Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Aqmyltyq 1697 2 pikir 28 Qazan, 2020 saghat 12:39

Otyz jyldyq daudyng otyz kýndik beynesi...

Qarabaqty azat etu boyynsha soghystyng bastalghanyna mine tura bir ai. 27 qyrkýiekten bastap әlemning nazary osy aimaqta. Otyz jyl otarlaushynyng mazaghyna tózgen Ázerbayjan halqy, otyz kýnde basqynshynyng ordasyn búzyp jatyr. Operasiya sәtti ótude.

Kóptegen azamattar tarapynan «nege jerin tez qaytaryp almaydy, bar bolghany 7 audan ghana» degen syndy uәjder aityluda. Áriyne sózben aitu onay, al búl soghys, maydan, úrys dalasy. Qarabaq tauly aimaq, al tauly aimaqta soghyspaq týgeli, Medeuge bir ret shyghyp, eki kýn jýre almay jatatyn jandar bar. Tauda úrys jýrgizu qashanda qiyn. Odan bólek Ázirbayjan әskeri osy tústaghy óz jerin 30 jyl boyy kórgen joq. Al basqynshylar sol aralyqta búl jerding býge-shýgesine deyin jattap aldy. Sondyqtan barynsha saqtyqpen qozghalatyny anyq. Qorshaugha týsip qalyp, artyq shyghyn jasaghysy kelmeydi.

Taghy bir manyzdy mәsele ol eldi mekenderdi býtin, qiratpay qaytarghysy keledi. Sebebi de týsinikti. Erteng qaytaryp alghannan keyin onyng bәrin qalpyna keltiru kerek, al ol qosymsha aqsha degen sóz. El budjetine salmaq. Sondyqtan qalalar men auyldardy barynsha qiratpaugha tyrysyp jatyr. Tauly jer men dalada jau әskerin ayausyz dronmen soqqylap jatsa, qalany atqylau siyrek. Artilleriya da dәl solay. Tek qalagha jasyrynghan jaudyng zymyran keshenderi men әskery nysandaryna ghana soqqy jasauda. Jalpy әzirbayjan әskeri beybit túrghyndargha tiymeuge tyrysuda. Óitkeni olardyng maqsaty armyannyng qatyn-qalash, kempir-shal, bala-shaghasyn qyru emes, jerin qaytaru. Ázirge sәtti kele jatyr.

Ázirbayjan eki býiirden jaudy qysyp keledi. Soltýstik baghytta biraz aimaqty azat etti, biraq jyldamdyghy bayau. Dey-túra artilleriya sol tústa jaqsy júmys isteude, sonyng arqasynda basqynshylar ontýstikke kómek qolyn jibere almady. Ýnemi iynening ýstinde otyrghanday boldy.

Ekinshi baghyt ol ontýstik qaptal. Búl jaqqa Baku baryn saldy. Óitkeni Iran-Ázirbayjan shekarasyn tútas qaytaryp alu manyzdy bolatyn. Resmy soghysqa qatysymyz joq dese de, Tegeran beyresmy basqynshylargha qaru berui mýmkin degen kýdik boldy. Sondyqtan osy túsqa baryn salyp, tolyq ontýstik shekarany azat etti. Odan bólek búl aimaqty alu arqyly, Gubadly qalasyn qaytaryp, endi Lachin dәlizine kelip jetti. «Lachindi alghany, Hankentige qol salghany» deymiz jyraularsha. Lachin dәlizin alsa, Shusha men Hankentining tynysy tarylyp, Pashinyannyng qan qysymy 220|125 bolyp biraq kóteriledi. Sol ýshin әzirbayjan әskeri baryn salyp jatyr.

Armeniya tas-talqan bolyp jatyr. Biraq ol sausaghyn ishine býkken elding biri ghoy. Birneshe mәrte arandatugha bardy. Áli de baryp jatyr. Eki mәrte gumanitarlyq maqsatta tynyshtyq ornady. Birin Mәskeu, birin AQSh jasap berdi. Biraq eki mәrte kelisimdi Erevan búzdy. Birinshisinde Gәnji qalasyn atqylap, ondaghan beybit túrghyndy mert qylsa, ekinshisinde býgin Barda qalasyn atqylap, taghy beybit túrghyndardy óltirdi. Onyng maqsaty aiqyn, ashugha bulyqqan Ázirbayjan Armeniya aumaghyn atqylasa, ODKB-gha jetip baryp, kómek súramaq. Ázirge Ázirbayjan arandatugha yryq bermeude. Óitkeni qazir qarsy jauap qatsa, onda osy bir aida alghan jerdin, tókken terding bәri qúrdymgha ketui mýmkin ekenin jaqsy týsinedi.

Armeniya arandatudyng basqa da týrlerin jasap baghuda. «Siriyalyq sodyrlar» degen ertegini úsynyp kórdi әlemge. Endi Ázirbayjan әskery formasyn kiyip, beybit túrghyndargha shabuyl jasamaq bolghany әshkere bolyp otyr. Bakudy sodyr, qanisher, adamzatqa qas jau etip kórsetu ýshin baryn saluda. Batystyq armyan lobbiylik toptary da týrli medianyng qúlaghyn ústap, jalghan aqparatty qarsha boratuda. Biraq Baku shydap baghuda. Jýikesi temirdey eken.

Pashinyan soghysta jenilis tauyp jatqanyn jaqsy týsinedi. Qarabaqtan aiyrylu ol ýshin sayasy mansaptyng bitui, tipti bostandyghymen qosh aitysuy da shyghar. Sondyqtan kýn sayyn halqyna ýndeu jasap, armyan halqyn qanattandyrghysy keledi. Ázirge odan týk óner emes. Tipti Stalindik әdispen úlyn soghysqa attandyram dedi. Artynsha Pashinyannyng әieli de frontqa attanam dep aidy aspangha biraq shyghardy. Sondaghy aitpaghy mynau: «Qarabaq ýshin otbasymdy da qúrbandyqqa shalamyn, kerek bolsa ózim de attanamyn» degeni. Yaghny soghystan erteng tolyq jenilis tapsa, halyqqa «tipti otbasym da bardy» dep aqtalugha jaqsy sebep. Alayda Pashinyannyng sayasy oiyny ýshin úrys dalasynda ómir kórmegen 2000-2001 jylghy úldaryn tabytpen ýiine әkelgen әkeler ony keshire ala ma?! Qaydam!

Soghys jayly kóp aitugha bolady. Qansha tehnika joyylyp, qansha qaru olja bolghany, soghys taktikasy jayly. Biraq olardy jeke jazba retinde shygharugha da tyrysyp jýrmin. Qoldan kelgenshe әriyne.

Qazir Armeniya baryn salyp, soghysqa ODKB-ny tartugha tyrysady. Tipti óz-ózin atqylap tastasa da tandanbaymyn. ODKB-gha biz mýshemiz. Degenmen mening subektivti oiymsha, Qazaqstan ODKB-nyng búl qaqtyghysqa aralasuyna kedergi jasaydy. Ol ýshin baryn salady. Birinshiden biz osy uaqytqa deyin Ázirbayjandy qoldap keldik. BÚÚ-nyng tórt rezolusiyasyn da aittyq, onyng aumaqtyq tútastyghyn jaqtaytynymyzdy da kórsettik. Ekinshiden biz Ázirbayjangha oq atu arqyly barlyq týrki әlemine qarabet bolatynymyzdy jaqsy bilemiz. Qazaqstan ýshin Ázirbayjan Armeniyadan manyzdy. Odaqtas Erevan bolsa da, bauyr Bakumen ekonomikalyq baylanys myqtyraq. Kaspiy arqyly teniz tolqynymen eki el qolústasyp jatyr. Onyng ýstine biz kez kelgen separatistik әreketterge qarsy ekenimizdi aitu arqyly, óz ishimizde ýy ishinen ýy tiguge jol bermeytinimizge signal berudemiz. Búl dúrys pozisiya. Songhy jyldary Qazaqstannyng týrki әlemimen baylanysy artyp keledi. Ol biz ýshin manyzdy. Biz әriyne Ázirbayjandy ashyq qoldaytynymyzdy aitpadyq, ony sayasy oiynnyng bir joly desek bolady. Biraq Oljas Sýleymenov syndy aqyndardy sóiletip, Týrki Kenesinde basshylyq etetin Baghdat Ámireev syndy jandardyng ýndeui arqyly ymdap jatyrmyz. Qarapayym halyqqa naqty bolmasa da, sayasatkerler ony jaqsy týsinip otyr.

Týiin. Bir aida Ázirbayjan jaqsy nәtiyje kórsetti. Ýsh audandy tolyq azat etip, eki audandy jartylay qaytaryp aldy. Jenilgen Armeniyanyng tynys aluy ýshin derjavalar qayta-qayta týrli kelisimder úsynuda. Uaqyt Bakuge keri júmys jasaydy. Óitkeni úzaqqa sozylghan sayyn ózge oiynshylardyng búl qaqtyghysqa qatysu mýmkindigi artady. Soghysty aimaqtyq dengeyge ósirgisi keletinder de bar. Onyng ýstine Erevannyng qys bolsa, әskery qimyldar sayabyrsidy degen ýmiti de bar-au. Barynsha tez arada Lachin dәlizin alyp, soghysty tolyq óz paydasyna sheshse eken degen tilek.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

2 pikir