Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Ghibyrat 1990 5 pikir 22 Qazan, 2020 saghat 11:54

Shәkәrimning bes saualyna jauap

Bes saual mynau: 

1. Allanyng adamdy jaratqandaghy maqsúty ne?

2. Adamgha tirshilikting eng keregi ne ýshin?

3. Adamgha ólgen son, meyli, ne jónmen bolsyn, rahat-beynet, sauap-azap bar ma?

4. Eng jaqsy adam ne qylghan kisi?

5. Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy týzelip bara ma, búzylyp bara jatyr ma?

Qay týrli jauap berseniz de, dәleliniz ne?

Kórip otyrsyzdar, búl saualdar býkil ómirding negizgi mәn-mәnisin qamtidy. Olardyng dúrys jauabyn tabu әrbir adamdy, tipti býkil adamzattyng ómirine dúrys baghyt beredi. Shәkәrim osynday jolmen adam oiyn terbetip, úiqydan oyatugha úmtylghan.  

Adamdardyng sana dengeyleri әrtýrli bolghandyqtan, býkil bolmystyng negizgi syrlaryn qamtityn búl bes saualgha da týrli jauap bolady. Olar bir-birimen sәikes kelmeydi, tipti qarama-qarsy boluy da mýmkin. 

Shәkәrimning ózi «Ýsh anyq» shygharmasynda jazghanday, bolmys ýsh dengeyden qúralady. Adamdy onyng sanasyna baylanysty osy ýsh әlem qúndylyqtary basqarady. 

Birinshisi, zattyq kórneu әlem. Búlardy barlyq jan iyelerine ortaq -- úiqy, tamaq, qorghanys jәne úrpaq qaldyru qajettilikteri basqarady. Búlarsyz zattyq әlem ómir sýre almaydy.

Ekinshisi, zattyq kórinbeytin nәzik әlem. Búl dengeydegilerdi oi-óris basqaryp, olar gharyshtyq sanagha kóterile alady. 

Ýshinshisi, ruhany әlem. Búlar ruhany bolmysty sezinip, Abay kórsetken ómirding týpki maqsatyna jete alady. Tolyq adamgha osylar jatady. 

Shәkәrim әulie qataryndaghy adam, sondyqtan ol qarapayym saualdar qoymaydy. Osy túrghydan alghanda, búl saualdar býkil adamzatty oilandyru ýshin bolghanymen, negizgi maqsat -- bolmystyng týpki mәni bolsa kerek. Sonday oimen, teolog bolghandyqtan, Abay ilimi boyynsha men de búl saualdargha ruhany túrghydan jauap izdedim.

Endi sol saualdargha keleyik.

1-saual. Allanyng adamdy jaratqandaghy maqsúty ne?

Alla maqsútsyz eshtene jaratpaydy. Endeshe adamdy jaratqanda da maqsút bolu kerek. Jan iyeleri evolusiya jolymen jetilip, týbinde Alla taghalagha qaytady. Búl aqiqat qasiyetti Qúranda «Týbinde barlyghy Maghan qaytady» [Qúran, 21-93] degen ayatpen bekitilgen. Hakim Abay «Malda da bar jan men tәn, Aqyl, sezim bolmasa» dep, nemese  38-sózinde basqa jan iyelerine qaraghanda adamgha ózgeshe artyqshylyqtar berilgenin jazady. Ol artyqshylyqtar: erekshe aqyl men erik. Basqa jan iyelerinde búlar joq, olardy tabighy instinkt basqarady. Adamdy aqyly men erki basqarady. Adam ghana osy erekshelikterimen óz erkimen Týp IYege qayta alady. Sondyqtan, әlemning evolusiyalyq jolynda adamnyng erekshe róli bar. Sopy iliminde býkil bolmys ómirining nәtiyjesi -- Adam dep kórsetiledi. Týp Ie asa meyrimdi jәne qamqorly bolghandyqtan, Ol eshkimdi eshtenege zorlamaydy. Eger adam balasy ómirding negizgi maqsatyn dúrys týsine alsa, ol óz erkimen Týp IYege qaytugha bet alady, al týsine almasa (óz erkimen) tәn qúmaryna berilip, zattyq әlemde evolsiyalyq jolmen tómen qúldyraydy. Adamdar qoghamda osylay biri joghary órlep, al ekinshileri tómen qúldyrap bara jatady. Osylay ómirde biri tómen, ekinshisi joghary baghyttalghan eki aghym payda bolady. Biraq kóbi búl qúbylysty bilmeydi de, bayqamaydy da. Joghary baghyttalghandar óz erikterimen Týp IYege qaytugha úmtylyp, býkil bolmysty algha tartady. 

Mine, Allanyng adamdy jaratqandaghy maqsúty osy – barlyq jan iyelerine Týp IYege qaytugha mýmkindik tudyru. 

2-saual. Adamgha tirshilikting eng keregi ne ýshin?

Adamgha tirshilikting eng keregi - Týp IYege qaytugha ýirenu ýshin. «Allanyng Ózi de ras, sózi de ras» ólendegi Abay kórsetken Týp IYege qaytu jolyn adam balasy ruhany kemeldenu barysynda sezinip, týsine alady. Búl ýshin әueli ruhany bilim alu kerek, sonan song ol bilimdi tirshilikte paydalana otyryp, ózining bolmysyna ainaldyru kerek. Sol kezden bastap adamgha Týp IYege jol ashylady.  

Yaghniy, adamgha tirshilikting eng keregi -- ómirdi qúral retinde paydalana otyryp, ruhany janghyru arqyly Abay kórsetken Týp IYege qaytu ýshin.

  3-saual. Adamgha ólgen son, meyli, ne jónmen bolsyn, rahat-beynet, sauap-azap bar ma?

Bolmys ómirin әdilet zandylyghy basqarady. Búl zandylyq qarapayym sózben «Ne eksen, sony orasyn» degenge sayady. Jaqsylyq ýshin - jaqsylyq, jamandyq ýshin -- jamandyq alasyn. Nemese, oghan fizikalyq әlemdegi «zatqa qanday kýshpen әser etse, oghan sonday qarsy kýsh әser etedi» degen IY.Niutonnyng zandylyghy dәlel. Sondyqtan ólgennen keyin әrkimning ózining qarymyn, yaghny is-әreketining nәtiyjesin alu әdilet zandylyghy. Búl zandylyqty dúrys týsinip, qabylday biluding býgingi zamanda qanday manyzy baryn, әriyne, әrkim týsine alady. Islamda búl qaghida «júmaq» jәne «tozaq» degen úghymdarmen týsindiriletini belgili.

Yaghni, әdilet zandylyghy bolghandyqtan, adamgha ólgen son, meyli, ne jónmen bolsyn, rahat-beynet, sauap-azap bar.

4-saual. Eng jaqsy adam ne qylghan kisi?

Jaqsy adamnyng dengeyleri kóp. Kedey-kepshikterge dýniye-mýlikpen jәrdem, auru-syrqaudy emdeu, kәri adamdargha qamqorlyq, ómirden týnilgen adamdargha kómek, búlardyng barlyghy da, әriyne, kerek -- jaqsy adam qasiyetteri. Qarapayym tirshilikte búlar adamnyng tәn saulyghyna jәne oy saulyghyna kómek bolyp tabylady. Biraq búlardan da joghary jaqsylyq bar. Ol – jan saulyghy. Jany sau adam ghana Qúday jolyna tolyq týse alady. Sondyqtan, eng jaqsy adam basqalargha ruhany bilim berip, olardy Qúday jolyna salu bolsa kerek. Abaydyng ózi búl tújyrymdy «Ghylym – Allanyng bir sipaty, ol – Haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de Haqlyq hәm adamdyq dýr» (38-sóz) dep bergeni belgili. Búl arada «ghylym» sózi ruhany bilimdi bildirip túr. Ruhany bilim alghan adam Allanyng sipatyn tanyp, ómirding týpki maqsatyna jete alady. Yaghni, negizgi qúndylyq – ruhany bilim. Ol Alla taghalagha jol ashady.

Yaghni, eng jaqsy adam – ruhany bilim taratu arqyly ómirding týpki maqsatyna jol ashqan kisi.

5-saual. Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy týzelip bara ma, búzylyp bara jatyr ma?

Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy búzylyp bara jatyr. Abay ózining qyryq ýshinshi sózinde «Adam úghyly eki nәrseden: biri – tәn, biri – jan» dep adam ruhany jәne zattyq bolmystan qúralatynyn jazady. Adamnyng adamshylyghy ruhany bolmyspen baylanysty. Ruhany bolmys kórinisi -- mәngilik, joghary sana jәne lәzzat bolsa, al zattyq әlem kórinisteri, kerisinshe, -- uaqytsha (jalghan), nadandyq jәne qorlyq. Qarapayym adam zattyq bolmys yqpalynan shygha almaydy. Tek tolyq adam ghana búl zandylyqtan tysqary. 

Sóitip, zattyq әlem yqpalymen zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy búzylyp bara jatyr. 

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz

5 pikir