Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Tarih 1660 3 pikir 17 Qazan, 2020 saghat 12:34

Qazaq әdebiyetindegi Syrym Datúlynyng beynesi...

Halyq basyna týsken auyrtpalyqtyng qordalana týsui, әdildik izdeushi erler aldynda ólsheusiz kedergi-qamaldar tuuy-osylardyng bәri qashan da qay elde bolmasyn tarihy túlghalar turaly shygharmalar әdebiyette qanat jaiyyna yqpal etkeni mәlim. Qazaq qoghamynda әdeby prosester auyzeki shygharmashylyq pen jazbsha  baghytta órbidi.

Ádeby shygharmalargha arqau bolghan sonday tarihy túlghalardyng biri de biregeyi Syrym Datúly – Otandyq tarihtaghy últ-azattyq kóterilis qolbasshylarynyng ishindegi erekshe túlghalardyng biri. Syrym batyrdyng ómirine, ol bastaghan últ-azattyq kóteriliske arnalghan birneshe enbekter men irgeli zertteuler bar.

Syrym Datúly haqynda qazaq әdebiyeti tarihynda onyng jaghymdy beynesi aqyn-jyraulardyng jyrlary men dastandarynda, jazushylardyn  kórkem tuyndylarynda erekshe atap ótiledi. Onyng basty sebebi Syrym Datúlynyng esimi men danqy halyqtyng esinde uaqyt ótken sayyn janghyryp otyruynan dep týsingen abzal. Keshegi patsha zamanynda, odan bergisi kenes zamany men býgingi tәuelsizdik zamanynda da Syrymnyng esimi әdebiyet tarihynda erekshe oryn alady.

Qazaq әdebiyeti tarihyndaghy Syrym Datúly beynesining sabaqtastyghy erekshe qúbylys. Onyng aiqyn dәleli halqymyzdyng Syrym batyr turaly dalanyng auyzsha tarihy men auyz әdebiyetinde de, jazba әdebiyetinde de mol múralarmen qamtylghanymen de qúndy.

HH ghasyrdyng basynda aghartushy aqyn, oishyl, publisist Ghúmar Qarashtyng (1875-1921) 1911 jyly Ufa qalasynda basylyp shyqqan «Bala túlpar» jinaghynda «Syrym batyr» tarihy jyry jariyalandy. Aqyn batyrdyng bolmysyn bylaysha jyrlaydy:

Syrym degen er bolghan
Halqynyng qamyn jer bolghan.

Al Múrat Mónkeúly:

Handardyng eng aqyry Núraly edi,
Tórening Arqar degen úrany edi.
Han úlyn Syrym batyr shabarynda,
Aqyldy Aldar biyden súrap edi, - dep jyrlaydy.

H.Dosmúhamedov (1883-1939) «Qazaq batyrlary: Isatay, Mahambet» jәne  «Taymanúly Isataydyng qozghalysy turasynda qysqasha maghlúmat» atty maqalalarynda: «1785-1800 jyldardaghy bayúly Syrym batyrdyng kóterilisi barysynda Syrym Núraly handy taqtan týsirip qudy, Esim handy óltirdi, patsha ókimetimen jaulasty. Syrym aqyrynda jenildi dep qysqasha maghlúmat beredi. Syrym on bes jylday (1782-1797) kýresti. Syrymnyng uaqytynda orys ýkimeti qazaq ishinde kýshti emes edi. Sayasatyn oidaghyday qylyp el ishinde jýrgize almaytyn edi. Bir qolymen handardy sýiese, ekinshi qolymen eldi aldau ýshin sipaytyn edi. Patsha ýkimeti Syrymdy әuelgi uaqytta sipady. Syrymnyng arghy syryna týsingen son-aq, ýkimet jalt berip, Syrymgha teris ainaldy. Syrym patsha ýkimetining sipaghanyna ilanyp qaldy. Osy ilanuy elden aiyrylugha sebep boldy. Áuelgi uaqytta Kishi jýz Syrymgha tegis-aq erip edi. Aqyrynda Syrym Ýrgenishke janghyz bardy dese bolghanday bolyp baryp, dúshpandarynyng qolynan qúrmetsiz ólim tapty», -dep jazdy. H.Dosmúhamedov Syrym bastaghan últ-azattyq kóterilisting negizgi sebebi otarlaugha qarsylyq dep ózining kózqarasyn aiqyndaydy. Onyng әdebiyet isindegi Y.Shórekovting múralaryn jinaqtauy da zor iygi is edi.

1924 jyly jazylghan Yghylman Shórekovting (1876-1931/32) «Isatay-Mahambet» dastanynda Syrym turaly:

Han-ie sonda sóileydi:
-Isatay, meni ayama!
Kýnim tusa kórermin,
Alla salsa kónermin.
Kelse de ajal erte-kesh,
Taghdyrmenen ólermin.
Qashannan qazaq qayyrsyz,
Qay isine senermin?
Qargha qazaq shulaghan,
Qastassam seni jenermin.
Shaptym dep handy maqtanba,
Ýrgenishte qalghan Syrymday
Sýiegindi shetke kómermin, - degen jyr joldary bar. Aqyn Syrymnyng Hiua handyghynda jýrip qaza bolghanyn turaly Jәngir hannyng auzyna sóz  salady.

Syrym Datov turaly qalam tartqan qazaq jazushylarynyng biri –Sәbit Múqanov. Ol – qazaq әdebiyetining tarihynda әdebiyet zertteushi túlghalardyng biri.

S.Múqanov (1900-1973) «Syrym Datúly turaly» atty maqalasynda Syrym batyrdy, kezinde halyq aqyndary, tamasha halyq batyry obrazynda týrli sebeptermen jyrlaghan joq,- degen pikirin bildiredi.

Jazushy Syrym turaly әdebiyettik materialdar jóndi bolmaghanymen, «Qazaqtyng HVIII-HH ghasyrlardaghy әdebiyet tarihynan ocherkterine» (1942) onyng atyn myna tómendegi sebeptermen kirgizgenin atap ótedi:

«...Birinshiden, Syrymnan ilgerirek ótken Búqar jyrau, patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatynan soqqan yzghardyng alystaghy demine qaltyrasa. Syrym batyr, sol yzghardyng týtegen boranynan túnshyqty, ayazynan ýsidi. ...Syrym batyr ol órtke sharpylyp, ony sóndiruge jantalasty. Ekinshiden, Syrymnyng kóterilisi, odan keyin, eki jýz jylgha sozylghan qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy úly kýresining basy», - dep әdil baghasyn beredi.

Jazushy atalghan kitapta osy dәuirler әdebiyeti boyynsha jinalghan mol materialdardy jýielep, әdeby qúbylystardy halyq tarihymen salystyra qaraydy. Jasyratyny joq S.Múqanov Syrymnyng túlghasyn taptyq kózqaras túrghysynan taldady.

Syrym beynesi Úly Otan soghysy jyldarynda da jazushylar men aqyndardyng shygharmalaryna arqau boldy.

Úly Otan soghys jyldarynda Týrkistan legiony qatarynda bolghan atyraulyq Ghaypen Beyisovting keltirgen deregine de nazar audaru jón siyaqty.

Ghaypen Beyisov (1921-2007) 1921 jyly Atyrau (búrynghy Guriev) oblysy, Mahambet (búrynghy Baqsay) audanyna qarasty Talqayrang auylynda dýniyege kelgen. On segiz jasynda partiya mýsheligine kandidattyqqa qabyldanyp,  Baqsay audandyq partiya komiytetinde júmys jasaydy, әskerge alynyp, uchiliyshege oqugha jiberiledi. 1941 jyly Qyzyl Armiya qataryna alynyp, 15-qyrkýiekte Ukrainadaghy Lohovisa qalasynyng manyndaghy úrysta auyr jaralanyp, nemis fashisterining qolyna týsip, birneshe ay boyy lageri azabyn bastan keship Týrkistan Últtyq komiytetine júmysqa alynady. Soghys jyldarynda Vermahtynyng Jogharghy Bas komandovaniyesining Týrkistan nasihat bólimining әskery fototilshisi bolyp qyzmet atqaryp, shygharmashylyqpen ainalysqan. 1945 jyly legionerlerding qashuyn úiymdastyrdy degen kýdikpen Gh.Beyisov, H.Abdulliyn, Zakirov, E.Qaldybaev tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgen. Búl kezende Kenes armiyasynyng qarqyndy shabuylynan qaymyqqan nemis-fashisteri shapshang sheginude bolatyn. Taghdyrlaryna qaray ýkim oryndalar týninde týrme kýzetshileri qashyp ketip, búlar aman qalady. Nemis týrmesinen bosaghan song Qyzyl Armiya qataryna qabyldanyp, 1946 jyly әsker qatarynan bosap elge oralghan Gh. Beyisov 1946 jyly RKFSR Qylmys zanynyng 58-1b babyna sәikes «halyq jauy» retinde 10 jyl bas bostandyghynan aiyrylyp, atyshuly Sibir, Steplag, Karlagtyng tozaq ómirin bastan keship, 1956 jyly bosaydy. Odan keyingi jyldary Atyrau, Manghystau oblystarynyng kәsiporyndarynda injener qyzmetin atqaryp, zeynetkerlikke shyqqan. Tek 60 jyldan keyin Qazaqstan Respublikasynyng Bas Áskery Prokraturasynyng № 12/3-06(R) 2006 jyldyng 24 sәuirdegi qorytyndysymen tolyqtay aqtalyp, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany mәrtebesin alghan. Sol qortyndysymen birge Últtyq Qauipsizdik Komiyteti múraghatynda saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosuretin qosa alghan. 2007 jyldyng 8 mamyr kýni   baqigha ozdy.

Gh. Beyisovtyng «Tamúqtan ótken taghdyr» atty derekti әngime kitabynda Mústafa Shoqay, Hamza Abdulliyn  (әdeby býrkenshek esimi Sayran), Mәulikesh Qayboldin (Asan Qayghy), Mәjit Ayapbekov (M.Dara), Baymúrza Hayt, Qares Qanatbaev, Qazy Qazybekov (Qaziy), Mәjit Aytbaev (Qobyzshy Qorqyt) t.b. siyaqty soghys kezindegi Berlindegi Týrkistan Komiytetining kórnekti ókilderining qily taghdyrlary jan-jaqty әngimelenedi. Estelikterin 1955 jyly Qoyandy basqarmasynyng lagerining 3-bóliminde jýrip jaza bastaghan.

Avtor ózining derekti әngime kitabynda 1944 jyldyng 10 mamyr kýni Avstriya astanasy Vena qalasynda Týrkistan týrikterining I Qúryltayy bolyp ótkendigin, qúryltaygha Týrkiyadan, Aughanstannan, Últaralyq nemiske tәueldi komiytetterding on ýshi qatynasqanyn, kelesi kýni ataqty Vena opera jәne balet teatrynda Qazy Qazybekovting «Úly adamnyng armany» atty qysqa eki aktili piesanyng qoyylghanyn jazady. Piesanyng oqighasy Syrym Datúlynyng últ-azattyq kýresi turaly, Syrym rolinde artist Múhambetqaly Batyrgereev, sahnagha qoyghan jurnalist Mәjit Jaqsylyqov, muzykasyn jazghan Vena konservatoriyasynda oqyp jýrgen Ghalym Absalamov jәne Týrkistan legionynyng kórkemóner ýiirmesining jetekshisi, skripach, әri diriyjery Aytekesh Tolghanbaev. Búl kәri Evropa tórindegi teatrda qazaq halqynyn  últ-azattyq kýresi tarihy jóninde qoyylghan  alghashqy tuyndylardyng biri boldy dep esepteuge bolady. Búl qoyylym Ghaypekene erekshe әser etken. Ol: «Áli esimde, shymyldyq jartylay ashyq túr. Qazaqtyng keng dalasy. Alysta oily-qyrly belester kórinedi. Úzyn joldyng boyy. Eki kózi joq qariyany bir jas qyz jetektep keledi. Qart túryp:

Múnarda múnar múnar kýn,
Sәulesiz meniru qara týn.
Qara týndi qaq jaryp,
Qazaqtan endi shyghar kim...»

Basqany qaydam, piesa maghan qatty әser etti, únady,-dep eske alady.

Qazy Qazybekovtyng búl piesasy Týrkistan Últtyq Komiytetining baspasóz organynda jariyalanuy mýmkin-au degen oy da keledi. Piesanyng negizgi iydeyasy-azattyqty, bostandyqty ansau, legionerlerding boyyndaghy azattyq ruhty kótergeni sózsiz. Ayyryqsha atap ótetin mәsele Týrkistan týrikterining I-shi Qúryltayynda Vena opera balet teatrynda basqa týrki tektes últtardyng últ-azattyq kóterilisi turaly qoyylymdarynyng bolmauy. Búdan shyghatyn qorytyndy Syrym beynesining qazaq әdebiyeti tarihyndaghy ornynyng erekshe ekendigin kórsetse kerek-ti.

Sonymen birge Jәrdem Tileshovting 1945 jyly maydanda jýrip jazyp bitirgen «Syrym batyr» dastanyn aitugha bolady:

Sol adam hangha til qatty:
Mening atym er Syrym
Mening syrym el syry
Eniregen erinmin
Asqaqtap aqqan Jayyqpyn,
Atyrauday asau tenizbin
Topanymyn halyq keginin
Senime seni sýzdirtip
Selkildetip Ordandy,
On tórt jyl soqqan jelinmin, - dep batyrdyng beynesi arqyly halyqtyng kegin qaytarudy jyryna qosady. Aqyn dastanynda:

Túlghasyna qarasam,
Adamgha bitken bir alyp...
Ajaryna qarasam,
Ashuly kókjal arystanday,
Qabaghy tym qatynqy
Qara búlt basqan aspanday,
Sәukele qara saqaldy
Azyn-shoghyn aq barday, - dey otyryp batyrdyng beynesin somdaydy.

1967, 1989 jyldary «Jazushy» baspasynan jaryq kórgen «Sheshendik sózder», «El auzynan» jinaqtarynda Syrymnyng sheshendik sózderi berilgen.

Jinaqtardaghy Syrymnyng sheshendik sózderi halyqtyng jadynda saqtalyp, úrpaqtan-úrpaqqa auysyp kele jatqan auyzsha anyz, әngimelerge sýienip jazylghan.

Syrym Datúlynyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti taqyrybyna qalam tartqan Ghabit Mýsirepov (1902-1985) 1980 jyly «Bolashaqqa amanat» atty Syrym turaly  tórt perdeli tarihy dramasyn jazdy. Tarihy drama 1981 jyly «Júldyz» jurnalynyng №1 sanynda jariyalandy.

Búl tarihy drama halqymyzdyng últ-azattyq qozghalysy men últtardyng ózin-ózi biyleu iydeyasyn qazaq әdebiyetining ghasyrlyq jana dәuirinde ashyq ta batyl kótergen shygharma. Gh.Mýsirepovting búl tarihy dramasynyng negizgi iydeyasy últ azattyghy, halyqtyng ózin-ózi biyleui jónindegi iydeyamen úshtasyp jatady. Jazushy keyipkerine, yaghny Syrymgha: «Qay el bolsa da ózining qanday el ekenin óz tizgini óz qolynda túrghanda ghana kórsete alady»,- degen óte batyl sóz aitqyzyp, batyrdyng asqaq armany men amanaty halqynyng tәuelsizdigin jazushy asqan sheberlikpen qalyng oqyrmangha jetkize bildi.

Gh.Mýsirepovtyng qalamynan tughan búl shygharmagha filologiya ghylymynyng doktorlary H.Ádibaev pen J.Ysmaghúlov: «Syrym Datúlynyng ómiri men biylik qyzmeti jayyndaghy búl enbek kezinde senzura baqylauynan qaghaberiste ótip ketse de, әdebiy-dramaturgiyalyq syn tarapynan da tiyisti baghasyn ala qoymaghan tuyndy. Al shyndyghynda, últ-azattyq qozghalysy men últtardyng ózin-ózi biyleu iydeyasyn qazaq әdebiyetining ghasyrlyq jana dәuirinde dәl osynday ashyq ta batyl kótergen basqa shygharmany biz onsha kóp bile bermeymiz», - dep bagha beredi.

Gh.Mýsirepovting «Qazaq soldaty» romanyndaghy  basty keyipker Qayroshta (Kenes Odaghynyng Batyry Qayyrghaly Súmaghúlov) Syrym shyqqan topyraqtan. Jazushy ómirde bolghan, әr qily zamanda ómir sýrgen elin, tughan jerin syrtqy jaulardan qanyn tógip qorghaghan qazaq batyrlarynyng erlikterin  kórkem әdebiyette sheber sabaqtastyra bildi.

1983 jyly jazushynyng búl tarihy dramasy Mahambet atyndaghy oblystyq qazaq drama teatrynda qoyyldy.

Sonymen birge jazushynyng Syrym bastaghan kóterilisting 200 jyldyghyna arnalghan «Asyl arman, ardaqty er» atty maqalasynda «Aldaqashan... Búdan eki jýz jyl búryn! Eki jýz jyl!.. Búghan deyin Shyghys elderi týgel Batys elderining qoghamdyq tirshiliginde kezdespegen, kezdesu týgel eles bermegen, zaty da jana, aty da jana, qalada emes dalada, qazaq dalasynyng batysynda, qadirli aty som altynnan qúiylyp, qazaq tarihynyng qoymasynda saqtalar «Halyq kenesi» degen ókimet qúryldy, ókimet!.. Oryssha aty – Narodnoe sobraniye! Qúrylghan jeri – Batys Qazaqstan,  qúrghan eri – Syrym, Syrym batyr Datúly. Qoldaghan – qalyng qazaq búqarasy. Sonymen dýnie jýzinde ýlgisi joq, qazaq halqynyng óz tәjiriybesinde de bolyp kórmegen, ataqty kósemi, danyshpany-danasy, ghalymy da joq mal baqqan kóshpeli elde halyq kenesi atalghan ókimet qúrylyp, qolma-qol iske kiristi», - degen sony pikir bildirgen.

Syrym jenemin dep attandy ma, әlde alda bolar úzaq alystardyng bastalar kezin, halqymyzdyng oyanar kezin ansady ma, әiteuir qyran qanat qaqty. Syrym úly maydangha halyq kósemining mindetterin arqalay shyqqanyn jazushy dóp basyp jazdy.

Tarihy shygharmalargha degen halyqtyng yqylasy erekshe ekendigi de belgili. Tәuelsizdik jyldarynda jazushy Qajyghaly Múhanbetqaliyúly jiyrma jyl boyy izdenip «Tar kezen» tarihy romanyn  2012 jyly jaryqqa shyghardy. Tarihy roman resmy arhiv qújattaryndaghy búiryqtargha, hattargha sýienip, zerttep, zerdeleu arqyly jazylghan. Búl jana tuyndy turaly uaqytynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Astana qalalyq filialynyng diyrektory, aqyn Nesipbek Aytúly: ««Tar kezen» romany Q. Múhanbetqaliyúlynyng jiyrma jyl kóz mayyn tauysyp zerttep jazghan shygharmasy jәne ýlken, kýrdeli shygharmagha kelu ýshin adam ony kóp uaqyt zertteu kerek», - dep atap ótti. Sonymen qazaq әdebiyeti Syrym Datúly turaly taghy bir tarihy romanmen tolyqty.

Syrymnan keyin Batys Qazaqstanda bolghan otarshyldyq kýresting erleri – Qaratay, Arynghazy, Qayypqali, Jolaman, Isatay-Mahambet, Beket, Eset, Isa men Dosan bastaghan halyq-azattyq qozghalystary týptep kelgende Syrym soqqan úyadan úshqan súnqarlar. Ár qaysysy óz shamasynsha, birde týzu, birde búralang joldarmen baryp Syrym salghan soqpaqqa qosyldy. Qosylar maydandary últtyq ezgi men otarshyldyqqa  qarsy kýres.

Halyq mýddesin bar ómirine múrat etken úly kýreskerding erlik hikayasy da, qiyn-qystau zamannyng qyspaghynan qymsynbay, ashy shyndyghymen, asqaq romantikasymen beynelep ketken aqyndar men jazushylardyng qajyrly  enbekterining nәtiyjesi qazaq әdebiyeti tarihyndaghy Syrym Datúly beynesining sabaqtastyghynyng aiqyn ýlgisi.

Aqqaly Ahmet,

tarih ghylymdarynyng doktory, qauymdastyrylghan professor

Abai.kz

3 pikir