Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Bizding sheneunik 3347 12 pikir 8 Qazan, 2020 saghat 11:36

Arhiymedting «myrzalyghynyn» qúny qansha?

Bizding Qostanay oblysynyng әkimi Arhiymed Múqanbetov degen kisi bir sózding adamy. Aytty ma, bitti. Uәde berdi me, aspan ainalyp jerge týsse de, koronovirus týgili taghy bir alapat kelse de, aitqanyn oryndaydy. Múnday adamnan qalay ainalyp ketpessin, múnday azamatty qalaysha qadir tútpassyn?

Mәselen, búl kisi byltyr qadamyzda әp-әdemi, qústyng júmyrtqasynday  hokkeyshilerge arnalghan sport sarayy bolsa da, taghy da elimizde siyrek kezdesetin, sәn-salatanty kelisken Múz sarayyn salamyn dep saltanatty týrde uәde berdi. Jalpy qúny 4,2 milliard tenge dep belgilenip, әlgi qúrylys erekshe shapshandyqpen bastalyp ta ketti. Tek, әtten, myna karantin degen pәle ayaqty túsap, erkin qimyldaugha mýmkindik bermey otyrghany. Búl uaqyt degenge ózge týgil ataqty Arhiymedting de әli kelmey, púshayman qylghany. Al koronovirus degen úsaq-týiekke kónil bólip, alandaytyn bizding әkim be? Jaqynda ol osy nysandy salyp jatqan slovakiyalyq «H+N Technika» kompaniyasynyng ókilderimen kezdesip, osy qúrylystyng bolashaghy jayly pikir alysty. Ákimimiz aldymen osy kompaniyany jer-kóke syighyzbay maqtap, óte joghary bagha berdi. 

Búl Arhiymedting bolashaq maqtanyshy

-Atalmysh kompaniya Chehiyadaghy Bystrijiyse, Vyshkov men Telch sekildi ýsh qalada osynday jobany oidaghyday jýzege asyrghan, - dep jer-kókke syighyzbady (Búl jerde olprdyng eng aldymen attaryn óz elinde emes, kórshiles memlekette shygharghandyghy týsine almadyq).

Sonymen ne kerek, әkimimiz búl saraydyng maqtauyn jetkizip baqty. Onysymen túrmay: «Myna pandemiyagha baylanysty saraygha kajetti jabdyqtar әkelinu toqtalghan bolatyn. Alayda men múnday jaghdaygha qaramastan búl nysandy jyl ayaghyna deyin iske qosudy tapsyrdym, - dep aidy aspangha bir-aq shyghardy.

Al  endi pandemiyagha qatysty qanday da shekteulerge qaramastan, ministr men sanitarlyq dәrigerlerding ýndeulerin de qúlaqqa ilmesten, eshkimnen de qoryqpay óz betinshe búiryq bere beretin әkimdi «jýrek jútqan batyr» emes dep kór. 

Al endi biz osy arada múnday óte qymbat túratyn múz sarayynyng Qostanay tәrizdi shaghyn ghana qalagha qanshalyqty qajeti bar degen saualgha jauap izdep kórelik. Bizdinishe, múny halyqtyng qarjysyn eshbir qisyngha qaramastan, dalagha shashu dep esepteymiz. Óitkeni ,birinshiden, bizding oblysta, bir emes eki birdey hokkey sarayy bar. Bireui oblys ortalyghynda eshbir bógetsiz júmys istep túr. Ekinshisi oblys ortalyghynan 40 shaqyrym jerde ornalasqan Rudnyy shaharynda (aytpaqshy, búl qazaqty maymylgha tenegen «ataqty shovinist Kirill Bojkonyng «otany»). Endi mine, ýshinshisi, boy kótergeli túr. Bir qalagha ýsh birdey sport sarayy tym artyq etpey me? Onyng syrtynda Qostanay qalasynyng ózining hokkey komandasy atymen joq. Ol әlgi Rudnyy qalasynda «Gornyak» degen ataumen óner kórsetip jýr. Sonda ol komandany osynda tasidy ma, әlde ony qalamyzda janadan jasaqtay ma? Búlay istese, oghan budjetten ketetin mol qarjyny nening esebinen jabady?

Taghy bir qisyngha syimaytyn dýniye, búl saraydyng kim ýshin salynyp jatqanynda. Eger, ana «Gornyak» komandasyna osy ghimarat jan bitiredi desek, qatty qateleskenimiz. Ol «myqtynyz» Qazaqstan chempionatyndaghy 13 komandanyng ishinde tek qana 9-shy orynnan myzghymaydy. Al kórshimiz Qyzyljardjaghy «Qúlager» (qalyng orystyng ortasynda otyryp, osynday tamasha atty iyelengen komandagha eriksiz riza bolasyn. Al biz «Gornyak» degen ataudy ózgertpek týgili, ózimizding «Tobyl» atyn orys tilinde dúrys atay almaymyz dep, ony resmy týrde «Tobol» dep qoydyq). Al endi sol «Qúlagerimiz» bolsa, ol ýnemi 5-shi oryndy eshkimge bermeydi. Stadiondary da jalghyz. Bas-ayaghy tek 1 myng adamgha ghana layyqtalghan. Al kósh sonynda salpaqtap júretin «Gornyagimizdin» stadionyna 1,5 myng adam erkin siyady. Búghan dәl osynday kólemdegi Qostanaydyng sport sarayyn qosynyz. Endi ony da az deseniz slovaktardyng bizge tartqan «qymbat syiynyn» syiymdylyghy 2,5 myng adamgha jetetin kórinedi. Demek, Qostanay halqy kóp úzamay tek qazaqqa onsha beyim emes hokkey degen sportty әlemge tanytatyn shyghar. Bir ókinishtisi, atymyzdy әlemge jayatyn  ózge últtyng ókilder bolmaq. Óitkeni múndaghy «Gornyakta» qazaqtyng birde-bir azamaty joq. 

Jalpy, osy slovakiyalyq «H+N Technika»  degen mekemening ózindik qúpiya syry kóp, tek qana batystaghy bay ónirlerdi jaghalaytyn «siyanatynan siynatyny myqty» kompaniyanyng biri me dep qalasyn. Jәne onyng ýstine «sugha salsang batpaytyn, otqa salsan, janbaytyn» deytindey qúrylys mekemesi. Osydan eki jyl búryn osy kompaniya aldymen Aqtóbede (Arhiymedting talay jyl aldymen qala, sosyn oblys әkimi bolyp istegen mekende) keremet múz sarayyn salyp, dәnikkennen keyin, nazaryn Aqtaugha audarady. Múnda, nege ekeni belgisiz, isteri onbay baspay-aq qoyady. Sodan kóp oilanbastan onyng qúryltayshysy, búrynghy hokkeyshi Yan Hovan zandy ainalyp ótuding jana jolyn taba qoyady. Ol osy ónirdegi anau-mynau adam emes, múndaghy Manghystau oblysynyng әkimi Serik Amanghaliyevke qolaqpanday 120 myng dollardy úsyna salady (Keybireulerding aituyna qaraghanda búl «syidyn» kólemi 500 myng dollardy qúraytyn kórinedi. Al mynausy alghashqy transhy eken) Alayda, múnysy qyryn ketip, Hovan myrza sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres mekemesining qúryghyna týsip qalady. Oghan «para berushi» degen aiyp taghylady.

Al әlgi kompaniyanyng osynday «oyyndarynan» keyin qanday nysandar salghanda óz júmysyn әlgindey «jeng úshynan jalghasu» sekildi әdistermen bastamay ma eken degen saual maza bermeydi. Sonan son, janaghyday tek qana para beru sekildi әdispen qúrylys jýrgizip, óz kompaniyasynyng әbden bedelin týsirgen, sóitip júrttyng kópshiligining kóniline kýdik úyalatyn búl mekemening endi Qostanaygha kelip, dym bolmaghanday osy sport sarayyn saluynyng ózi zanymyzgha qanshalyqty sәikes keledi? Bir abyroyy týsken kompaniyagha taghy da qaytadan senim artyluy qalay?

«Baqsaq baqa eken» degendey, búl qúrylys elimizde keyingi kezde keng jayylyp ketken «memlekettik-jeke menshik seriktestik» degen tәsilmen jýrgizilipti. Múnyng bir qúpiyasy mynaday. Múnday dýniyeni tek eki jaq qana - әlgindey kompaniyanyng qojayyny men sol jerding әkimdigi (yaghny әkimi) ghana, eshkimdi qatystyrmay, onashada qol alysyp, kelimsim-shartqa qol qoyady. Sonymen bitti. Ana qalyptasqan zangha sәikes ózgeler sekildi memlekettik tapsyrys jýrgizilip, arzan bagha úsynatyn, sóitip kóp talapkerlerding ishinen iriktep alatyn mehanizm búl jerde júmys istemeydi. Yaghny múndayda bәri de qúpiya jýrgiziledi. Al endi eki adamnyng arasynda ne bolyp jatqandyghyn, bir qúdaydyng ózi bilsin. Mine sondyqtan da shyghar, biraz bilikti zangerler «múnday seriktestik» degen «jeng úshynan jalghasugha» tikeley jol ashady dep esepteydi. Mýmkin, múnyng da qisyny bar shyghar.

Endi tek bizge qalghany, qazaghy joq Qostanaydyng hokkey komandasy ýshin osynshama «myrzalyq» tanytyp, keremet Múz sarayyn salyp bergen Arhiymed myrzagha aitar alghysymyz sheksiz, iltipatymyz erekshe. Al endi ýnemi kósh basynan tabylatyn, chempiondyq ataqty bir ret emes, birneshe ret iyemdengen ana Atyraudyn  «Beybarys» komandasy men jaghdaydary onsha bolmasa da bestikten týspeytin kórshimiz Qyzyljardyng «Qúlagerinin» jankýierleri de ózderinde múnday «keremet» bolmasa da bizding әkimning «myrzalyghyn» amalsyz moyyndaytyndyghyna bek senimdimiz. Óitkeni, әngime aqshada emes. Mәsele әkimning bedelinde. Onyng «myqty basshy, sportttyng qamqory» degen jalghan reytingisin jogharylatu. Búl eshbir qisynsyz, qansha qymbatqa týsse de, tipti mýldem qajeti joq dýnie bolsa da múnday reyting ýshin «jan pida». Al budjetting aqshasyn eseptep, onyng súrauyn súrap otyrghan kim bar? Kimge kerek Arhiymed sekildi asa bedeldi sanalatyn, Qostanay sportynyng «erekshe jankýieri» atanghan әkimning mazasyn alu? Tipti, osy ónirge keludi «dәstýrge» ainaldyrghan ýkimet basshysy Asqar Mamin myrzanyng ózi búl mәsele jaydy mýldem jaq ashqan emes. Al qalghandarynan ne ýmit, ne qayyr?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

12 pikir