Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Kýbirtke 1315 20 pikir 19 Qazan, 2020 saghat 13:02

Besiktegi balanyng tili oryssha shygha bastady

Búnyng sebebi qazaq tilindegi animasiyalyq filimderding azdyghynan. Osy kelensizdikti týzeu ýshin Til komiyteti elimizdegi animasiyalyq filim jasaytyn barlyq kompaniyalardy jinap, aldaryna naqty mәsele qoydy.

Nege bizding balalarymyz negizinen orys tilindegi ónimderdi kóruge mәjbýr? Elimizde dýnie tanymy endi qalyptasa bastaghan balalarymyzgha batyrlar jyry, tәrbiyelik, patriottyq manyzy basym anyzdar men ertegilerden últtyq negizi bar animasiyalyq filimder jasaugha ne kedergi?

... Ertede balasynyng tәrbiyesine erekshe nazar audarghan bir adam tili endi shygha bastaghan bir jastaghy balasyn aty elge mәshhýr bir danyshpangha aparyp tәrbiyelep beruin súrapty. Sonda әulie «Siz eki jylgha keshigip qalypsyz» degen eken. Aytpaghy bala tәrbiyesi qúrsaqta jatqannan bastalady. Danyshpannyng búl sózin býgingi ghylym da rastaydy. Bala qúrsaqqa bitkennen keyin 15-18 aiynda miy qalyptasa bastaydy. 30-40 aptalyghynda balanyng estu mýmkindigi payda bolady. Yaghny bala ózining ana tilin qúrsaqta jatyp ta ýirene bastaydy. Sondyqtan da qazaq tilin -Ana tili deytin bolarmyz...

Mine sondyqtan da balalarymyzdyng tili qúrsaqta jatqannan, tuylyp dýniyeni tany bastaghannan qazaqsha qalyptasuy ýshin jәne Til komiyteti animasiyalyq filimderdi әzirleushiler jәne dublyaj jasaushylardyng basyn qosty, úsynystaryna qúlaq asty.

Balalarymyzdyng kózge kórinbeytin tәrbiyeshileri aldynda Til komiytetining tóraghasy retinde tómendegi oilar men úsynystardy ortagha saldym.

- Qazirgi tanda mulitfilim – әlemde balalar tәrbiyesin damytudaghy basty qúndylyqqa ainaldy.

Alayda býgingi Qazaqstandaghy animasiya salasy qanday dengeyde? Otandyq ónimder arqyly óskeleng úrpaqqa últtyq tәrbie berip jatyrmyz ba? Últtyq qúndylyqtarymyz dәriptelude me? Osy súraqtargha jauap izdep kórsek.

Áriyne, búl baghytta júmystar atqarylyp jatqan joq dep aita almaymyz, nәtiyjeli júmystarynyz barshylyq. Alayda búl óte az. Nege? Álemdik tәjiriybeni mysalgha alayyq.

Óz bolashaghyna bey-jay qaramaytyn kóptegen elder bala tәrbiyesine, onyng ishinde animasiyalyq tuyndylar arqyly tәrbie beruge erekshe nazar audarady. Álemdik tәjiriybege kóz jýgirtetin bolsaq, mәselen, japondyqtar balalaryna últtyq salt-dәstýrin, ózara qarym-qatynas etikasyn, adamnyng ortada ózin ústau mәdeniyetin mulitfilim arqyly ýiretse, AQSh búl әdispen matematika, geografiya, fizika pәnderin oqytudy qolgha alghan. Al, shyghys kórshimiz Qytay animasiya óndirisi boyynsha әlemde kósh basynda túrghan memleketterding biri. Olar memleketting qoldauymen últtyq mýddege ghana baghyttalghan ónimder shygharyp kórsetude. Sonymen qatar, AQSh, Germaniya, Fransiya, Japoniya, Qytay t.b. memleketter animasiyalyq filimderge strategiyalyq túrghydan mәn berip, múny iydeologiyalyq qúral retinde (nazar audarynyz) paydalanudy ýrdiske ainaldyrghan. Múndaghy basty maqsat – últtyq qúndylyqtardy balalardyng sanasyna siniru.

Býgingi kýni baldyrghandar sanasy tez qabyldaytyn, tәrbiyelik tól tuyndylar kóbirek qajet. Óitkeni, elimizding telearnalarynda berilip jatqan sheteldik ónimder qazaq balasyna últtyq tәrbie bere almaydy. Tipti keri әserin de tiygizui mýmkin. Ásirese, til ýirenu mәselesin basa aityp ótken dúrys. Jas bala mulitfilimdi qay tilde tamashalasa, sol tilde mulitfilim keyipkerlerining sózderin qaytalaydy, әnderi men biylerin, taqpaqtaryn jattap alady. Múny ózimiz de kórip, estip jýrmiz.

Elimiz boyynsha mektep jasyndaghy balalardyng sany – 3 337 783 qúraydy. Onyng ishinde, 1 458 433 bala qazaq tilinde, al 403 927 bala orys tilinde bilim alady. Sonymen qatar, ózbek, tәjik, úighyr tilderinde bilim alushylar bar. Endi osynshama balany óz ana tilindegi filimdermen qanaghattandyru mýmkindigi bar ma?

Qazaq tilinde balalargha arnalghan ónimderdi әzirlep, taratatyn «Balapan» telearnasynyng júmysyn atap ótuge bolady.

«Balapan» telearnasy qúrylghannan bastap býginge deyin 70-ke juyq animasiyalyq filim (mulithikaya) әzirlegen. 300-den asa mulithikayalardy qazaq tiline dublyajdaghan (50-200 seriyalyq).

Qazirgi tanda «Balapan» telearnasy 20 kompaniyamen (animasiya әzirleu boyynsha) júmys isteydi. 2019 jyly – 1200 minutty qamtysa, al 2020 jyly 1800 minuttan 3000 minutqa deyin ónim shygharu josparlanuda.

«Qazaqstan» telearnasy qazaq tilinde 40 animasiyalyq filimdi dublyajdaghan, al animasiyalyq serialdar boyynsha 700 seriya dublyajdalghan.

«Bolashaq» korporativtik qory «Ózinnen basta» Gollivud filimderin dublyajdau boyynsha 35 mulitfilimdi dublyajdaghan.

Sonymen qatar, elimizde shamamen alghanda 30-gha juyq animasiyalyq filimderdi shygharumen ainalysatyn kompaniyalar bar. Olarda osy baghytta júmystar atqaryp jatyr. Jalpy, atqarylyp jatqan júmystar bar. Biraq jogharydaghy biz aityp ótken balalar sanyna shaqqanda jәne jay ghana mulitfilimder sanyn kóbeytin ghana qoymay últ tilinde, últtyq úghymda boluyn qamtamasyz etu ýshin qazirgi jasalyp jatqan dýnie tenizge tamghan tamshyday ghana.

Qazaqstan animatorlary qauymdastyghynyng mәlimeti boyynsha 7 studiya jәne 2 oqu ortalyghy tirkelgen. Negizinen, barlyq kompaniyalar maqsattary men mindetteri bir boluyna baylanysty osy qauymdastyqqa tirkelip, birge júmystar atqarugha bolar ma edi?

Bir quanarlyghy bizde animasiyalyq filimder jasaugha mashyqtanghan otyzgha juyq kompaniya bar eken. Alayda olardy eng qinalatyn jeri - qarjy mәselesi Negizinen, qarjy animasiyalyq filimderding formatyna (2D, 3D), keyipkerler sanyna jәne filimning úzaqtyghyna baylanysty qajet bolady.

Shamamen alghanda 3D formatyndaghy úzaqtyghy 10 minuttan túratyn animasiyalyq filimdi shygharu ýshin shamamen 3 - 35 mln. deyin qarajat júmsalady eken. Búl az qarjy emes. Sondyqtan memleket elimizding bolashaghyn, últtyq mýddeni, til mәselesin kóteru ýshin osy bala tәrbiyesine, animasiyalyq filimderge aqshany ayamauy qajet.

Jiyngha qatysqan «Qazaqstan» RTRK» AQ «Balapan» telearnasynyng diyrektory Maqpal Júmabay, Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» aksionerlik qoghamy «Animasiyalyq kino» shygharmashylyq birlestigining jetekshisi Aday Ábilda, «Bolashaq» KQ «Ózinnen basta» Gollivud filimderin dublyajdaugha baghyttalghan jobanyng jetekshisi Orynbaeva Ayymgýl Melsqyzy, «Saq» kinostudiyasynyng rejisser-ssenariysi Dәurenbekov Batyrhan, taghy da basqa azmattar óz oilaryn ortagha saldy.

Sóz alghandar búl salagha arnayy zang qajettiligin, mamandar dayyndau, shetelde oqytyp, tәjiriybe almasugha mýmkindik jasau, zamanauy tehnika men tehnologiyalardy әkelu, jaqsy ssenarister men rejisserlerdi әzirleu, taghy da basqa mәseleler kóterdi. Búl úsynystardyng bәri jinaqtalyp arnayy Hattama jasaldy. Búl Hattama jauapty qúzyrly organdargha jiberiletin bolady. Animatorlar osy alanda jii kezdesip, mazalaytyn mәselelerdi talqylap otyrugha kelisti.

Animatorlargha aitarym, basty maqsatymyz – qazaq tilinde býgin tanda keng óris alghan sheteldik animasiyagha úqsas jenil әri qyzyqty, tartymdy otandyq últtyq ónim dayyndau, sóitip ertengi bolashaghymyz balalar tәrbiyesine belsene atsalysu boluy kerek. Indiyada bir kezderi kino salasynyng mamandary bas qosyp, әlem kóretin dýnie jasauymyz kerek dep aqyldasqan eken, sony atyshuly Bollivudqa úlasqany belgili. Sol sekildi animasiya salasyna serpilis әkeletindey is-qimyl qajet. Jasyratyny joq, jasóspirimderding qazirgi eng jaqsy «oyynshyghy» – úyaly telefon, qala berdi syrtqy orta, ghalamtor, yutub arnasy tәrbiyelep jatyr. Al qyzyqty әri qoldanbaly kontentting basym bóligi orys tilinde bolghandyqtan, qazirgi jas úrpaqtyng oilauy da, sóileu tili de oryssha bolyp jatqanyn bayqap jýrmiz. Osy túrghydan kelgende Sizder – últ tәrbiyeshisizder. Tyngha týren salghanday, soqpaqsyz jolda kele jatyrsyzdar, jyldar óte kele әrqaysysynyzdyng is-tәjiriybeleriniz kitap bolyp basylyp, esimderiniz sala qarlyghashtarynyng qatarynda qúrmetpen aitylatyn shyghar. Eng bastysy, býgingi tanda últ bolashaghy jolynda birigip is atqaruymyz qajet.

Qazaq halqy ejelden bala tәrbiyesinde innovasiyagha úmtylyp otyrghan. Kezinde әigili Ábubәkir Divaev: «...Europanyng egiz qozyday úqsas oiynshyqtaryn alyp qarasanyz, esh maghyna bildirmeydi. Qazaq dalasyndaghy balalar oinap jýrgen dýnie ýlken fantaziyanyng jemisi», – dep tang qalghan eken. Endeshe, ghylym men tehnikanyng damyghan zamanynda balalar iygiligi ýshin onyng jetistikterin paydalanbau ýlken syn emes pe?!

Sóileushiler men pikir bildirushilerge qúlaq týrsek, qoghamda mulitfilim turaly týsinik, ókinishke oray, balalargha arnalghan kinotuyndy degennen әri aspaydy. Al animasiyagha degen súranystyng kýni endi tudy. Aldaghy uaqytta animasiyalyq filimderdi qazaq mýddesine tez búrmasaq, balalar qay elding tilindegi, úghymyndaghy muitfilimderdi kórse sol elding tilinde sóilep, sol elding qúndylyqtarymen tәrbie alyp shyghatyn bolady. Biz esimizdi jinaghansha taghy bir úrpaqty joghaltyp aluymyz mýmkin. Dabyl! Dabyl! Dabyl!

Ádilbek Qaba

Abai.kz

20 pikir