shyghamyz, tau eteginde qystauymyz boldy. Emin-erkin ómir sýrip, tirshiligimizdi jasadyq. Biz túrghan Shetbúlaqtan bir jota assanyz arghy jaghynda Qoraly Say degen say bar, ony Ortabúlaq dep ataydy. Sol Ortabúlaqtyng kishkene say bólinip shyghady sony boylap jýre berseniz joghary jaghy túiyqtalyp Qora dep atalady. Sol Qoraly sayda Múqa bolystyng jylqylary tolyp túrady dep estiytinbiz. Ázir oilasam sol maldyng bәrin bolys atamyz, qayghy men qasiret sheken qazaghynyng ensesin kóteruge, elding tynysh ómir sýrui ýshin qajetti -  jaylau, qystau, túraqtaytyn meken alyp beruge júmsaghan eken ghoy.

Sonday bir el basyna kýn tughan zar zamanda qazaq aryp-ashyp, mal-jannan aiyryldy. Mine, sondaghy Múqa bolystyng qayratkerligi, últjandylyghy -  «Elim-aylap!» shekara asyp, jat júrtqa taban tiregen bauyrlaryna arystanday aibarymen qorghan, pana bolghan eken-au, esil er! Qazaqtyng derbestigin ansaghan, Alashordashy últ qayratkerlerin Altynemelde aq ýy tigip, dastarhan jayyp, qúrmetpen qarsy alghan bolys, Kenes ókimetining bitispes qas jauy edi.

Keyin, Sovetting kómegimen jeniske jetken kommunister gomindandyqtardy búl ónirden quyp shyghady. Kommunisterding qoldauymen aimaq biyleushisi bolghan Chyng Duan Múqa bolysty sovetke ústap bergendigin de atalarymyzdan estip edik. Múqanyng balalary – Qasenhan, Moldahan, Músahan atty ýsh úl. Ýlken úly Qasenhan Ýrimjide oqyghan qytay tilin biletin óte sauatty edi. Qytaydan beri ótkende, 1962 jyldary Moldahan osy Jarkent ónirinde qalyp, Músahan jәne Múqanyng inisi Mústafanyng úrpaqtary Taldyqorghan jaqtaghy Qonyr degen jerge baryp ornalasqan, qazirgi tanda ósip-ónip bir qauym el bolyp otyrghan bolar...

1952 jyldyng kókteminde Qorghastaghy 7 jyldyq mektepti ýzdik bitirgen bizder - Maykótov Núrdәulet, Naqysbekov Bolatqan Qúlja  qalasyna bardyq. Ol jerde Narynqoldan, Kegenning «Bilim júrty» atalatyn 10 orta mektep bitirgenderi bar bas-ayaghy 23 bala jinaldyq. Bir ailyq arnayy dayyndyqtan song bizderdi odan әri Ýrimji qalasyna attandyrdy. Sóitip, qazaq, tatar, úighyr, ózbek, qyrghyzymyz bar bәrimiz osy Ýrimjidegi «Daryn punun» atty múghalimder dayyndaytyn institutta bir jyl oqydyq.

Oqu jylyn ayaqtaghanymyz sol edi qytaydyng Pekin qalasynan shúghyl habar keldi. Sodan ne kerek, emtihan tapsyrghan shәkirtterding ishinen eng ýzdik dep tanylghan 11 oqushy jedel týrde Pekin qalasyna oqugha jiberildik. Bizderdi birden «Múnay ministrliginin» qonaq ýiine ornalastyryp, bir manchjurdy jolbasshy etip taghayyndady. Qoregimiz – jyng mama, bir tilim nan, kýrish taghy sonday quaty az tamaqtar. Búnda, әr jaqtan әkelingen - tiybet, úighyr t.b. az últ ókilderin kommunistik tәrbiyege ýiretedi eken. Kóp úzamay Pekindegi «Últtar institutyna» qabyldandyq, sonyng arqasynda su jana eki jylgha jetetin - kiyim-keshekpen qamtyp,  jataqhana alyp, as-su mәzirimiz de tәuir bolyp,  jaghdayymyz әldeqayda jaqsaryp qaldy. Onda bizge «...mamyr aiyna deyin osynda bolyp, ary qaray oqularyndy Kenes ýkimeti aumaghynda  (SSSR) jalghastyrasyndar» dedi.  Kózdi ashyp-júmghansha 1954 jyldyng mamyry da kelip jetti. 1- shi mamyr meyramynda az últtar ókili bolghandyqtan, últtyq qazaqy kiyimimizben Pekinde ótken ýlken sheruge qatysyp, saltanatty týrde ataqty Mao Sze Dun men Ju  Yn Laydyng aldynan  óttik.

Uaqyt zymyrap ótip jatty, әne-mine SSSR-gha  ketemiz dep jýrgen kezimizde, «atamanymyz» Abdrahman (últy tatar) «...Jigitter! Mening әke-sheshem sovet grajdany, oqudan song sol Qazaqstanda qalyp qalsaq bola ma?.. Qalay oilaysyndar..?» degeni. Bәrimiz antarylyp qaldyq, sodan men aittym «Mening de ata-anam sovet grajdany...»,  «Mening de!...» , jan-jaqtan dauystar qaptap ketti. Sóitsek, kelgen 11 balanyn  9-nyng әke-shesheleri «Sovet grajdandary» eken. Anyghyn bilu ýshin aqyldasa kele bәrimiz Pekindegi Kenes ýkimetining (SSSR-din) elshiligine bardyq. Ol jerde bizding týpki oiymyzdy bilgeni sol-aq eken, elshilik qyzmetkerleri bәrimizdi  úrsyp quyp shyqty. Búl jaghdaydy syrtymyzdan baqylap jýrgen tynshy «әlgi jolbasshy manchjur» birden joghary jaqqa habarlaydy. Qytay Ýkimetining Qauipsizdik bólimining adamdary arnayy elshilikke baryp mәn-jaydy úqqan son, bizding Qorghas audanyna shúghyl hat jiberedi. Sodan, aty shuly «9-dyng Sovet grajdanynyn» balalary ekendigimiz anyqtalghan song institutta jedel týrde jinalys ashty. Nәtiyjesinde, «Sender, 9 bala SSSR-gha oqugha barmaysyndar!» degen sheshim shyghardy. Bizder «onda osynda qalyp joghary oqu oqiyq»-dep, «Pekiyn» jәne «Halyq uniyversiytetine»  bardyq. Ondaghylar,  «Sheteldikterdi qabyldamaymyz!» dep, at-tondaryn ala qashyp juytpady, sodan bәrimiz kenese kele amalsyz qaytadan Ýrimji qalasyna qayttyq.

Sonymen, bir jyl búryn ózimiz oqyghan Ýrimjidegi «Daryn punun» múghalimder institutyna qayta bas súqtyq. Bizdi suyq qarsy alghan oqu ordasynyng bastyghy Jan Piyang Jan qabyldamaytynyn aitty. Biz  qayta-qayta súranyp mazasyn alghan son, biraz jibip «..qabyldaghan kýnde de, bir kurs tómen bólimge qabyldaymyn» dep túryp aldy. Bizder oghan kelispedik. Ekiúday bolyp әure-sarsanda jýrgenimiz jayly ýige hat jazyp  Pekinde, Ýrimjide bizderdi oqugha qabyldamay qoyghanyn habardar etip qoydyq.

Kóp úzamay tanys aghayymyzdyng núsqauymen sol Ýrimjide Sovet – Qytay seriktestigine qaraytyn «Tau-ken tehnikumyna» baryp jolyqtyq. Ol jerde qúraq úshyp jyly jýzben qabyldaghan ayaghyn syltyp basatyn orys últynyng ókiline riza boldyq. Ózi Kenes Odaghynyng batyry eken. Áp-sәtte  tehnikumnyng «Tau-ken injeneri» mamandyghynyng 2-shi kursyna  qújattarymyzdy qabyldap, eng jogharghy shәkirtaqy taghayyndatyp berdi. Ornalasqan jataqhana, kiygen kiyimimiz ben isher tamaghymyzdyng bәri tehnikum esebinen boldy.

IYә, bizderding Pekinde jýrgende Kenes Odaghy elshiligine baruymyz jogharghy biylikke týrtki bolyp, dýrbeleng tughyzumen qatar, shekaralyq aimaq túrghyndaryna jappay tekseris jasaudyng alghashqy bastamasy boldy. Sebebi, sol uaqytqa deyin Qytay biyligi atalmysh aimaqta myndaghan adamdardyng sovet pasportymen jýrgeninen mýldem beyhabar bolghan kórinedi. Nәtiyjesinde, «sovet grajdandary» sheteldik sanalyp olargha ýkimet tarapynan kóptegen shekteulerding qoyyluyna sebepker boldyq. Mәselen, naqtylap aitar bolsaq bizden búryn Qytaydaghy Qazaq avtonomiyaly audanynyn, ýsh: 1) Ile, 2) Tarbaghatay, 3) Altay aimaghynan sovetke oqugha ketken jastardyng birazy, solardyng ishindegi «sovet grajdandyghy» barlar shúghyl týrde keri qaytarylghan eken. Odan әri «sovet grajdanadary» sheteldikter sanalyp, myndaghan qazaq azamatarynyng óz eline qaytuyna ýlken septigin tiygizip, ókimet tarapynan vizalar berile bastady. Bizde osy lekke iligip oqu ornyn ayaqtamaghan qalypta 1955 jyly mamyrda sovetke ótip kettik.

Sonau ótken HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda jat elde jýrse de ózderining zerektigimen, alghyrlyghymen audan, odan Ýrimji qalasyndaghy bilim synaqtarynan sýrinbey ótken qazaq jastary sol qalyptarynan tanbay óz eli, óz jeri Qazaqstanda da joghary bilim alyp halqyna adal qyzmet etti. Mәselen, Katekov Ermek, Naqysbekov Bolathan, Maykótov Núrdәulet ýsheui de, Almatydaghy Abay atyndaghy Pedagogikalyq institutta (QazPI) ýzdik oqyp, 1 kurstan keyin Memlekettik Novosibsirsk uniyversiytetine joldamamen oqugha jiberiledi. Uniyversiytetti jaqsygha bitirgen aghalarymyz qaytip QazPIY-ge kelip «Esepteu matematikasy» pәninen (B. Naqysbekov, N.Maykótov) kóp jyldar ústazdyq  jasap (B.Naqysbekov matematika fakulitetin 20 jyl basqardy) zeynetke shyqqan.

Al, E. Katekov aghamyz 43 jyl Ál Faraby atyndaghy Qazaq Memlekettik uniyversiytetining (QazGU)  matematika kafedrasynda agha oqytushy bolyp qyzmet jasady, qazirgi tanda zeynettik demalysta.

Qaly Ibrayymjanov,

Tarihshy,  Jarkent qalasy

Abai.kz

4 pikir