Seysenbi, 22 Mausym 2021
Bilgenge marjan 10022 3 pikir 16 Qarasha, 2020 saghat 11:34

Mahtúmqúly

(Týrki әlemining úly túlghalary)

Kóne týrki әdebiyetinen býgingi kýnge deyin jalghasyn joghaltpaghan úly múra bar. Ol әriyne, poeziya. Poeziya halyqtyng egizi, synary ghana emes, jaqsylyqqa bastaytyn, jamandyqtan qorghaytyn, úly halyq múrasyn nasihattaytyn, úrpaqtan úrpaqqa jetkizetin boytúmary.

Týrki әlemining ortaq maqtanyshtary bolyp, qazirge deyin múralary jinalyp, zerttelip, arnayy kitap bolyp shyghyp, mektep oqulyqtaryna kirip, esimderi arqyly últty tanityn dәrejege kóterilgen úly aqyn túlghalar az emes. Sonday esimder týrikmen halqynyng ijadynda da jeterlik. Olar tarih bezbeninen ótken, ólshengen, súryptalghan kórkem poeziyanyng ýlgisine ainaldy. 

Mahtúmqúly! Búl esim Abay, Nauai, Fizuli, Nizamy syndy týrki әlemining kók bayraghyna ainalghan iri oishyl, dana, aqylgói, hakim aqyndardyng qatarynda túrghan týrkmenning úly aqyny, týrki әlemining ortaq qazynasy, qúdiretti poeziyanyng ruhshyl, kórkemdik әlemi joghary ghajayyp әdeby ýlgilerding bastauyna ainalghan ýlken aqyndyq mektepting bastauy.

Týrikmen әdebiyetining klassiygi Mahtúmqúly HVIII ghasyrdyng shamamen 1733-1780 jyldary ómir sýrgen poeziya alyby. Onyng janama aty Fragi, yaghny «alastalghan, kisikiyik» degen maghynany bildiredi. 

Qolda bar derek kózderine qaraghanda ol Hiuadaghy Shiyrghazy hannyng medresesinde sauatyn ashady. Óitkeni osy medresede Mahtúmkúlynyng әkesi dәris bergen. Ómir joly aidyn shalqar kóldey shalqymaghan. Joqshylyq qyr sonynan qalmaghan. Biraq óz maqsatyna jetu ýshin týrli kәsippen ainalysqan. Kýmis zergeri bolyp Shyghysty kóp aralaydy. Irandyqtardyng qúldyghynan da qashyp qútyla almaydy. Biraq qayda, qanday jaghdayda jýrse de Mahtúmqúly ólenin jýregine toqyghan, halyq kóp jinalatyn oryndarda ólenin oqyghan, ony әuendetip te halyq arasyna taratugha tyrysqan. 

Tarih zamandy, qoghamdy ózgertti. Biraq on mynnan astam joldan túratyn Mahtúmqúly ólenin eshtene óshire de, tarihtan joya da almady. Óitkeni shyn poeziya, halyq jýregine jetken poeziyany óshiru mýmkin emes. Osy jyrlary arqyly Mahtúmqúly uaqytty, qoghamdy, zamandy jenip, ózining layyqty ornyn kýlli týrki әlemining ghana emes, jalpy adamzattyng ortaq qúndylyghyna, asyl qazynasyna kóterdi.

Sonymen, Mahtúmqúly poeziyasynyng kәusar búlaghynan qanyp iship, aqyn poeziyasynyng ereksheligi, kórkemdigi, tarihilyghy, adam ruhaniyaty, halyqtyq úghymnyng sol dәuirdegi sәulesi turaly ólmes jyrlarynan suyrtpaqtap syr tartyp, baghamdap, elep, ekshep, kóreyikshi.

Birden kesip aitar mәsele Mahtúmqúlynyng arab-parsy óleng ólsheminen bas tartyp, halyqtyn, sillabikalyq pishinin tandap alghanyn aitugha tiyispiz. Osy arqyly Mahtúmqúly halyqqa jaqyndap qana qoymay, sol halyqtyq poeziyanyng mәrtebesin kóterdi, damytty, jana týr, jana lep әkeldi. Osy arqyly ol poeziyanyng óz ómirindegi alatyn ornyn aiqyndady, ony ózine mәngilik serik etti. Osylay Mahtúmqúly Týrki poeziyasynyng tazalyghyn saqtap qalu ýshin jantalasa kýresti. Arab-parsylyq bәiittik saryndaghy ólenderdi birte-birte týrikmen poeziyasynan tazartugha tyrysty. Múnysy birden qoldau tappaghanymen, Mahtúmqúlysha jazatyn shәkirtter shoghyry qalyptasty.

Mahtúmqúly ómiri auyr jaghdayda ótti dedik. Mendi degen qyzgha ghashyq bolyp, ýy boludy oilastyrady. Biraq sonynan qalmaghan kedeylik qolyn baylaydy. Qyzdy әkesi mol qalynmal alyp, basqa bireuge úzatyp jiberedi. Saghynysh − ólenge ainalady. 

Sharap iship shartarapty sharlasam,

Et jýregim tilim-tilim zarlasam.

Kógershindey taudan-taugha samghasam,

Bәlkim, habar alar ma eken, jar senen!

IYә, XVIII ghasyr – týrkmen halqynyng tarihyndaghy eng auyr kezeng boldy. Jan-jaqtan týrikmen halqyna shabuyl jasalyp, elding berekesin alady. Ásirese, Iran shahy Nadirding qandy joryghy Týrikmen elin orny tolmas auyr kýizeliske úshyratty. Mahtúmqúlynyng eldi azattyqqa, birlikke shaqyrghan jyrlary osy kezde dýniyege keldi.

Mahtúmqúly rulyq, taypalyq qauymdastyqtyng últty biriktire almaytynyn ashyna jazdy. Sondyqtanda barlyq Týrikmenderding basyn qosu iydeyasyn әr óleninde kóterip otyrdy. Halyqtyq tildi keninen qoldanudy úsyndy. Múnyng bәri Mahtúmqúlyny ýstem tap ókilderine qarsy qoydy. Sondyqtan da ol bir ónirde kóp túraqtay almady. Múnyng ekinshi jaghynan paydasy da boldy. Mahtúmqúlymen birge onyng óleni, onyng iydeyasy birge jýrdi, halyq arasynda keninen tarady. Osylay múrasy úmytylmay, joghalmay, 300-den astam óleni qazir әdeby ainalymgha týsti. Búl týptep kelgende býgingi týrikmen poeziyasynyng altyn qaynary bolyp esepteledi. 

Mahtúmqúly – oishyl aqyn. Ol dýniyening tiregi – halyq, onyng nanym-senimi, onyng qahary turaly bir sәt úmytpau kerek ekendigi jóninde tolghanady. Ol jaqsylyq pen jamandyq, adamdyq pen satqyndyq, baylyq pen kedeyshilik, jalpy adamnyng ruhany dýniyesining tazalyghy turaly jyrlaydy. Búl Mahtúmqúly ólenderining әleumettik hәm fәlsafalyq oy óristerin aiqyn kórsetedi. Ol shendestiru, salystyru arqyly ómir turaly, ondaghy adamy qarym-qatynas turaly ghajayyp týiinder jasaydy. Sondyqtanda qanday jaghday bolsa da jigit adam sabyr arqyly bar qiyndyqtan shygha alady dep, tózimdi, qayratty bolugha shaqyrady. Búghan «Sabyrly bol» óleni mysal bola alady. Nasihat, nazira týrindegi búl óleng oishyldyghymen, terendigimen erekshelenedi.

«Ózining basyn alyp jýre almaytyn adammen dos bolghansha, baqytty adamnyng qyzmetkeri bolghan artyq, qorqaqpen dos bolyp, jerge qaraghansha, batyr ýiining qúly bolghanyng artyq» degen oilar, býgingi kýnge deyin ózining ruhany qúndylyghyn joyghan joq. 

Sen ózindi Sýleymenge teneysing be? Onda basyndy kókke emes, jorghalaghan qúmyrsqagha audar. Jomarttyqpen atyndy shygharghyng kele me? Onda halqyndy toyyndyr, soqqan samalday, syldyrap aqqan búlaqtay bol!

Ólen, kórkemdik adamdy, qoghamdy, týzey ala ma? Áriyne, «Halqy begin, begi halqyn syilaytyn bolsa» (Kýltegin) ol el úzaq jasaydy. Múny han da, qarasha da oy týbinde ústaugha tiyis.

Mahtúmqúly adam boyyndaghy jaman әdetterden arylu joldaryn da óleng joldarymen órnekteydi.

Adamdy qúrtatyn baylyqqa tabynu

Soghan basy ainalsa, qúryghany ol.

Danyshpanmen dos bolsang atyng shyghar

Sen onyng altyn tiyny bol, – degen sózderi Mahtúmqúlynyng jýrek jardy sózi ghana emes, halqyna qaldyrghan amanaty da.

Mahtúmqúly, sen qansha qan jútsang da, songhy deming shyqqanda ghana jer betinen ketersin, erkek bol, jayma qolyndy, songhy sapargha keterge sabyrmen dayyn bol, – deydi. Búdan aqynnyng pessimistik sarynnan góri optimistik oi-tolghamy anyq kórinedi. Ómirge kelgen ekensin, ózinning izindi qaldyr, halyqqa qyzmet et, qaryn toydyrghansha, halqyndy ozdyr degen oilar әr shumaqtyng astarynda jatqan altyn kómbe emes pe?!

Aqyn neni isteuge bolady, neden qashu kerek degen fәlsafalyq oi-tolghamdaryn da jyr joldarymen әdemi kómkeredi. Oghan «Bolmas» degen ólenin mysalgha alugha bolady.

Bay shatyrda ósken han balasyn, qarasha ýige shaqyrma,

Siyr baqqan baqtashyny, jauynger dep jasaqtama.

Búl da zaman, ómir shyndyghy. Árkim ózine layyq júmyspen ainalysuy kerek.

Batyl jigit kýrkiregen kýnnen qoryqpas,

Batyr bolu әr jigitting qolynan kelmes.

Shayannyng jyljyghany qashqany emes,

Altyn úya shanyraghyndy úmytugha bolmaydy.

Tar jol, tayghaq keshuden qoryqpa,

Aldynnan ashylar bir esik,

Búrqynghan ózendi bógep,

Óli shóldi suarugha bola ma? 

Qanday oily, qanday boydy dirildeter, ataly sóz! Uaqyt ta, qogham da, zaman da ózgerte almaytyn danyshpandyq ruh osysymen myqty, osysymen halyq jadynan shyqpaydy. 

Otqa órtengen Fragiyding jýregi

Maydanda ólgender týsimnen shyqpay jýredi.

Jylaghan elde toy jasaugha bola ma?

Ýmitti ólenmen aldaugha olardy endi bola ma?

Mahtúmqúly osynday shenestiru arqyly zamana tolghauyn aitady. El birligin ansaydy, uaqyt biyligin moyyndaydy. Qysqa ghúmyrdy bos ótkizgennen góri, halqyndy baqytqa jetkizer jol izdeu kerek degen otty, oily jyr aitady. Yaghny Mahtúmqúly aqyndyq arqyly danyshpandyq, kemengerlik, oishyldyq túlghagha ainalghan týrki elining úly túlghalarynyng biri.

Aqyndy tanu ýshin onyng ólenderine ýnilu kerek, óleng órnekterindegi aqyl-naqyl men maqalgha ainalyp ketken oy baghamdaryn terip alu kerek. Ony Mahtúmqúlysha týsinu, aqynsha jýrekke toqu kerek.

Aqynnyng «Kórinder» degen óleni 44 joldan túrady. Ólenning әr joly adam ómir sýruining kodeksi deuge bolady. Neden jiyrenu, nege ýirenu kerek degen salystyrular arqyly Mahtúmqúly biylershe tolghanady. Naghyz Azamatty izdeme, qinalghanda ózi birinshi keledi. Ótirikshi dosty tanu ýshin, sózine qalay berik ekenin bil. Jaqsy atanghan jigitti tanu ýshin, er-toqymyn salarda, attyng jonyna qara, jaly men taghalanghan túyaghyna qara.

Ári ólen, әri maqal dep osyny aitpay ma? Áriyne men Mahtúmqúly ólenining oryssha núsqasynyng mazmúnyna ghana oy jýgirtip otyrmyn. Al osy joldardy marqúm Dýisenbek Qanatbaev agham qalay audarar edi, shirkin!

Amal ne? Týrki әlemining úly túlghasy Mahtúmqúly jyrlarynyng mazmúnymen júmys istegenning ózinde-aq onyng poeziyasynyng azamatshyl ýni, synshyldyghy men biyshildigi birden kózge týsetinin qalyng oqyrman angharar dep oilaymyn. Jәne múnyng kóbinese XV-XVIII ghasyrlarda ómir sýrgen qazaq aqyndarymen ýndestigi aiqyn bilinedi. Búl týbi bir týrki әlemining ortaq maqsattary, ortaq qúndylyqtaryn kórsetedi. 

Shyn jigitting baylyghy, túlpary men qamshysy

Dosy ýshin jan berer ottay janghan namysy.

Kórindershi bay qazany qanday nәn!

Al odan jep kórdi me adam – nan?

Aqyn ata-baba salty búzylyp, saudagerler Allany úmytyp, dihannyng bidayyn arzangha alyp, bazarda qymbatqa saudalaytynyn sheneydi. Din de búzylyp, ómirding negizderi bytyrap shashylyp barady, – dep kýiinedi aqyn jýrek.

Mahtúmqúly jyrlary ruhymen, halqyn, Týrkmen eline degen mahabbatymen kýshti. 

Bilip qoy, men ay sekildi mәngilik shyghyp túratyn, tәuelsiz mening Týrikmen elimdi qúrdym, jýregimde joq bir daq ta, Mahtúmqúly eli jasay berer, Alla núry týsse eken biraqta – degen siyaqty óleng joldarynan Mahtúmqúlynyng eli ýshin, halyqty oyatyp, danalyq búlaghynan halqy qanyp ishui ýshin, bar ómirin arnaghanyn týisinemiz. Ony aqynnyng «Tilegim» degen óleninen aiqyn kóremiz. 

Ómir – ólim alyp keter, 

Ólim – úiqy myzghymaydy, 

Qantalaghan janym menin, 

Jana ómirdi syzghylaydy.

Fragy tәnin auru toryp,

Ótti ómir úlysym dep.

Janym shyghyp bara jatyr,

Týrkmenstangha ghashyq bolyp.

O, jalghan dýniye! Týrki әlemine «Tandaghy túman», «Tilegim», «Qashqyn», «Aqqular», «Bastau», «Shaqyru», «Jaryq uaqyt», «Eldi saghynu», «Týrgen», «Ózine qara», «Keshir», «Janyma mening jaryq ber», «Kýnder», taghy da basqa ólenderin múra etken Mahtúmqúly uaqyttan ozyp, ghasyrlardan ghasyrlargha jasap keledi. Onyng mәngilik jyry, mәngilik ghashyghy – Týrkmenstany egemen el boldy, tәuelsizdik tuyn tikti. Mahtúmqúly ólenderi mektep, joghary oqu oryndary baghdarlamasyna endi. Ári kýlli Týrki әlemi poeziyasynyng altyn qorynan ózining tiyisti biyik ornyn aldy. 

Bir kezde:

Qaryqqa da keldim ... oiym sayda,

Janym mening әdiletsizdikten jaraly.

Ýmitim ýzildi ... jylaydy ol da,

Kókten kýtken jaryq kýnderim qayda? – dep kýnirene jazghan edi.

Mahtúmqúlynyng jaryq kýnderi kelgen, ol Týrkmenstan aqyndarynyng alyby, býkil týrki poeziyasynyng klassiygi.

Poeziya – Mahtúmqúly, Mahtúmqúly – poeziya!

Uәlihan Qalijan,

ÚGhA aqademiygi, Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

3 pikir