Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Aymaq 3134 16 pikir 12 Qarasha, 2020 saghat 11:11

Otarshylar tili Orta Aziyada ózgeriske úshyrauy kerek!

Kez kelgen imperiya targhan kezde óz tәuelsizdigin janadan alghan bodan elge ýsh múra qalady. Ol imperiyagha qyzmet etken burokrattyq apparat, otarshylardyng tili men jazuyna negizdelgen mәdeniyeti men dini. Búl mәdeniy-ruhany qúldyqtan últ bolyp aiyghu prosesi ne 30, ne 50 jylgha sozylady.

Biz týp sebebin bilmegendikten biylik qazaqsha sóilemeydi dep zar qaghamyz. TMD-lyq týrki memleketteri ishinde әzerbayjandar ghana orys mәdeniyeti men tilinen týrik tilining yqpalymen aryla aldy. 

Endi ózbek tilindegi myna ýzindige kóz salayyq:

Ўzbekistonning koronavirus infeksiyaly bemorlarny qabul qilish va davolash protokollariny buzgan nodavlat tibbiyyot muassasalary liysenziyadan maҳrum etilishy mumkiyn. Gap shu jumladan, osma ukollardan foydalanish ҳaqida ҳam ketmoqda. Bu ҳaqdagy ahborot respublika Soghliyqny saqlash vazirligining Telegram-kanalida joylashtirilgan.

Ýsh sóilemde 7 rusizm (koronavirus, infeksiya, protokol, liysenziya, ukol, respublika jәne kanal) bar. Búl arqyly tili dese janyn beretin ózbekterding de rusizmdik til búzarlyqqa qalaysha jol berip otyrghanyna kóz jetkizemiz.

Endi qyrghyz tilindegi myna aqparatqa kóz jibereyik.

«Orto-Say» bazaryndagy órttón eky kabattuu imarat kýigón. Anyn birinchy kabatynda azyk-týlýk, turmush tirichilikke kerektýý buimdar, kiyiym-kecheler satylgan 8 konteyner, ýstýnký kabatynda tigýýchý seh jaygashkan.

Qyrghyz bauyrlar da «konteyner» men «seh» sózderin óz tilderine beyimdep jazudy oilaryna almaularyn nemen týsindiremiz?! 

Bir sózben aitqanda ýsh tuysqan tilding kirme sóz qabyldaytyn tildik mehanizmderi 30 jyl boyy ne biylik, ne ziyaly qauymdary tarapynan mýldem qarastyrylmaghan. Búnyng sebebin qazaq pen qyrghyzday tili aiyrlanbaghan ózaghandardyng latyn jazuyna endi ghana birjola kóshuining astarynan úqqanday bolamyz. 

Orys otarshylary san ghasyrlyq arab jazuly múradan aiyrghannan keyin kóp dialektili ózbek jәne onyng qypshaq dialektisimen juyqtas qazaqtar zorlyqpen mәdeniy-ruhany qúldyq qamytyn kiydi. Jazu-syzuy qazaq tónkerisine deyin bolmaghan qyrghyzdargha orys tilshi Igori Batmanov Ahmet Baytúrsynnyng qazaq jazuyn ómirge әkelu tәjiriybesin paydalanyp orystanghan últtyq әlipbiyin jasap berdi. 

Al, qyzyl imperiyadan qúpiya tapsyrma alghan lingvist ghalym Andrey Nikolaevich Kononov ayarlyqpen qazaqqa jaqyn qypshaq dialektisinde emes, ferganalyq qarlúq dialektisinde «jasandy» ózbek әdeby tilin ómirge әkeldi. Osylaysha, әueli latynsha, keyin kirilshe jazudyng kesirinen qazaq pen ózbek birin-birin týsinip oqudan maqúrym qaldy.

Osylaysha tilderi bir-birine hanzu dialektilerinen de jaqyn, shaghatay tilimen ortaq múra qalyptastyrghan eki últ mәdeniy-ruhany ajyratyldy. 

Ózbekter latyngha bizden búryn kóshse de orys tildi ózbekstandyqtar ýshin Yakovlev әlipbiyine negizdelgen ózderining latyn jazuly orys tilin qoldanularyn mýldem kýn tәrtibine qoyghan joq. Qazirgi ózbek tiline tәn jergilikti erekshelikke ie Orta Aziyalyq orys tili problemasy kóterilgen joq. Nege?

Ýnemi preziydentterin susha sapyryp almastyratyn qyrghyzdar da Orta Aziyalyq orys tili men latyn negizdi orys jazuy turaly әli kýnge júmghan auyzdaryn ashpauda. Nege?

Ýsh elding elitasy da osy «mәdeniy-ruhani» faktorgha qatysty әli kýnge Mәskeuge jaltaqtaumen keledi. Ózbek, qazaq jәne qyrghyz sózderi orys tildi BAQ búrmalanyp jazylyp keledi. Nege orys tilinde últtyq tilde qalay aitylsa, solay jazylmauy kerek! Álde bizge orys ruhany otarshylyghynyng zәbini ótip ketti me?! 

Resey qalasyn-qalamasyn tarihy otanynan týp tamyry bólekteu Ortalyq Aziyalyq orys tili ómirge keldi. Osy tilde ýsh eldegi orys tildiler sóilep jýr. Al, osy tilde sóileushiler Resey azamattary emes, Qazaqstanyn, Ózbekstannyng jәne Qyrghyzstannyng túrghyndary óz qalauyn dekolonizasiya jýrip jatqan elderding avtohondarymen birge Orta Aziyalyq orys jazuynyng latyn әlipbiyine negizdeluin qoldaugha tiyis. 

Europada Dat tilinde eki sóileu tili bar. Norvegiyada da solay. Álem boyynsha búrynghy Britan otarlarynyng da aghylshyn tilining bir bútaghy sanalatyn óz jazu men sóileu tili bar. Mәskeu Ortalyq Aziyalyq orys tili men orys jazuynyng dýniyege keluine qarsylyq jasamauy kerek. Olar tituldy últtargha tyqpalaytyn kremlidik orys mәdeniyeti esh qyzyqty dýnie emes, otar elderde túratyn orys tildiler ómirge әkelgen mәdeniy-qoghamdyq faktor bәrinen manyzdy.

Orta Aziyanyng sayasy partiyalary men qozghalystary birigip nege osy problemany kótermeydi. Óitkeni, bizdegi orys tildi әleumettik top, jergilikti tituldy últpen óz taghdyryn baylanystyryp otyr. Sol taghdyrdyng bir úshtyghy – latyn jazuly Orta Aziyalyq orys tili. 

Orta Aziyalyq orys jazuyn ómirge әkelu jәne últtyq tilderdi damyghan tilge ainaldyru baghytyndaghy rusizmnen arylu ýshin kýres endi bastaldy. Ýsh elding ziyalylary men sayasy partiyalary birigip, orys tilining kólenkesinde qalyp kele jatqan tilderding kósegesin kógertu baghytynda birlese júmys isteytin uaqyt keldi. Búny tek alysty boljay almaytyndar ghana úghynbaydy. 

Ýsh týrki tildes el týrli dengeyde «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp», óz orys tildi azamattaryn latyn jazuy arqyly tituldy últpen «bir el – bir jazu» doktorinalyq konsepsiyasy arqyly jaqyndastyruy kerek.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

16 pikir