Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Anyz Abay 994 1 pikir 16 Qarasha, 2020 saghat 14:35

Abaydyng kemeldik satylary...

Abaydyng kemeldik satylary - 2

(Abaydyng ómirbayanyna janasha kózqaras. Jalghasy)

Búl jolghy sóz 1884-1890 jyldar aralyghyna, yaghny Abay ómirining kezekti jeti jylyna qatysty. Áygili ólenderding kóbisi osy aralyqta dýniyege keldi, Abay qazaq әdebiyetining klassiygi biyigine shyqty. Biraq atalmysh jeti jyl birkelki emes. Aldynghy ýsh jyl jәne keyingi tórt jyl óz aldyna bólek belester. Sondyqtan osy eki kezendi jeke-jeke sóz etemiz.   

Halyq synshysy bolghan ýsh jyl

(1884-1886)

«El kisilerinen sonaghúrlym bilimdi, qyraghy, ozghan kisi bolyp jekelenip shygha bastaydy». Múhtar Áuezov Abaydyng ólenge kirisuining ishki sebebi osy dep kórsetken (ómirbayannyng 1933 jylghy әuelgi núsqasy). Onan son, syrtqy ómirdi, aqyngha qatty әser etken oqighalardy saraptay kele, sózin: «Osymen 1884-85-86 jyldar týgelimen alyspen ótedi» dep qayyrady. 40 jasta adam bolmysy aita qalarlyq ózgeriske úshyramaq. Búl úly túlghalar ómiri arqyly anyqtalghan әlem zandylyghy. Múhannyn: «1884-86 jyldardan bastap Abay ólenge kiristi» degen tújyrymy osy zandylyqtyng bir mysaly esepti. 

 Ókinishke oray, 1909 jylghy túnghysh jinaqta «Halyq turaly» dep toptalghan toghyz óleng tek 1886 jyldiki delinude. Yaghny Abay aqyndyghynyng bastaluy eki jylgha ysyrylghan. Búl qysqarudan ne úttyq? Eshtene de. Biraq zalal mol. Osy qatening qate ekendigin dәleldeu manyzdy mindet siyaqty. 

 Abay qatty aldanyp, kýtpegen jerden Kýntu bolys saylanyp ketetin aty-shuly saylaudy esine ala kele, Túraghúl bylay deydi: «Búl saylau 1884 jyly bolghan, sodan keyin dostan, elden týnilip, soqqy jegendikten, osy ólenderdi aitqan sekildi: «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek», «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman»,   «Qyran býrkit ne almaydy salsa baptap»,  «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym», «Baylar jýr jighan malyn qorghalatyp», «Kónilim qaytty dostan da, dúshpannan da», «Adasqannyng aldy jón, arty soqpaq», «Sabyrsyz, arsyz, erinshek», «Bóten elde bar bolsa» (Abay turaly estelikter. – Almaty, 2018. -189 bet).

Sóitip, Abay aqyndyq qyzmetke kirisuine 1884 jylghy «soqqy jegen» saylau týrtki bolghan. Tarihy shyndyqty Túraghúl atap aitqan. Múhang da bekitedi: «Abay... el ortasyna býlik salyp jýrgen tynymsyz atqaminerlerdi eng alghash ret syngha alyp, bólip shyghara bastaydy. ...Elding ortasynda «jaqsymyn», «júrt aghasymyn» dep jýrgenderge eng alghash syn sózder aitady» (Abay Qúnanbayúly. Monografiya. –Almaty, 1995. -108 bet).

Baqsaq, Túrash ataghan  toghyz óleng tek 1886 jylghy emes! Olardyng ýsh jylgha (1884-86 j.j.) tiyesili ekendigi talassyz. 1933 jylghy tolyq jinaqta Múhannyn: «Sonymen 84-86 jyldardan beri qaray Abaydyng aqyndyghy bastalady» deytini sol.   

Qaytalap aitayyq,  barlyq Abay jinaqtarynda «Halyq turaly» toghyz óleng «1886 jylghy» delingen. Qatening bastauy qaysy? Búghan toqtala keteyik. Peterbor baspasynan 1909 jylghy jinaqty qúrastyrushy Kәkitay atyna habar keledi: «Ár ólenge data qoyylsyn!» degen. Árham aqsaqal kuә, búl shartty Kәkitay jalghyz oryndap shyqqan. Uaqyt tyghyzdyghy jaghdayynda, әri óz biluinshe. Ásirese, 1890 jylgha deyingi óleng datasynda dәlsizdik kóp boluy sodan.  Túraghúl aitqan datamen sәikes kelmeytin syry da osy arada. 

Shyndyghynda, Abay eki jyl (1884-1885) uaqytty bos ótkizbegen (búl   oqymysty bolghan, aqyndyq quaty tasyghan kez ghoy). Búl payymdy dәleldeu ýshin búdan 135 jylday búryn bolghan oqighalardy oy eleginen ótkizeyik. 

1884 jyl el ishi tynysh, mamyrajay bastalghan. Qys ailarynda Abay «Ázimning әngimesinen» keyingi poemasy «Masghútqa» kirisip, enserip ýlgeredi. Jaz shygha Semeyden, oyaz Losovskiy tarapynan «Tergeu isteri birjola jabyldy, sot aqtap shyqty» degen sýiinshi habar jetedi.  Osy qarsanda jer audarylghan halyqshyl advokat Gross Abay auylyna keledi. Qyr tósin erkin aralap, eki aiday jatyp qaytady. Ol – Abay tergeude jýrgen әri ghylym izdegen shaqtarda Semey qalasynda tabysqan dosynyng biri edi.  «1884 jyly jaz aiynda, el jaylaugha shyqqanda Abay agham auylyna Gross keldi, – deydi Kәkitay Ysqaqúly, – ol kisining mamandyq qyzmeti halyqtyng әdet-ghúrpyn, salt-sanasyn zertteu eken».  Gross, әriyne, bos jatpaghan, Abaymen kenese otyryp,  qazaqtyng әdet-ghúryp zandaryn qaghazgha týsirgen. Eki jyldan son, Makoveskiy degen advokatpen birlesip, ony kitapsha etip shygharady. 

Endi 1884 jyldyng basty oqighasy – bolystyq saylaugha keleyik. 

Gross qonaqta jýrgende aitylmysh Múqyr bolysynyng saylauy ótken. Onyng qyrsyqty bolaryn kim bilgen. Shar salu nәtiyjesinen barsha júrt an-tang qalysqan (oyazdyng әieli tipti «kak tak!» dep shanq etken, ol qazaqtargha «kótek!» bop estilgen). Óitkeni, Abaydyng inisi Ospan emes, Kýntu degen azamat jeniske jetedi. Abaygha auyr soqqy boldy. Múhtar Áuezov: «Aqyn kónili elden alghashqy ret qatty toryqty» dep kórsetedi.  Qatty toryqtyrghan  –  Ospannyng saylanbay qaluy emes, Erbol, Jiyrenshe, Orazbay, Abyraly, Kýntu siyaqty eski dos-jarandar tarapynan jasalghan kópe-kórneu qastandyq edi. Dostan aiyryldy. Sibirge aidaludan әreng qalghan Abaygha búdan asqan kýizelis bola ma? Óstip, jalghyzdyq tragediyasy bastalghan. 

Túraghúlda tizim basy –  «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman» jәne «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» degen egiz ólen. 1884 jyly  Abay nebary otyz toghyz jasta, endeshe «qartaydyq» degeni qalay? 

Ghúlama Múhtar Áuezov búl dýdәmәldi tolyq seyiltedi: «Anyghynda, búl jyldary Abay qartayghan joq. Ony jasynan ghana aiyru kerek emes, halyq qamqory bop, azamat aqyn bop, osy jyldan bastap jazghan sózderine qarasaq, aqyn anyq ýlken tartysqa barynsha belsenip kirisedi. Yzaly ashumen, qaysar qayrat, ónimdi qajyrmen aralasady. Olay bolsa, janaghy «Qartaydyq, qayghy oiladyq» degen sózderdi Abay basqasha bir mәn-maghynamen qoldanady. Ósiyetshi, synshy ústaz bolugha bekinip kirisken aqyn halyqtyng anyq aghasy bop, aqylshynyng túrghysynan sóilemek bolady. ...Ýlken sanadan tughan qatty ashu men qyzuly jalyn ekeui de kәrilik nyshany emes» (Atalghan monografiya,  –108-109 bb.). Tamasha, tereng payym! Múhang búl arada Abaydyng sanasy hәm  oilau jýiesi jana dengeyge kóterilgenin astarlap aitqan.  

Alghashqy әleumettik tuyndylargha qaytyp oralayyq. Abaydyng ólendi nelikten el minezin synaudan bastaghany úghymsyz qazir. Jeke pysyqaydyng da, atqaminer ortanyng da minezin basqa úryp, kózge shúqyp ayausyz synaghan. Nege? Ózin ayamaghan, «itjekkenge» (qazaqtar Sibirdi osylay ataghan) qighan kimder? Áriyne, atqaminer býlikshil top. «Qyran býrkit ne almaydy salsa baptap» óleninde aqyn qayratker kesek túlghany – qyran býrkitke, al biylikting qolshoqpary pysyqay qulardy – kóp kýikentay, qarghalargha tenegen. 

Sonymen, Abaydyng ólenge kirisuin eki jylgha shegeru – ýlken qatelik. Synshyl ólender ómir oqighalarynan ajyramauy kerek. Múhana taghy bir jýgineyik: «Abaydyng osy kýnge sheyingi baspalarynda «Halyq turaly» dep jýrgen kóp óleng bar. Sol ólenderining ishinde:

                               Kónilim qaytty dostan da, dúshpannan da,

                               Aldamaghan kim qaldy tiri janda?! – degen siyaqty talay-talay sózderden Kýntu bolys bolatyn saylaudyn alystaghy saryny sezilgendey. Sonymen qatar, búl ólenderining barlyghy ózining shyn nalyghan kýiin anghartady» (atalghan monografiya, – 56 bet).  

1884 jyldyng qalay ótkeni jayly aitpaq sózimiz osy.

Endi kelesi 1885 jyldyng eleuli oqighalaryna óteyik.

Búl júrtshylyq jadynda Qaramola siyezimen qalghan jyl. 

Kýntu bolys bolatyn qyrsyqty saylau ótkenine túp-tura bir jyl tolghanda, qyr tósinde eng alghash sherbeshnay (orystyng chrezvychaynyi, yaghny tótenshe degen sózi) siyaz bolmaqshy degen habar elge jetedi. Abay arnayy shaqyru alghan atalmysh siyaz Semey qalasynan 70 shaqyrym Shar ózenining boyynda Qaramola degen ejelgi jәrmenke orny bolghan jerde ótti.  

Jaular jaghy: «Áp, Abay jazasyn endi alar!» dep alaqanyn ysqylaghan. Qaydaghy?! Barlyghy kerisinshe, sol kýnderi general-gubernator  Seklinskiy Abaydy tóbe by saylatyp, 73 baptan túratyn biyler erejesin dayarlatqan (osynday ghajayyp oqigha – Abay Allanyng baqylauynda bolghanyn sezdirmek). 

Shyny sol, Abaydyng ataq-abyroyy alghash ret qazaq kóginde sharyqtady.  Qazaqta «jaqsymyn», «júrt aghasymyn» degender týgel bas qosqan tótenshe jiynnan sezimi ótkir Abay ózgeshe әser alyp, eline arqalanyp qaytqan.  Sondyqtan «Dýiim el bas qosqan, dýbirge toly siyaz әserinen tuylghan deytin birde bir ólenning joghy qalay?» degen súraq óz ózinen tuady.

Birden aitayyq, aqynnyng ataqty «Qalyng elim, qazaghym, qayran elim» atty óleni osy 1885 jylghy tuyndy, janaghy sherbashnay siyezden alghan әserining jemisi. Biraq kóp ólenning ishinde «1886 jylghy» delinip keledi.  

Endi Qaramola siyazyna ile-shala bolghan myna bir oqighagha toqtalayyq.  Kókbay sóilesin: «1885 jyly Abay auylynda doktor Dolgopolov ta qonaq boldy. Auyl Baqanastyng boyyndaghy Kópbeyit degen jerge qonyp jatyr eken. Abay qonyp jatqan auyldy kórip: «Osy suretti óleng qyl», dedi. Men biraz óleng qylyp edim, jaqtyrmady da, ózi jazbaqshy boldy. Sonymen ýy tigilip bolyp, bәrimiz jaylanghan son, Abaygha kelip edim: «Óleng Kókshening boyynan asayyn dedi ghoy», dedi. Men: «Assa, basynda men qolqalap alghan nәrse emes edi. Endi óziniz retin tauyp qayta alarsyz», dep qaljyndadym. ...Mening qaljynyma oray qylyp: «Sen soghymyna bir tu bie al, men endi ólenimdi ózim alayyn», dedi». 

Birinshiden, «Jaz» óleni 1885 jyldiki ekeni soqyrgha tayaq ústatqanday anyq (biraq «1886 jylghy» degen qate týzetildi me, joq, týzetilmedi). Ekinshiden, Abaydyng   «Soghymyna bir tu bie al» degeni «Jaz» ólenine aitqan siyaqtanady, shyndyghynda «Qalyng elim, qazaghym...» bastatqan әigili jyrlar menzelgen. Ólender túra túrsyn, tipti Qúnanbaydyng qaytys boluy da «1886 jyl» dep qate tanbalanyp kele jatsa, oghan ne dersiz.   

Osy aitylghandargha búltartpas aighaq qolymyzda. Abaytanushy ghalym Ábish Jiyrenshin arhivten tauyp alyp, ainalymgha engizgen, shekesinde «Qúpiya» degen jazuy bar resmy qújatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Polisiya bastyghyna joldanghan búl resmy raportta aidauda jýrgen Nifont Dolgopolov  Abay auylynda 1885 jyldyng 10 tamyzyna deyin em-dom aldy delingen. Rúqsat 15 tamyzgha deyin berilgen eken. Biraq Dolgopolov erterek qaytqan. Nege? Óitkeni, Qúnekeng tap osy kýnderi qaytys bolghan. Sol sebepti Abay qalagha ózi bara almay, oblystyq Ólketanu muzeyine jaz boyy jinalghan baghaly zattar, mol dýniyeni Dolgopolov qolyna tapsyrghan. Búl jayynda ghalym Q. Múhamethanov ta jazady: «Dәl sol 1885 jyly, tamyzda Qúnanbay qaytys bolypty. Ákesining qazasy ýstinde Abaydyng jolaushylap ketui, әriyne, mýmkin emes edi» (Abay jurnaly. 1992. №1). 

Sonymen, Abaydyng aqyndyghy 1884 jyldan degen qúr dolbarlau emes, oghan tirek myqty dәlәl-dәiekter de, resmy qújattar ta jetkilikti.  

Endi 1885 jyldyng qara kýzinde bastalyp, keler jyldyng birinshi jarymynda bitimin tapqan «Tәkejan-Bazaraly dauyna» auysayyq. «Abay joly» epopeyasynyng «Kek jolynda» tarauyna ózek etilgen búl oqigha   bylaysha órbigen. Qaramola siyazyna jarty jyl syrghyp ótkende Tobyqty eli taghy dýrlikti:  osy jyldyng kýzinde Sibirde tútqynda jýrgen jigitek Bazaraly (qasynda Ádilhan degen serigi bar) elge qashyp keledi. Ol kóp úzamay-aq Tәkejannyng bir qos jylqysyn barymtalap, talan-tarajgha salsyn (800 bastyng 400-in aidap әketken). Barymta yrghyzbay jәne jigitek, bókenshi rulary arasyndaghy eski jaulyq shoghyn qayta tútatty.  Tobyqtynyng tóbe bii Abay, әriyne, atalmysh daugha aralasqan. Eriksiz.

Abay men Tәkejan araqatynasy alghash suysuy – osy barymta әlegi. Abayda 1886 jylghy «Keseldi bolyp bitedi, Jaqsygha bitken jaqyndar» dep bastalatyn óleng bar. Onda aghasy Tәkejandy ashy tilmen týirep ótedi. 1909 jylghy jinaqta Kәkitay, Túraghúl búl ólendi bógde eki óleng («Bóten elde bar bolsa» jәne «Jalyghudy pәleden Júrt úmytty birjola») arasyna kiriktirip, býrkemelep baqqan. Aghayyn arasy ashylmasyn dep.    

Sonday-aq, «Baylar jýr jighan malyn qorghalatyp», «Adasqannyng aldy jón, arty soqpaq», «Sabyrsyz, arsyz, erinshek»  siyaqty әigili tuyndylar da janaghy barymta janghyryghy. Atalghan songhy óleninde Abay:

                            Enbegi joq erkesip,

                            Bir sholaqpen serkesip,  

                            Pysyq degen at shyqty.

                            Bir sóz ýshin jau bolyp,

                            Bir kýn ýshin dos bolyp,

                            Jýz qúbylghan salt shyqty, - deydi. Qapalanu syry: ataq-abyroyy asqaqtap, әsirese, Qaramola siyazynan keyin óleng sózderi auaday taralsa da, óshpendilik shoghy sónbedi. Eskiden araz aghayyn (jigitek, bókenshi) «Ózderi qalap, saylap alghan starshyndaryna mór bastyryp, 1886 jyly mening әkemdi jer audartpaqshy bolghan» (Túraghúl).   

Osy 1886 jylghy «Patsha Qúday syiyndym...» ólenindegi:

                                            Arghyn, Nayman jiylsa,

                                            Tanyrqaghan sózime.

                                            Qayran sózim qor boldy,

                                            Tobyqtynyng ezine,

degen shumaqqa inisi Kәkitay: «Ózge alys el qúmar bop, Abaydyng nasihatyn úqsa da, úqpasa da qúlaq qoyyp tyndap otyrghandaryna qaraghanda, qayta eng jaqyn, tuysqan eli Tobyqtynyng kóbi aitqan sózi, jazghan ólenimen isi joq bop, ózine jaulyq oilaytynyna yza bop jazyp edi», – kommentariy jazady. 

Sonymen, qay túrghydan qarastyrsaq ta, alghashqy toghyz әleumettik óleng ýsh jyldyng enshisi degen baylamgha kelemiz. Olardy tek 1886 jyldiki deu qatelik.  Túrashtyng deregi de, sóz bolghan oqighalar da oghan ghylymy negiz.  

Endi birer jәitter aitylmay qalyp barady. Abayda jeti jyl antalaghan jaulyqpenen, ýnemi itjekkenge aidalu qaupimenen  ótti. Tergeuden tergeu qajytyp,  «qartaydyq» degizdi. Oghan bir janama dәlel – dosy Lobanovskiy 1887 jyly salghan (qaryndashpen) portret.  Túraghúl: «Men әkemdi tanyghanda әkemning jýzi ashyq, ajary syrtynda, kózi ótkir, ashuy da, quanuy da jyldam, shiraq jandy adam edi» deydi. Janaghy on jyl keyingi surette she? Mýldem basqa beyne. Ol qayraty qaytqan, jýzi jabyq, syryn ishine býkken, boyynda «uly zar, ýlken mún, kóp arman bar» (Áuezov) Abaydy kózge elestetedi.

Abay – tәuelsizdik kýreskeri. Múny da ashyq aitar kez keldi. Mysalgha Abayda «Jana zakon» atty úzaq óleng bar. Ol – alghashqy janayqayy, ashy ýni. Sóz bolghan barsha synshyldyq ólenderi jelisin sol tolghaudan tartady (kimde kimning kýmәni bolsa, úzaq jyrdy zeyin qoya oqysyn). «Abay otarshyl biylikke qyzmet etken, orysshyl bolghan» desetin býgingi jas buyn ókilderi kóp qazir. Óitkeni, halyq turaly ólenderinde Abay atqaminer ortany synaghan, el minezin shenegen degennen asa almadyq.  Negizi, el minezi búzyluyna kinәli – biylik, onyng zan-zakonderi degen iydeya Abay poeziyasyn 1880 jyldan-aq kóktey ótedi.  Árbir әleumettik óleni – otarshyl jýiege qarsy boraghan oqtay. Abay olardy kópke jariya etuge  asyqpaghan, tek qart aqyn Baykókshe, dos-aghasy Áuez siyaqty senimdi ortagha ghana aitqan. Nege? Sebebi, sauysqanday saqtyqqa úzaq tergeuler ýiretti, senzura jayly orys dostary da eskertip otyrdy. 

«Jan quattary ...әuelde kishkene ghana bolady. Eskerip baqqan adam ýlkeytip, úlghaytyp, ol quattardyng quatyn zoraytady» (43-sóz) dep ózi aitqanday, Abay jan quatyn dәiim úlghaytqan. Sonyng bir belgisi –  syn aitudan aqyl, nasihatqa oiysady. Jylma jyl kektengen, ashu-yzagha toly ólender azayyp, aqylshy aghanyng jas buyngha aitqan tәlim-tәrbiyelik ólenderi aiqyn basymdyqpen aldygha shyghady. Osyghan kóz jetkizu ýshin úly ómirding kelesi tórt jylyna qadam basayyq.

Mәdeni-aghartushylyq arnasynda 

(1887-1890)

Tómende tórt jyl boyy Abaydyng mәdeni-aghartushylyq baghytta qyzmet qylghany sóz bolmaq. Aghartushylyq poeziyasy barlyq ómir qyrlaryn qamtydy. Óz tústastarynan kónili qalghan aqyn «Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter» dep ózi aitqanday, endi tyndaushyny jastar arasynan izdedi. San aluan taqyryptar bir maqsatqa – adamgershilik tәrbiyege qyzmet etedi.          Synshyldyq qabiletke janashyldyq qasiyetti qosqany da osy kezeng ereksheligi. Qazaq ólenine san aluan jana týrler men órnekter әkeldi. 

Osy aitylghandar oishyl, oqymysty aqynnyng jighan-tergenin, bilgenin halqyna beretin, yaghny aghartushylyq kezenge jetkenining aighaghy. Aghartushy, oishyl Abay ótkir tildi nayza etip, jastardy dúrys ómir sýruge ýndedi. Osy kezenin keyingi Abay:

                                      Tәuekel men batyr oi,

                                      Ótkir tildi nayza etip.

                                      Sayysyp-aq baqty ghoy,

                                      Neshe týrli aila etip (1898), – dep jetkizedi.  

1887-1890 jyldary  Abaydyng «Bir dәuren kemdi kýnge – bozbalalyq», «Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat», «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy», «Sәuleng bolsa keudende», «Bireuding kisisi ólse, qaraly – ol», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Kýz», «Bilimdiden shyqqan sóz», «Segiz ayaq», «Men jazbaymyn ólendi...», «Sen meni ne etesin», «Ózgege kónilim toyarsyn», «Jazghytúry» siyaqty naghyz óleng jauharlary, klassikalyq poeziyasy tuyldy. 

Atalghan ólender aqyndy aghartushylyq qyrynan әigilep túr. Ásirese, «Segiz ayaq» osynyng jarqyn mysaly. Ol –  qazaq túrmysynyng ghana emes, elding siqy, qauym minezining tolyq panoramasy bolyp tabylady. 

Jan quaty úlghayghan Abay óz ortasynan «ozghan kisi bolyp jekelenip shygha bastaydy» (Áuezov). «40 jastan asqan songhy Abay, bizge bir Abay emes, eki Abay bolyp ketedi» – deydi Múhan. Abaydyng ózi de «Segiz ayaqtyn» sonyn: «Molasynday baqsynyn, Jalghyz qaldym – tap shynym!» dep qorytady. 

Kópke ayan, aghartushy Abay qogham minin, kem-ketigin jipke tizgendey týgesip aitty. Nәpsi jengen elding siqyn kórip: «Qúlaghyn salmas, tilindi almas, Kóp nadannan týnildim» dep jabyqty. Biraq «Tyghyryqtan bylaysha qútylayyq!» dep jol kórsete almaghany taghy anyq. Ázirge. Nege?

                                    Mensinbeushi em nadandy,

                                    Aqylsyz dep qor tútyp.

                                    Týzetpek edim zamandy, 

                                    Ózimdi tym-aq zor tútyp (1891).  

Búl syrtqy ómiri kýreske, ishki dýniyesi  shygharmashylyqqa toly bolghan on jyldyq kýrdeli ghúmyryna kesken ýkimi. Búl jerde Abay kinәni adam bolmysynan emes, zaman men qoghamnan izdegenin aitqan. Zamandy týzetuge úmtylysy – ózi oqyghan orys aghartushylarynyng kózqarasyna sәikes keledi.  

«Neshe týrli aila ettim» dep ózi aitqanday, Abay aghartushylyq qyzmetinde sózding ghana emes, әn men kýy quatynan da payda alugha tyrysty. 1888-1890 jyldary sazgerlik ónerge den qoyady. Qazaqqa әigili әnderining basym kópshiligi osy ýsh jyldiki. Jary Áygerim, sonday-aq, Múqametjan, Álmaghambet, Múqa degen әnshiler alghashqy oryndaushylar hәm taratushylar boldy. Sonday-aq, osy jyldarda talapty jastargha Abaydyng tәlimdik mektebi esigin ashty. Aqyndar (Shәkәrim, Kókbay, Árip, Beysembay, Áset, Aqylbay, Maghauiya, Kәkitay, Túraghúl jәne t.b.), sonday-aq, kóp ónerpazdar osy mektepting týlekteri. 

Kónil kózi ashyq adam birqalypta túra almaydy. Ámse algha basqyshtap, ilgeri órlemek.  «Mәdeni-aghartushylyq» deytin parasat biyiginen Abaydyng kelesi satygha kóz tikkeni sol. Zattyq әlem ótkinshi, dýnie tirshiligi aldamshy. Osyny úqqan aqyn kónili shartarapqa sharyqtady. Tyghyraqtan shygharar joldy izdep. Jatsa-túrsa jalghany joq, mәngi haqiqat – ruh әlemi syrlaryn tanyp-biluge ansary aua bastaghany ólenderinen mәlim. 

Qorytyndy: sholu jasalghan jemisti jyldar – Abay ilgeri basqanynyng kuәsi. Kemeldikting qay satysy da, aqyl-oyyn bayytyp, jan dýniyesin jana dengeyge kóterdi. Búl qúbylysqa, «Pendege iman ózi ashady jol» dep Abaydyng ózi aitqanday, Qúday salghan sәttilik dep qarasaq dúrystyq. 

(Basy, jalghasy bar)

Asan Omarov

Abai.kz

1 pikir