Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Anyq 1870 1 pikir 13 Qarasha, 2020 saghat 13:31

Iz kesu óneri qazaqtyng qanynda bar...

Tylsym dýniyemen tildesu qúdireti jaratushynyng erekshe syiy ekendigi anyq. Aynaladaghy qúbylystargha, jan-januarlardyng qylyqtaryna qarap aldaghy kýnderge boljam aitu bizding qandastarymyzgha tәn qasiyet edi desek artyq maqtanshylyq bolmas. Ásirese, úly dalany armansyz sharlaghan ata- babamyz ertengi aua rayyn qalay dәl aita alady desenizshi?! 

«Pau, shirkin! - der edi syrttaghy qardy syqyrlata ýige kirgen atamyz, - Aspan shayday ashyq, júldyzdar jypyrlap jaynapty, ertengi ayazyng qysayyn dep túr, maldy auyldan onshalyqty úzatpandar! Aytqanynday-aq, ertenine qaharly qystyng suyghy betti qaryp túrar edi. Nemese, malsaq kisi: «Qarghalar qardyng ýstinde toptana qazdandap ketti, úzamay kýn ashylyp jylyna bastaydy», dep eskertuining ainaqatasyz dәl keluine ne deysiz?!

Keshkilik qoragha qamalghan qoylar bir-birimen sýzise bastasa, ertenine úitqyghan jel túrady degen sóz. Kónekózderding sol aitqany qolmen qoyghanday dәl keletinine qayran qalasyn. Itter qargha aunap oinasa, jaqyn arada boran soghatynynyng belgisi. Ala qanat sauysqanyng da pәle, olar da qarap jýrmey, jón kórseteuge әues. Eger olar bútaqqa otyryp alyp, qanattaryn qaqqylasa - kóp úzamay kýn jylynady.

Qazaqtyn, «Ay qoralansa-ayyryndy sayla, kýn qoralansa-kýregindi sayla!» Deytinderi she... Áuelgisi - qoradan shygha almaghan malgha shóp shashasyng degeni bolsa, keyingisi - ybylynqy- sybylynqy bolady, qora kýreuge dayyn otyr, degenge sayady. Búl bizding sonau jastau kezimizde mal qystatu jәne qoy tóldetu nauqany saqpangha arakidik barghan kezimizdegi qúlaghymyzda qalghany. Al ómir boyy mal sonynda jýrgen kisiler múndaydyng birnesheuin mysalgha keltirer edi. 

Sózimizding bissimillәsin osylay bastaghanymyzben, týpki oiymyzda qazaqtyng taghy bir erekshe qasiyeti - iz kesu óneri jayly tarqata aitu túrghan bolatyn. Olay bolsa әngime әuenin solay qaray oiystyryp kórelik. Qazaqtyng at ýstindegi óneri, jauyngerlik qasiyeti, el basyna kýn tughan kezderdegi erligi sekildi japan dalada jýrip ótken tirshilik iyesining ózin kórmey túryp-aq, izin shygharyp, onyng minez-qúlqyn, hareketin dәl boljauy ata-babamyzdyng qanymen kele jatqan erekshelikterding biri. Áy, qaydam basqa halyqtar búl ónerdi dәl qazaqtarday mengermegen shyghar. 

Qyzyldyng qúmynda Jәlel Parmanov degen kókemiz kenshardyng qoyyn baqty. Baqty degen aty, әitpese, kýn úzaqqa mal sonynda jýrgen emes, jambastay jatyp, Júmash apamyzdyng shәiin soraptar edi, keregeden saumalday susyldaghan samalgha qúlaghy tosyp qoyyp, tyndaushysy kelisse, hissa, anyzdardy nәshine keltirip bayandar edi.

Qoy qyrqymy kezinde nemese shopannyng ýlken úly, synyptasymyz Kamalgha erip Jәukim ne Úyalydaghy jaylauyna baryp qalamyz, búl sondaghy kónilde qalghandary ghoy. Kamaldyng Kýlәshqa endi ýilengen kezi, otau ýy manynan úzaugha onshalyqty qúlyqty emes, sondyqtan malgha qatysty sharualar aghanyng onan keyingi balasy Qaldybaygha artylady.

Maldy órgizip jibergennen song eki kýn әlde, ýshinshi kýni ótkesin Jәlekeng ertesimen qúm tóbesine kóterilip, ainalany sholyp túrady. Tyng tyndaydy, sekseuil basynyng terbelgenine, shópterge qaraydy. Bir kezde: «Qaldybay, –deydi ortanshy úlgha qarap, - Mal «Sәulenin» bergi jaghyndaghy taqyrgha bettedi-au, deymin. Shauyp baryp betin beri búr, sәskege deyin sugha qúlasyn. Men qúdyq motoryn otaldyra bereyin!» – Deytin.

Dese degendey, sәske kezinde bir otar qoy shang kóterip, sugha qaray shúbatylyp kele jatady. Qiyadaghyny qiyalymen shalar shopannyng zerektigi, iz kese biluining arqasynda mal aitqan uaqytynda týp-týgel suatta túrady. Sonda maldyng jayylyp, óris auystyratyn aumaghy shopan otyrghan jerden onshaqty shaqyrymnyng ainalasy. Osy kýni oilasam iyt-qústyng qúmgha ýiir bolmaghan tynysh kezi eken-au, sol mezet.

Týsten keyin mal sanalyp, aqsaq-toqsaghy bolsa emdelip, taghy da otar Jәlekeng núsqaghan túsqa qaray aidap salynady. Osynday әrketpen birde - bir bas maly shyghyngha úshyramay, tólin egizden alyp sol Jәlekeng ozattar qatarynda jýretin-di. 

Sol auylda Myrzan Kenjesariyev degen de shopan enbek etti. Ol kisining de izshildigi elding auzynda jýretin. Maly bólingen qoyshy oghan qolqa salyp, jatatyn-dy. At ýstinde ainalany sholyp jýrip, kóp kisining joghyn tauyp berip, alghysqa kenelgen adam. Mine, iz kese biluding artyqshylyghy. Bәrin ait ta, birin ait demekshi, «Týrkistan» kensharyndaghy №2 fermadaghy shopannyng biri  Beysen Tóleubekovting izshildigi men anshylyghy bәrinen de asyp týsedi. 

«Birde, –deydi Qyzylqúmnyng týkpir-týkpirin armansyz sharlaghan shopyrlardyng biri Tobaghabyl, – Ziyl-157-men qúm jolymen kele jatqanbyz. Bet alysymyz «Jaughashty» jaq. Týn ishi. Kabinada myzghyp kele jatqan Beysen bir kezde kózin asha sala ainalagha qarady da, «Ana shoq sekseuilge qaray mashinany búr!» dedi búiyra sóilep. Jerge týse salysymen etigining túmsyghymen týrtkilep jýrip, qaranghyda sham jaryghymen bir nәrseni tauyp aldy da, «Byltyr osy jerde úmyt qaldyrghan bәkim edi», deydi jaybaraqat. Tobekeng osylay dep serigin dәriptedi. Basqalar da Beysenning izshildigi men jershildigin jyr etip aitady. Jaqsy maghynasynda. 

Estigeniniz desen, estigenin, kórgeninizdi ait deseng kórgenin әserli aitatyn kónekózding biri Sәrsenbek Bayjanov. Shiyelining Nartay Bekejanov auylynyng túrghyny, toqsannyng segizindegi maydanger qariya. Zerdeli de, zeyindi kisi. Áli baquat, ainalanyng toy-jiynynan әli qalys qalyp kórgen joq. Tiri shejire desek janylysa qoymaymyz. Jogharyda ózimiz tilge tiyek etip otyrghan iz kesu turaly ol kisi mynanday qyzyqty әngime aityp berdi. 

–1942 jyly Kenes әskerining bir polki Saratov oblysy, Novonikoliskiy selosynyng manynda oqu-jattyghu jiynyn ótkizip jatty. Onan әri maydan dalasy da qashyq emes. Songhy dayyndyqtar ótu ýstinde. Jogharydan búiryq kelse, erekshe dayyndyqtan ótken búl әskery qúrama qandy shayqasqa kirisip ketui kerek. Áne-mine dep kýtip jatqan kýnderding birinde osy polkke juyrda ghana syrttan auysyp kelgen ýsh jauynger búqpantaylap qashyp ketipti. Masqara! Shúghyl týrde dabyl berildi. Bar soldat әlgi qashqyndardy izdeumen әlek. Týsten keyin polk týgeldey sapqa túrghyzylyp, erekshe bólimning ofiyseri sóz sóiledi. Qashqyn soldattardyng búl qylyghy  satqyndyqpen birdey ekendigin aitqan ol qorqaqtardy qalayda tauyp ústau kerektigin qaytalady. Bir kezde ol: – Aralarynda qazaq últynan jauyngerler bolsa, bir adym algha shyqsyn! – dep әmir etti. Otyzshaqty soldat eki adym algha shyqtyq – Mine, –dedi sonda ofiyser – men Qazaqstanda óskenmin. Qazaqtar batyl da, әbjil bolady. Batyr úrpaq! – endi beybit kýnderi mal baqqan kisi bolsa әli de bir adym algha shyqsyn! – dep taghy talap etti. 

Bir jigit soghysqa deyin kolhozdyng jylqysyn baqqan eken, sony bólip alyp qaldy da, oghan qashqyndardyng izin kesip, sonyna týsuge tapsyrma berdi. Janyna bir ofiyser men 5 soldatty qosty, – búl qalayda tabady, –dedi ol senimdi ýnmen, – al qalghandaryng kýndelikti óz sharualarynmen shúghyldana berinder!

Aytqanynday-aq, ýshinshi tәulikte әlgi qashqyndardy ústap, әskery bólimge sýmendetip alyp keldi. Volga ózenin salmen kesip ótip, Narynnyng qúmyna sinip ketuge bet alghan tústa qolgha týsiripti. Jylqyshy bolghan bauyrymyz ainalany sharlap jýrip, izin shygharghan ghoy. «Ózennen ary ótemiz, sol mandaghy qalyng qamys arasyn bayqap kórelik», deydi ol. Bosqa sandalmay dereu izge týsken qughynshylar qashqyndardy tap bastyrmapty. Iz kesken qazaq jauyngerge sap aldynda alghys jariyalap, qashqyndardy jazalaugha shtabqa alyp ketti,- deydi Sәrsekeng әngimeni qozdata týsip. 

Ekinshi әngimesi mynau edi: Soghystan keyingi kezen. Naqtysy 1949 jyldyng mamyr aiynyng ýshinshi júldyzy. Kýn shayday ashyq, ýp etken jel joq. Júpar shashqan taza aua adamnyng kóniline jelik kirgizip, ainalagha shattyq kózben qaratady. Salt atty eki kisi Qarataugha qaray bet týzep keledi. Minis attaryn sipay qamshylap, jaybaraqat әngimelesip keledi.

Tau arasyndaghy Sauysqandyq degen jerde malshy qystauy bar. Onda kóktemgi qoy qyrqymy ótkiziledi. Búl kisilerding baghyty osylay qaray. Qyryqtyng qyrqasyndaghy múrtty kisi ferma bastyghy Syzdyq Núrkeev bolsa, al onyn  janyndaghy serigi, bizding әngimeshil kókemiz keshegi maydanger jauynger Sәrsenbek Bayjanov bolatyn. 

Aldarynan taugha qaray iyreledegen ýlken joldyng qiylysynan bir top maldyng shúbyryndy izi úshyrasty. Syzdyq әngimesin dogharyp, at ýstinen enkeye jolgha kóz saldy. Qadala qarap, kele jatty da qayta týzelip, er ýstine nyqtala otyrdy. Sonan song serigine qarap, – Bir top uaq mal sekildi. Arasynda serkesi bar jәne eshki men laghy aralas jýr, –dedi aqyryn ghana. Áriyne onyng búl sózinen janyndaghy jas serigi eshteneni bajaylay almaghan bolatyn. Óitkeni, jol ýstindegi mal izinen basqa búl manda kózge shalynatyn eshtene kórinetin emes. eshqanday bóten dybys ta estilmeydi. Sonda, qaydaghy serke, qaydaghy eshkini aityp túr?!

– Myna kisi maldy jaya, asyqpay aidap barady. Osysyna qaraghanda aldaghy qystaugha týnep ótudi kózdep keledi-au. Óitkeni, jolay kezikken taqyr jerlerdi ainalyp ótip, shóptesin jerlerdi qolaylapty. Syzdyq taghy da tanqalarlyq sóz aityp, angharghyshtyghyn sezdirdi. Sәrsenbek te endi eptep sóz jobasyn bayqaghanday. Búl kisiniz izden is shygharatyn bilikti adam kórinedi. Serigining әuesi ketkenin bayqaghan ferma bastyq sózin ary qaray jalghady. Taghy da adam tanqalarlyq tyng oilaryn syrtqa shyghardy. 

–Ehe, týsinikti! Ýsh eshki, jeti laghy bar. Ózing de nazar salyp bayqashy, qozynyng túyaghy aiyr bolsa, laqtyng izderi qosylyp týsedi. Sonysynan maldyng basyn sanap bildim. Al artyna ertken iytining qúiryghy kesilgen eken. Anau, shoqiyp otyrghan orynyna qarashy, qúiryqtyng izi sholtiyp jatqan joq pa? Syzdyq tap kóripkeldey kósilip sóileydi. Ýnsiz bas shúlghy beru de seriktikke jatpaytyn ersileu qylyq kórindi de Sәkeng amalsyz, saual tastady. 

–Mal aidap kele jatqan kisimiz, er adam ba әlde әiel me?  Ol osylay dedi de,  serigine synay qarady. 

–Er kisi boluy kerek. Óitkeni jenil dәretke shyqqanynda bir tizerlep otyrypty. Jәne de kesekpen tazalanypty. Soghan qaraghanda egde tartyp qalghan adam boluy kerek. Búl payymy tipten tang qaldyrdy. Aytqanynyng bәri de auyl adamynyng tirshiligine say keletin nәrseler sekildi. Sóitti de jol bastaushy jasy ýlken serigine qaray emine týsti. Ol da joldan kóz almaghan kýii óz boljamyn jalghastyra berdi. 

–Mingen aty qúnan ba dep kelemin. Ony bilging kelse, zәr tastaghan ornyna qara! Esinde bolsyn, erkek jylqy siygende bauyryna qaray, al úrghashy mal art jaghyna qaray shaptyrady. Mynanyki algha qaray sozylghan, demek erkek mal.  Ózi erigip túrghan kýshti jylqy  bolsa kerek. Sebebi, shaptyrghan zәri bas túsyna jetip toqtapty...

–Al qúnan ekendigin qaydan bildiniz?

–E bala, túyaqtyng týsisine qara! Dóngelenip  qalypty, әli tozbaghan jas maldyng túyaghy. Kólemi sony menzeydi. Al myna qyzyqty qara, maldyng ishinde bir semiz isek ketip barady. Maldy iyirgende ol túryp zәr tastaghandyghyn anghardym. Jәne de izi ózgelerge qaraghanda terenirek, batynqy kórindi. Yaghni, salmaghy bar, jem sindi bolghan mal. 

– Yapyrmay, siz naghyz kóripkel boldynyz ghoy!

– Kóripkeldik bizge qayda! Mal arasynda óskennen bergi tәjiriybe emes pe. Mal aidaghan kisimizding qolynda úzyn qúryghy bar, onysy keyde at izin syzsa, keyde, jol shetine qadalyp baryp sýiretilipti. Taghy bir angharghanym, jolaushynyng ýstinde úzyn shekpeni bar. Ony әlgi syrtqa shyqqan jerindegi qúmshauytty syzyp ketkendiginen bayqadym. 

Jolaushylar osylay óz dolbarlaryn jasay әngimelese jýrip, keshtete Qarabúlaq degen jerge kelgeninde, malshy qorasynyng janynda kisinep túrghan qara qúnandy kórdi. Onyng janynda qúiryghy kesilgen qara tóbet jatyr. Anaday jerdy uaq mal iyirilipti. 

–Kóke, boljamdarynyz dәl shyqqan sekildi. Jolaushynyng jastauy osylay ýn qatty. Ana kisi lәm-lim dey qoymady. Bәri de kýndelikti qalypty oqigha sekildi me. 

Aytqanynday, uaq mal ishinen semiz isek, ýsh eshki, jeti laq birden kózge shalyndy. Ýiding irgesine qúba taldan qiylghan úzyn qúryq ta sýielipti. Kýn shuaqta mal egesi de damyldap otyrypty. Ol audan ortalyghyndaghy internatta qarauyl bolyp isteytin Eset Esimov degen kisi edi. Ýstindegi temirjolshylardyn  qara shiyneli de Sәrsenbekting kózine ottay basyldy. Álgi etegi úzyn kiyim degen naq osy edi.  Ony jolaushylar jazbay tanydy. Baryp sәlemdesti, jón súrasty. Qoldaghy azghana malyn kógin alsyn dep osy mandaghy jekjatyna qosugha aidap bara jatqan beti kórinedi.   

Sәrsekeng jol boyy әngimege qarq qylyp, qay nәrseni de qalt jibermegen Syzdyq aghasyna tanyrqay qarady. «Yapyr-ay, osynday da, iz keskish, zerek  adam bolady eken-au!» Dep tandayyn qagha berdi. 

IYә, jogharydaghy oqighalar ómirde bolghan jaghday, kózi tiri kuәmiz ortamyz da jýr. Olardan әli de talay әngimege, shejirelerge  qanyghamyz dep oilaymyn. Búl maqalamyzdy osylay týiindey kele, bizding qazaq osynday payymdylyghymen, parasattylyghymen erekshe jaratylghan halyq dep maqtanyshpen aita alamyz. Iz kesu óneri - qazaqtyng qanynda bar qasiyet ekendigine sene beriniz.

Núrmahan Eltay

Abai.kz

1 pikir