Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Ádebiyet 2991 12 pikir 20 Qarasha, 2020 saghat 14:28

Anar: Ózimdi sovet jazushysymyn dep eseptemeymin!

Úzyn-yrghasy 44 kýnge sozylghan Qarabaq soghysy ayaqtalyp, taraptar kelisimge kelgeni belgili. Búl soghys ta, kelisim de Ázerbayjannyng paydasyna sheshilip, Qarabaq Ázerbayjangha qaytarylatyn boldy. Qazirding ózinde birqatar territoriya Ázerbayjannyng baqylauyna ótti.

Búl janalyqty eki elding halqy ekibólek qabyldady. Ol týsinikti de. Ázerbayjan halqy bórikterin aspangha atyp, du-dumanmen jenis toyyn toylasa, Armeniya halqy soghysta oisyray jenilgen Pashinyan Ýkimetining otstavkasyn talap etip kóshege shyqty. Búl narazylyqtar kýni býginge deyin jalghasyp jatqany jәne fakt. Búl turaly keyinirek egjey-tegjeyli jaza jatarmyz.

Qazir... Ótkende Qarabaq turaly Ázerbayjannyng halyq jazushysy Anar Rasulúly Rzaevpen az-kem әngimelesken edik. Atalghan súhbatty býgin oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik.

Anar Rzaev stal pervym gostem proekta "OxuMalı" | Bakuinform.az

Mәlimet:

Jay ghana «Anar» dep qol qoyady. 82 jasta. Ázerbayjannyng halyq jazushysy, ssenarist, rejisser, qogham qayratkeri. Ázerbayjannyng Millet Mәjilisine (Parlament) mýshe bolghan. Ázerbayjan Jazushylar odaghynyng tóraghasy. Anardyng ssenariyi boyynsha 12 kórkem filim týsirilgen. Onyng ýsheuinde ózi rejisser bolghan.


- Anar Rasulúly, qazaq әdebiyetine, qazaq eline auyly bóten adam emessiz. Sizding kóptegen shygharmalarynyz qazaq tiline audaryldy. Bir súhbatynyzda: «Men Múhtar Áuezovpen «Abay joly» arqyly tanystym», degen ekensiz. Nýrpeyisovpen, Shahanovpen, Sýleymenovtermen aralas-qúralastyghynyz da belgili. Aytynyzshy, Sizdi qazaqpen, Qazaqstanmen basqa taghy ne baylanystyrady?

- Jogharyda attary atalghan jazushylardan bólek mening dosym, audarmashy, marqúm Berik Shahanovtyng esimin erekshe eske alamyn. Oghan degen qúrmetimdi osylaysha bildirgim keledi.

Men Qazaqstanda, Almatyda, Astanada (qazir Núr-Súltan bop ózgerdi ghoy) birneshe mәrte bolghanmyn. Men: «Qazaqstan – bizding Kaspiydegi kórshimiz», degen maqala jәne Abay, Oljas Sýleymenov, Múhtar Shahanov, Dýisen Qaseyinovter turaly jekelegen estelikter jazdym.  Ásirese, maghan «Týrki әlemi әdebiyetining adamy» degen ýlken ataq bergen 2012 jyldyng qarashasyndaghy Astana saparyn eshqashan úmytpaymyn...

- Jәne bir súhbatynyzda tuysqan elderding әdeby baylanystaryn nyghaytudyng manyzdy ekenin, qalamgerler arasyndaghy, aqparattaghy baylanysty arttyrugha kýsh salu kerektigin aitqan ekensiz.

Búl mәselege qatysty dәl qazir әr elding óz qózqarasy, óz pozisiyasy bar ekeni jasyryn emes. Biz qansha jerden bauyrlastyq turaly sóilegenimizben, belgili bir qarama-qayshylyqtar da joq emes. Týrki integrasiyasyna kiretin әr memleketting óz mýddeleri bar...

- Mening kózqarasym mynau... Týrki elderine ruhani, mәdeny baylanysty sózsiz nyghaytu kerek. Qazir «Týgel Týrki eli «Túran» degen miftik bir memleketke birigip ketui mýmkin» dep, әldebireuler eldi әdeyi ýreylendirip otyr. Olar múny maqsatty týrde jasap otyr dep esepteymin. Onday adamdar bar...

Búl sózsiz qulyq. Onyng eshqanday shyndyghy joq. Bizding әrqaysymyz óz Tәuelsizdigimiz ýshin esepsiz qún tóledik. Tәuelsizdik ýshin kýrestik, qan tóktik. Osylay jetken Tәuelsizdikti miftik «supermemleketke» op-onay aiyrbastay alamyz ba?... Joq!

Kerisinshe, bauyrlas elder arasynda ruhani, mәdeni, әdeby baylanystardy kýsheytu kerek! Búl tarihy qajettilik. Bizge nege bir-birimizdi kóbirek audarmasqa?.. Nege birlesip әdebi, mәdeny keshter úiymdastyrmasqa? Nege birlesken suret kórmelerin ashpasqa? Nege birlesip filim týsirmeske?..

- Siz alghashqy shygharmanyzdy 14 jasynyzda jazypsyz. «Shushada jatyp, Bakudi saghyndym», -degen ekensiz. Ókinishke oray, sol Shushada qiyan-keski shayqas jýrdi  (Áuelde súraq jýrip jatyr dep qoyylghan).

- Quanyshymyzgha qaray, sizding saualynyzdy alghannan keyingi jaghday mýlde basqasha ózgerdi. Bizding quatty әskerimiz ben Bas qolbasshy,  Ázerbayjan preziydenti Iliham Áliyev Shushany azat etti. Bizding okkupasiyada bolghan jerlerimizdi әli de azat etude. Býginde Ázerbayjan poeziyasy men muzykasynyng altyn besigi bolghan Shushada Ázerbayjannyng bayraghy jelbirep túr!..

- 27 qyrkýiekte bastalghan soghys úzaqqa jalghasty (Súraq әli jalghasyp jatyr dep qoyylghan). Qaza tapqandar sany kóp. Bir aqparata 5 myng adam deydi... Olardyng arasynda beybit túrghyndar da bar... Ázerbayjan da, Armeniya da soghysty qarsy tarap bastady dedi...

- Áskery soqqyny Armeniya bastady. Tipti, 27 qyrkýiek emes, odan birneshe ay búryn bastady. Tovuz audanyn atqylady. Búl Qarabaqtan әldeqayda alysta jatqan audan. Al qazir Armeniya әskeri bizding әskermen kýshtese almay, keri sheginip bara jatyp, alystan Gәnjә, Bәrdә, Terter qalalaryn atqylap jatyr. Búl qalalardyng eshbirinde eshqanday әskery nysan joq. Barlyghy túrghyn ýiler. Artilleriyamen, alys qashyqtyqqa baghyttalghan zymyrandarmen atqylauda. Týn ishinde! Jýzge juyq beybit túrghyn qaza tapty. Onyng onshaqtysy balalar. Al bizding әskerimiz qarlylastyng naqty әskery nysandaryn ghana atqylady...

- Soghysty eshkim qalamaydy. Búl fakt! Aytynyzshy, osyghan deyin Qarabaqtaghy daudy beybit jolmen sheshuding eshbir joly tabylmady ma?

- 30 jyl. «Qarabaqtyng mәselesin beybit jolmen sheshemiz» dep, Halyqaralyq úiymdar bizding basymyzdy 30 jyl ainaldyrdy. Kýttirdi. Kýttik.

Al osy 30 jylda Armeniya Qarabaqta qorghanysyn nyghaytty. Qaru-jaraqtaryn qamdady. Joldardyng barlyghyna «mina» qoyyp, әskery pozisiyalaryn bekitti. Ázerbayjan qalalaryna Livan jәne basqa jaqtan kelgen armyandardy ornalastyrdy. Sonyng ishinde Shushagha da...

- Nege osy 30 jylda EQYÚ-nyng Minski júmys toby, BÚÚ bastaghan Halyqaralyq úiymdar Qarabaq mәselesin sheshe almady?

- Sol ýshin de sheshe almady. Sheshkileri kelmedi. BÚÚ qabyldaghan 4 rezolusiya boyynsha Ázerbayjan territoriyasynan armyan әskeri tolyqtay shygharyluy kerek edi. Búl talap Armeniya tarapynan oryndalmaq týgili, elengen de joq. Olar osylay sozyp jýre bersek, júrt Qarabaq mәselesin úmyta bastaydy. Ázerbayjan da sayasy mәrtebege (Status KVO) kelisedi dep oilady. Búl degeniniz Ázerbayjan ejelden bergi ózining 20 payyz territoriyasyn bere salu degen sóz ghoy...

- Ázerbayjan osy 30 jylda Qarabaqty qaytaru ýshin ne istedi? Armeniya she?

- Ázerbayjan Tauly Qarabaqty qaytaru ýshin osy 30 jylda ne istedi? Men Sizge Ázerbayjan Qarabaqty qaytaru ýshin diplomatiyalyq hәm aqparattyq frontta qolynan keletinning barlyghyn istedi dep aitar edim. Al sol beybit sheshimning bolmaytynyn týsingende, óz armiyamyzdy kýsheyte bastadyq. Su jana qaru-jaraqtarmen qamdandyq. Ár týrli elderden qaru aldyq. Sonyng ishinde Reseyden de aldyq.

Al Armeniya ne istedi? Armeniya óz jastarynyng sanasyna әzerbayjandargha, týrikterge jәne basqa da halyqtargha degen óshpendilikti әbden sinirdi. Armeniya postkenestik elder ishinde monoúltty birden-bir memleket. Otyz jyl búryn olar 200 myng әzerbayjandy ata-babasynan beri ómir sýrip kele jatqan jerlerinen, Armeniyadan asqan qatygezdikpen quyp shyqty...

- 1991 jyl. Núrsúltan Nazarbaev Boris Elisinmen birge Hankendige barghany belgili. Taraptardy tatulastyru ýshin. Kelisimge keltiru ýshin... Biraq, búl sәtsiz boldy. 29 jyl ótti. Qazir Qazaqstannyng Qarabaqqa qatysty pozisiyasy qanday dep oilaysyz? Qazaqstannan qanday da bir qoldau sezesizder me?

- Men Nazarbaev pen Elisin kelgende sol kezdesuge qatysqanmyn. Ázerbayjan delegasiyasynyng qúramynda boldym. Sonda sóz sóilep, Resey Federasiyasy Preziydentining últaralyq mәseleler jónindegi kenesshisi bolyp Armeniya deputaty Galina Staravoytova túrghanda, Resey biyliginen Qarabaq mәselesine qatysty qanday da bir obiektivti sheshim kýtu beker ekenin aitqanmyn.

Al Qazaqstannyng qoldauyna keler bolsaq, keyde Oljas Sýleymenov sekildi bir adamnyng pikiri, memleketting resmy pozisiyasynan kem manyzdy bolmaydy.

- Qazir, kóp aqparatta, әsirese orys aqparatynda búl soghysqa Týrkiyanyng qatysy bary aitylyp jatyr. Búghan ne deysiz...

- Búl da kezekti feyk. Týrkiya preziydentining bizden basqa óz elinde sharuasy joq pa edi?.. Týrkiya bizge moraldyq, diplomatiyalyq jәne aqparattyq qoldau kórsetti jәne kórsetip jatyr. Biraq, Qarabaq frontynda eshqanday Týrkiya әskeri joq! Armeniya betpe-bet shayqasta Ázerbayjan әskerinen jenilgenin moyyndaghysy kelmeydi. Osy shyndyqty moyynday almay otyr. Sondyqtan da, ózge shet elderden terrorister nemese ózge elding әskeri keldi degen siyaqty ótirik aqparattardy taratyp jatyr. Eshbir naqty dәleli joq. Fantaziya!

- IYә, pro-armeniyalyq aqparattyq kenistikte «Ázerbayjan Sýriya sodyrlaryn әkeldi» degen aqparat tarady...

- IYә, taratty. Sonymen qatar, Armeniya tarapynda Reseyde de tyiym salynghan KJP terroristik úiymynyng sodyrlary soghysyp jýrgeni qújatty týrde dәleldendi...

- Keybir sarapshylardyng pikirinshe, songhy jyldarda Týrki birliginde bir jylymyq bar. Týrki әlemi kýsh biriktire bastaghanday, deydi. Al keybireuleri múnymen mýlde kelispeydi. Sizshe, osy odaq ornaghannyng ózinde ol qanday boluy kerek?

- Men búl súraqqa jogharyda jauap brgendey boldym. Qosymsha aita keteyin, birinshiden orys tilinde «Týrki әlemi» degen sóz «Týrik әlemi» dep qabyldanady. Sonday maghyna beredi. Demek, lingvistikalyq jaghynan barlyq týrkitildes memleketter (Týrkiyany qosa alghanda) týrik memleketi degendi bildiredi. Sondyqtan, eshqanday sayasy nemese әskery birigu turaly sóz bolmauy kerek. Al arab elderindegidey nemese Latyn Amerikasynyng ispantildi elderindegidey ortaq ruhany kenistik eshkimge qater tóndirmeydi!

- Aqyrghy súraq. Bir súhbatynyzda siz Qazaqstan turaly kitap jazudy josparlap otyrghanynyzdy aitypsyz. Ol kitap naqty ne turaly bolmaq? Siz turaly әleumettik jelidegi aqparattarda «Sovet jәne Ázerbayjan jazushysy», dep sipattaydy. Ózinizdi sovet jazushysy sanaysyz ba?

- Mening Týrkiya turaly esse-maqalalarym bar. Kóptegen týrik jazushylary men ghúlamalary turaly jazdym. Sonyng ishinde, anau Rumi, Jýnis Ámrelerden, Nazima Hikmet, Ázin Nesiyn, Orhan Pamukterge deyin t.b.  Ózbekstan turaly, Álisher Navoiy turaly jazdym. Tatarstan dese Toqay turaly, Týrkimenstan dese Maqtymqúly turaly, Qyrghyzstan dese  «Manas» eposy men Shynghys Aytmatov turaly...  Qazaqstan turaly enbekterimdi jogharyda aittym.

Osy enbekterimning barlyghyn biriktirip, «Týrkiya. Týrkistan. Túran» degen atpen kitap etip shygharsam deymin.

Al Sizdin: «Ózinizdi sovet jazushysy sanaysyz ba», degen súraghynyzgha kelsek, ómirimning aitarlyqtay kezeni sovet odaghynda ótse de, men ózimdi sovet jazushysy sanamaymyn. Mening búl sózderimning bir dәleli – mening sol kezde shyqqan kitaptarymdy qazir de birde-bir sózin ózgertpey qaytadan shyghara alatynymda. Men óz ana tilimde jazatyn Ázerbayjan jazushysymyn!

-Ángimenizge kóp rahmet!

-Sizge de rahmet aitamyn!

Eskertu!

Búl shaghyn súhbat 2020 jyldyng 9 qarashasynda jasaldy. Qazirgi koronavirus pandemiyasyn bolghan karantindik shekteulerge baylanysty súhbat distansiyalyq formatta alyndy.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

12 pikir