Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Álipby 4280 26 pikir 10 Qarasha, 2020 saghat 12:24

Latyn әlipbiyine kóshu – orys әleminen shyghudy bildire me?

Latyn әlipbiyine kóshu orys tilining yqpalyn azaytyp, yghystyra alady ma? Latyn әlipbiyine kóshu – orys әleminen shyghudy bildire me?

-  IYә. Búl – sóz joq, bólektenu. Jabysyp túrghan kindikti ajyratu. Biraq negizgi maqsat – orys әleminen aulaqtau emes, dybysymyz ben sol dybystyng tanbasyn dúrystau. Qoyyrtpaq bolyp bara jatqan fonetikamyzdy qalpyna keltiru. Al orys әleminen ajyrau – sol, dybystyq jýiening ózgerisinen tuatyn tabighy ýderis. Bizding qazirgi kirill tanbasyn ýirenip ketkenimiz sonshalyqty, 1939 jyly tilimizdi óltiruge baghyttalghan, josparly týrde jasalaghan reformanyng naqty qaupin úmytyp ketken siyaqtymyz. Bizge sol uaqytta ómirimizde kórmegen tanbalar men dybystau apparatymyz shyghara almaytyn dybystar berdi... Bizge orys әlipbiyin tolyq engizdi de, qosymsha esebinde qazaqtyng tól dybystaryn jamap berdi. Búl – qazaq әlipbii emes, shyn mәninde, orys-qazaq әlipbii bolatyn. Búl – 1930 jyldardan bastalghan orystandyru sayasatynyng («tildik josparalau», «til sayasaty»), josparly týrde jasalghan birinshi qadamy edi. Onyng sony, aqyrghy mejesi – Kenes odaghyndaghy barlyq tilderdi joyyp, orystildi elge ainaldyru bolatyn. 

Búl jerde orys tilining eshqanday da kinәsi joq. Ony sayasy qúralgha ainaldyryp otyrghan orystildi biylik ekeni de belgili. Latyn әlipbiyine kóshkennen son, orys әleminen bir mezette ajyrap ketemiz dep te oilamaymyn. Biraq jiyrma jyldan son, mening nemerelerimnin, shóberelerimning orys tilindegi gazet-juranldardy oqyp, orys tilinde aqparat alyp otyrghanyn elestete de almaymyn. Qazirding ózinde latyn әlipbiyine kóshu – Rubikonnan ótkenmen birdey bolyp túr. Onsyz da tildik belgilerine qaray eki bólingen qoghamnyng aldynda naqty tandau túrghan siyaqty. Ne - qazaq әlippesi, qazaq tili, qazaq elining bolashaghy, ne - orys tili, dýbәra qogham, bir jaqqa shyghu. 

Qysqasy, biz latyn әlipbiyine kóshken joqpyz, biz – ózimizding ana tilining tabighy jýiesine qaytyp keldik.

Eger әlipby auystyru memlekettik til men resmy til mәselesi arasyndaghy til ýstemdigi mәselesin sheshe almasa, әlipbiydi auystyrudyng qanday manyzy bar?

Ayta ketu kerek, «memlekettik til» men «resmy til» degen -  bir úghym. Memlekettik til degenimiz – resmy til degenimiz. «Orys tili – resmy til» degen jazudy Qazaq elining eshbir zanynan taba almaysyz. Qazaq elinde statusy bar jalghyz til bar, ol – qazaq tili. «Orys tili – resmy til» dep jýrgender – bizding qazaqsha qaqpaytyn sheneuinikter men búrynghy tildik ýstemdiginnan airylyp qalghandaryna yzaly orystildi shovinster. Oghan bizding múrnynyng astyndaghyna kórmeytin kópshilik te erip, «orys tili – resmy til» dep qaytalaudan jalyqpaydy. Zanda  «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen sóz tirkesi bar. Tek eki ghana jerde jәne «resmy týrde»! Biraq orystildi biylik dýkenderdegi tauarlardyng ataularynan bastap, kóshelerding attaryna deyin eki tildi jazyp, qos tildi qogham jasap shyghardy. 

Meninshe, tildik (fonetikalyq) reformamen qatar memlekettik til turaly jana zang qabyldau qajet. Aldynda aityp ketkendey, latyn әlipbiyine kóshu – orys tilining zansyz ýstemdigin tolyq toqtata almaydy. Tilimizdin, memlekettik tilimizding qoldanudan shyghyp bara jatqanyna әlipby kinәli emes, sol tildi qoghamnyng barlyq salasynda qoldana almay otyrghan azamattar ghana kinәli. Tilimizge zang arqyly qajettilik tudyrmay otyrghan biylik kinәli. Qazaqsha sóilemeytin, jazbaytyn әrbir azamat kinәli.

Al  «Álipbiydi auystyrudyng qanday manyzy bar» degen súraqqa Qazaqtyng tilin dúrystau ýshin dep jauap berer edim. Biraq búl júmystyng – latyn grafikasyna negizdelgen jana әlipbiydi dayyndaudyng – qazirgi jaghdayyna qarnym ashady. Tórtinshi jylgha ketti, biz әli yrghalyp jyrghaludamyz... 

Dos Kóshim

Abai.kz

26 pikir