Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Qaynaydy qanyn... 3576 35 pikir 26 Qazan, 2020 saghat 11:24

Kimge renjiymiz?..

Qazaq qoghamynda qyzu talqylanghan býgingi kýnning asa ózekti mәselesi Borat boldy. Boratqa renjimes búryn әueli ózimizge kelesidey súraqtardy qoyayyqshy. Búl jaghdaygha qalay jettik? Ne sebep? Kim kinәli? Biz osynday qorlaugha layyqpyz ba?

Kelesi jyly Tәuelsizdigimizge 30 jyl tolady. Osy uaqytqa deyin ne tyndyrdyq? Esh «attansyz», emosiyasyz, pafossyz, bolghan jaghdaylargha sergek qarayyqshy. Osy súraqtargha múqiyat oilanayyqshy...

- 30 jyldyng ishinde elimizde birde-bir ret әdil әri taza saylau ótpese;

- Qoymalarymyz jarylyp, beybit kýnde óz zymyrandarymyz óz ýilerimizge týsip jatsa;

- Bilim alugha tiyis studentter men bilim beruge tiyis oqytushylardy týkke túrghysyz imidjdik sharashalarda «massovka» retinde paydalanatyn bolsaq;

- Múghalimderimiz kóshe sypyryp, ýy aralap jýrse;

- Diplomdy jastarymyz júmys taba almay kóshe kezip jýrse;

- El astanasynyng brend bolyp qalyptasyp qalghan әdemi atauyn halyqpen sanaspay bir-aq kýnde ózgertip kýlkige, al әlipbiyimizdi latyngha kóshiremiz dep «qoyyrtpaqqa» ainaldyrsaq;

- Kóz tiri adamgha kóshe berip, eskertkish qoysaq;

- Janadan salynghan qúrylystarymyz sapasyz bop qúlap jatsa;

- Jay ghana óz pikirin bildiru ýshin kóshege shyqqan jastarymyzdy shashynan, ata-әjelerimizdi qol-ayaghynan sýirep «avtozakqa» qamasaq;

- Múhtar Shahanov, Zeynep Ahmetova siyaqty últ ziyalylary túrghanda, dini bar da, últy joq, dýniyetanymy kýmәndi adamdar últqa aqyl aitatyn bolsa;

- Últqa shyn jany ashityn Quandyq Shamahayúly siyaqty intellektualdarymyz júmbaq jaghdayda qaza tauyp jatsa;

- At tóbelindey ghana últ janashyrlarynyng últtyng úpayy ketetin mәselelerge qatysty janayqaylaryna qúlaq aspay, «qazaqtyng toyy bitpesin», dep «paraziyt-shegirtkelerdi» әuliyedey kórip, qaltasyn qampaytyp, aspangha kóterip jýrsek;

- Bar tapqan-tayanghanymyzdy toygha shashyp, onymen qoymay toy ýshin nesiyege belsheden batyp, ony tóley almay, memleketten kredittik raqymshylyq talap etsek;

- Adamdar jappay indep júqtyryp ólip jatsa da, tyghylyp toy toylap, Qabatov siyaqty týkke túrghysyz әrtissymaqtardyng «plintustan» tómen әzilderine mәz bolyp jýrsek;

- 30 jyldyng ishinde júmys istep túrghan zauyt-fabrikalardy jauyp, kitaphanalardy – syrahanalargha ainaldyryp, meshit pen toyhanadan ózge eshtene de sala almasaq;

- Óz elimizde óz últymyzdyng ókilderimen ózge tilde sóilesetin bolsaq;

- «Et pen sýiekten jaralghan qarapayym júmyr basty pende óz-ózine ýsh ret oq atyp, suisid jasaydy» dep әlemdik kriminalistikagha janalyq engizip, soghan ózimiz senetin bolsaq;

- Álemdik pandemiya sharyqtap túrghanda toy-tomalaqtan qalmay, indet júqtyryp, bauday týsip jatsaq;

- Óner-bilim bar júrttar Marsqa apparat úshyryp jatqanda, «Qúrbandyqqa qanday mal shalghan dúrys», «Toqaldy qay jasta alu kerek», «Qalay kóbirek sauap jinaugha bolady», «Qalay dúrys dәret alu kerek», «Biylik basyndaghylar nege namaz oqymaydy» degen siyaqty «srogy ótip ketken» súraqtarmen bas qatyryp, etek pen balaqtyng әngimesinen әri asa almay jýrsek;

- Kez-kelgen oghash pikir aitqan adamdy lezde tauyp alyp, «a lya Kadyrov stayl» pikirinen bas tartqyzyp, keshirim súratyp, ony viydeogha týsirip jariyalaudan lәzzat alsaq;

- Bilimdi, bas kóterer azamattarymyz sayasy koniunkturagha tәueldi bolyp jýrse;

- Ózgeshe oilaytyn adamdardy qudalap, júmystan shygharyp, qysym kórsetip, qoghamnan alastaytyn bolsaq;

- Últtyq qordyng qarjylary shetel bankterinde búghattalyp jatsa;

- Kez-kelgen júmysqa parasyz, tamyr-tanyssyz kire almaytyn bolsaq;

- Qogham shyndyghyn jazatyn naghyz jazushylar men jyrlaytyn aqyndarymyz teperish kórip, shendilerge oda, madaq arnaytyn aqynsymaq, jazushysymaqtarymyz ardaqtalyp, dәriptelip jýrse;

- Kez-kelgen jaghdaydy aqylmen emes, emosiyamen sheshetin bolsaq;

- Eng bastysy osy jogharyda aitylghan jayttardyng bәrine kóz júma qarap, ýnsiz bas shúlghyp, «sen tiymeseng men tiyme» dep jýre beretin bolsaq kimge renjip, ne ýshin ókpe-naz artamyz?

Múnyng bәrin әlemdik qauymdastyq kórmeydi deysizder me? Kórip otyr. Bilip otyr. Ishterinen mysqyldap kýlip otyr. Osydan keyin kóldeneng kók attynyng mazaghyna qazaq qalmaghanda, kim qalady?

Memlekettik tuymyz ilingen saylau uchaskesinde, memlekettik eltanbamyz beynelengen bulletenimen «jenui tiyis kandidattyng nemese partiyanyn» paydasyna karuseli jasap, falisifikasiyagha jol berip, osydan keyin әleumettik jelide tuymyzben maqtaghannan kelip-keter payda qanday? Qúr attanmen, bay-balam salumen, emosiyamen eshtene de sheshilmeydi!

Qysqasy, jogharydaghy jipke tizilgen kemshilikterding birde-biri bolmaghanda Borat ta bolmas edi. Osydan keyin oilanyp, atalghan kemshilikterdi týzemesek әli talay súmdyqpen betpe-bet kelerimiz anyq. Júmyrtqadan jýn qyryqqan kapitalister әlemi qazaqtyng mandayyna jabysqan osy bir kemshilikterining ózinen aqsha jasap, qaltalaryn qampaytyp otyr. Moyyndasaq ta, moyyndamasaq ta býgingi kýnning shyndyghy osy. Borat qazaqqa oy saluy tiyis... Aytpaqshy, «Halqym degen Qapezdi jau dep ústap bergen» kim edi...?

Oralbek J. Óteghúlov,

Aqtóbe qalasynan

Abai.kz

35 pikir