Seysenbi, 26 Qantar 2021
Bilgenge marjan 7339 7 pikir 6 Qazan, 2020 saghat 12:16

Abay – ruhany reformator!

(Abay – ruhany reformator deuimizding teoriyalyq negizderi)

Hakim Abay «adam úghylynyng minezderin» týbirinen zerttep-zerdelegen, sonday-aq, onyng «adamshylyghynyng kәmәlat tappaghy» neden ekendigin   anyqtap bergen has ghúlama. Qarapayym tilmen aitqanda, jýrekke imandylyq dәnin ekken diqanshy babamyz. Senseniz, osy aqiqatqa kýmәndiler kóp qazir.  Sovettik kezende Abay әdebiyet shenberinde qúrsaldy, songhy ondaghan jyldar qazaq ghylymy óship-sónuding az-aq aldynda túr. Sondyqtan Abay dana, Abay dara degenge: «Abay filosofiyany bilip pe edi? Nesimen kemenger? Asyra maqtap, idoldy qoldan jasadyq» desip tirese ketetinder kóptigi zandylyq. 

Abaydyng filosofiyasy danalyq kómbesi, әsirese, «Tasdiyq» (qazirgishe 38-shi qarasóz) atty enbegi altyn sandyq. Ondaghy terendik pen ruhani-intellektualidyq kýshke ghajaptanasyn. Ol aspandaghy temirqazyq júldyzy siyaqty kýlli adamzat órkeniyeti damuyna adastyrmas baghdarsham! Onyng dәleline tómende Abaydyng bir ghana teziysin taldap, talqygha salmaqpyz.   

«Tasdiyq»-tyng bissimilәsin Abay mahabbat úghymynan bastaghan, onan son: «Qashan bir bala ghylym-bilimdi mahabbatpen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady» deydi. Kórdiniz be, Abaysha  adam bolu sharty – ghylym-bilimge sýiispenshilik. Sebebi, bilmekke qúmarlyq taza jan qasiyeti. Ekinshiden, «Ghylym – Allanyng bir sipaty, ol – haqiqat». Ghylymnyng iyisi de joq el eshqashanda damy almaq emes. Abaydyng ghylymdy mahabbatpen kókseu – adamdyqtyng túma bastauy deuining bir astary osy arada. 

Sonymen, adam boludy bilui ýshin balagha qanday ghylym-bilimdi ýiretu kerek? Álemdik pedagogika tirelgen týiindi Abay bylaysha tarqatyp beredi: «Sonan song ghana  Alla taghalany tanymaqtyq,  ózin tanymaqtyq, dýniyeni tanymaqtyq, óz adamdyghyn búzbay ghana jәlib mәnfaghat dәfghy múzarratlarny (paydalyny alu, zalaldydan qashu) aiyrmaqlyq sekildi ghylym-bilimdi ýirense, biler dep ýmit qylmaqqa bolady». Keremet! 

Danyshpan ústazdar әlimsaqtan basyn qatyrghan mәselenin  týiini  sheshilip jatsa, onan asqan danalyq jaryghy bola ma? Sondyqtan bir auyz tezisti talqygha salyp, ol turaly oiymyzdy ortagha salghandy jón sanadyq.  

Kórip otyrmyz, Abay barsha ghylym-bilim ataulyny tórt arnagha jiktep, klassifikasiyalaghan:

  • Alla taghalany tanymaqtyq.
  • Ózin tanymaqtyq.
  • Dýniyeni tanymaqtyq.
  • Paydaly men zalaldyny aiyrmaqlyq (is-әreket).

Tórttaghandy jýieni dúrys taldau manyzdy. Jaratushyny tanu kerek, nege, onsyz pendening jýregi jyly, kónili ashyq bola almaydy. «Ózin tanu» she? Búl ilim adamnyng ózin ruhany bolmys, yaghni  jan dep bilui ýshin kerek. Onsyz aqyly núrly bola almaydy. Al, «dýniyeni tanymaqtyq» ayasyna kýlli tabighat, yaghny Ay ýsti (gharysh, júldyzdar әlemi) jәne Ay asty jaratylys týgel kiredi. Dýnieauy ghylymdar tirshilik lokomotiyvi ekeni aitpasaq ta ayan. 

Sóitip, atalghan ýsh tanymaqtyqta ruhany jәne zattyq әlemder tútas qamtylghan. Balagha on segiz myng ghalam ýilesimin ýiretetin, bolmys birligin bildiretin ghylym-bilimning ýsh salasy osylar.

Ál-Farabi: «Áreketshil intellekt aldymen barlyqtyng eng kýrdelisin tanyp-biledi» deydi (Filosofskie traktaty. – Almaty, 1970. – 37-bet). Bolmysty tanyp-biluding rettiligi –  kýrdeliden qarapayymgha qaray eken. Mine, Abay qoldanghan tәsil de osy («Tasdiyq» traktatynyng mazmúny oghan sayma-say ekenin eskerte otyrayyq). Ghylymy leksikada búlaysha (jogharydan tómen) oilau tәsili «deduksiya» degen atqa iye.

Endi tórt satyly jýiege qayta oralayyq. Ýsh tanymaqtyqtan song neni ýiretu kerek? Abay: «Paydaly men zalaldyny aiyrmaqlyq sekildi ghylym-bilimdi ýirense» deydi. Negizi, «ayyrmaqlyq» kýrdeli mәsele, múny qazaqtyng dertine, nadandyq hәline Abaydyn:   «Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn» («Qalyng elim, qazaghym...») dep diagnoz qoyghanynan-aq angharugha bolady.  

Sóitip, terenine ýnilsek, jaqsy menen jamandy aiyrudyng tetigi – is-әreket, Abay termiyni boyynsha, qam-qaraket degen baylam tuady. «Ne eksen, sony orasyn» demekshi, is-әreketing jaqsy bolsa, payda alasyn, eger jaman bolsa, zalalgha tap bolasyn. Dúrys pen búrysty, obal menen sauapty aiyru da tek adamnyng isinen bilinbek. Osyghan shekti Abaydyng «paydaly men zalaldyny aiyrmaqlyq» degenin tek adamdyq tәrbie (etika) dep týsinip, ony ómir sýru tәrtibi shenberinde qarastyryp keldik. Búl jetkiliksiz. Onyng týbiri (geneziysi) is-әreket dep bilsek qana Abay ósiyeti dúrys úghylmaq. 

Filosofiyalyq manyzdy problema búl. Týsiniktemeleyik. 

Áygili ýshkil (triada) – Alla taghala, adam jәne tabighat. Áuelgisi – Haq (mәngilik), yaghny jan әlemi, ýshinshisi – halq (jaralys), yaghny zattyq әlem.  Búl ekeuin biriktirushi «kópir» –  adam bolmysy.  Adam balasy Jaratushymen hәm jaralyspen qarym-qatynasta. Jә, ony qalaysha, qaytip jasaydy? Tek is-әreketi arqyly. Demek, qaraket qylu – túraqty substansiya. Al etika (ekinshi aty – morali) túraqty emes, ol zamana aghymyna beyimdelip otyratyn ózgermeli, ghylym tilimen aitsaq, aksiydensiyalyq qasiyetke ie kategoriya.  

«Dәleling qaysy?» dersiz. Sufizmning klassiygi imam Ghazaly ózining basty shygharmasy – «Ihya» atty traktatynda aitqan: «…Znanie o potustoronnem delitsya na Nauku povedeniya y Nauku otkroveniya. Pod posledney ya podrazumevay to, chto trebuet toliko otkrytiya znaniya, a pod vtoroy – Naukoy povedeniya – to, chto trebuet takje y deystviya» (Ihya ilm ad-diyn. Orysshagha audarghan V.Naumkiyn. – M., 1980, – 275-bet).

Kelesi mysal, әl-Farabiyding qiyalyndaghy qayyrymdy qala túrghyndary, zeyin qoyyp oqysaq, izgi is-әreketke úmtylushylar. Qala basshysy, meyli, qalanyng qarapayym túrghyndary deyik, bәri de әreketshil intellekt iyeleri. 

Abaydyng ózine jýgineyik. «Ózing ýshin iman keltirsen, jә inandyn, – deydi oishyl. – Ol inanmaqtyghyng qúr ghana inanmaqtyqpen qalsa, saghan payda bermeydi. Onyng ýshin sen ózing inanmaqtyghynnan payda ala almadyn. Payda alamyn desen, payda beredi, kәmil iman bolady». Baqsaq, imandy bekitu de tek is-әreketpen. Onsyz kәmil iman da, ózge izgilikter de joq. Sol siyaqty Abay: «Ghúmyr ózi – haqiqat»  deydi. Nege? Sebebi, qaraketshil adam bar, qaraketsiz adam joq, yaky tiri ólik. Áygili ýsh qasiyetting biri – «ystyq qayrat» dep ataluy da  osymen óz týsinigin tabady. 

Sóitip, tekseris nәtiyjesinde «paydalyny alu, zalaldydan qashu» degen Abay sózining mәnisi   – is-әreket ekendigi anyqtalyp otyr. Abaydyng kórgisi kelgeni – qoghamgha paydasy tiyetin qareketshil úrpaq. Paydaly qareket (arabsha – «ghamalus-saliyh») úghymyna Abay:  «Ya dýniyennen, ya aqylynnan, ya malynnan ...bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsatyng bolsyn» dep anyqtama beredi. Mine, ýsh «tanymaqtyqty» oishyldyng izgi is-әreketpen tolyqtyruy jәne  «óz adamdyghyn búzbay ghana» dep eskertui osymen óz týsinigin tabady. 

Balanyng ghylym-bilim ýirenui kórkem minez qalyptasuymen júptasuy shart. Abay teziysi ekeuining birge óriluinin, olardyng tútasqan sintezining kuәsi. Osy aitylghandar traktat kirispesin týsinuge jetkilikti siyaqty.

Sonymen, Abay úsynghan jýiede «Adam bol!» iydeyasyn iske asyrudyng teoriyalyq negizi qalanghan. Onyng «Abay – ruhany reformator» deuimizge myzghymas arqatirekting biri ekendigi de shýbәsiz. Biraq әzirge týie ýstinen ot kósegen hәldemiz. Abay úsynghan kemel jýiege sәikes qaraket qyldyq dep maqtana almaymyz. Bótenning qansyghyna qúr eliktep, reforma jasaudan kóz ashpay kelemiz.  

     *  *  *

Kýnkil kóp, «Abay asyra madaqtaldy, qoldan kemenger jasadyq» deytin. Oghan tosqauyl tek ghylymy izdenister ghana. Sondyqtan Aristoteli men әl-Farabiyding ghylym-bilimdi jýiege salghan tәjiriybelerin ekshep, zerdeleuge mәjbýrmiz. Komparativti (salystyrmaly) tәsildi qoldanayyq. 

Aristoteli ghylym-bilimdi ýsh ýlken topqa bólip jiktegen: teoriyalyq, praktikalyq hәm shygharmashylyq dep. Birinshi top –  filosofiya, matematika jәne fizika, ekinshi top – etika (morali) men sayasat, al, ýshinshi top – óner, kәsip jәne qoldanbaly ghylymdar dep kórsetipti.  Filosofiya, falsafa desek te bolady, ózgeden joghary. Nege? Oghan Aristoteli «ol – barlyq ghylymnyng basy» dep týsinik beredi. Filosofiya – aqyl-oy men parasat ilimi, ózgesi «issleduit ne vechnye, a veshi v otnosheniy k chemu-to y v nastoyashee vremya» (Aristoteli. Metafizika. – M., Mysli, 1976, t. 1. – 68-bet). 

Qoryta kelgende, kóne grek ghúlamasy bylay dep týiin týiedi: «Takim obrazom vse drugie nauky bolee neobhodimy, nejely ona, no – luchshe net ny odnoy» (Sonda, 95-bet). Ózgeler qajettirek desek te, filosofiyadan qúndy bola almaytyny qalay? Óitkeni, ol týpki haqiqatty (Jaratushy men jan әlemin) tanytushy ilim.

Aristoteli tújyruynsha, әlemning payda boluynyng da, qozghalystyng da eng alghashqy sebebi bar, ol – Qúday (Pervyy Sushiy). Yaghny Ruh, Sana alghashqy, yaky jogharghy, Materiya, Bolmys keyingi, yaky tómengi.  

 «Allataghalany tanymaqtyq» ilimin Abay da aldygha qoyyp otyr.

 Endigi rette «shyghystyng Aristoteli» atanghan qypshaq dalasynyng tumasy әl-Faraby babamyzdyng enbegine kóz salayyq. Ol ózining «Ghylymdy klassifikasiyalau turaly sóz» atty enbeginde ghylymdy bes týrge jiktegen eken: 1) til turaly ghylym; 2) logika (arabsha-mantyq); 3) matematika; 4) fizika jәne metafizika; 5) azamattyq ghylymdar jәne zang ilimderi.

Ghúlama atalghan bes týrding әrbirine kiretin ghylym tarmaqtaryn tarqatyp aitqan. Mysaly, matematika ghylymy ayasyna arifmetika, geometriya, optika, astronomiya, muzyka, auyrlyq jәne tiyimdi tәsilder turaly delingen jeti salany toptap әrqaysysyna taldau jasaghan. Sóitip, әl-Faraby jýiesi ghylymnyng sol zamanghy salalary týgel qamtyluymen erekshelenedi. 

«Sosialino-eticheskie traktaty» atty enbeginde ekinshi ústaz atalghan ghúlama: «Adamdy adam qylghan es-aqyly (sanasy)» – dep kesip aitqan (Atalghan enbek. – A., 1973, – 37-bet). Abay: «Jandy hayuandardan aqyldy insandy (adamdy) jaratypty», «Aqyl – maghlúmdýr, ghylymnyng bir aty ekendigi» jәne «Aqylmen bilmey – iman joq» dep búl tanymdy tolyqtyra týsedi.   Biraq, aqyl zerek sәuleli bolsyn: «Aqylgha sәule qonbasa, Qayuansha jýrip kýneltpek». 

Aqyl quatymen adamnyng әlemdi tanu mýmkindigi sheksizdigin moyyndau – qos danyshpangha ortaq. Búl tanymdy senimnen (dinnen dep úghynyz) joghary qoyghandyq belgisi. Basqasha aitqanda, ghylymmen tapqan yakiny iman ústazgha erip qylghan taqlidy imannan biyik.

Dinge әl-Farabiyding bergen anyqtamasy qyzyq: «Religiya esti narodnoe mirovozzreniye, populyarnaya, uproshennaya y obshedostupnaya filosofiya». Al, Qúdaydy aqylmen tanudyng mәnisi ózgerek: «Bojestvennaya nauka»... vhodit v gruppu teoreticheskih nauk y baziruetsya na dovodah razuma, iydet «putem dokazatelistv» (Izbrannye traktaty. – A., Ghylym, 1994.  – 64-bet).

Búl rette Abaydyn: «Biz Jaratushy emes, jaratqan kólenkesine qaray biletúghyn pendemiz. ...Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip alatyn pendemiz» (45-sóz) degen tanymyn eske alsaq oryndy.

Sonymen, ýsh ghylymdyq jýiege (avtory – Aristoteli, Faraby jәne Abay) jasalghan shaghyn sholudan shyghar qorytyndy: Qúdaydy tanu ilimining orny tórde. Ilkide ony deduksiyalyq oilau metody degenbiz, ókinishke qaray, osy zamanghy ghylymy progress sýiengen metod – induksiyalyq  oilau (bolmysty tómennen joghary qaray zertteu), soghan basymdyq berilgenin moyyndaugha tura keledi. «Sanany túrmys biyleydi» degen qaghidanyng kýsh aluy, ómirsheng boluy osymen de óz týsinigin tabady.

Jaratushy IYeni tanu ilimining orny nelikten tórde degen saualgha Abay «Tasdiyq» traktatynda naqtyly jauap beredi. Búl enbekte  Alla taghalanyng sýbutiya sipattary arasynda ózgelerine «hareket beretúghyn» – ghylym men qúdiret ekendigi alghash ret ghylymy negizde anyqtalghan. Allanyng segiz sipatynan: «Pendesinde de әrbirinen óz hәlinshe bar qylyp jaratypty» deydi Abay.  Solardyng ishindegi bastysy – ghylym, yaghny adamgha Qúdaydyng erekshe aqyl darytqandyghy. Ekinshiden, kórkem esimderi boyynsha Jaratushy «raqymdy, ghadalәtti»  degen tújyrym jasay kele, qúdayylyq osy ýsh hәslәt (ghylym, raqym, ghadalәt) iyesi bolu adamnyng kemeldenu, yaghny tolyq adam bolu sharty dep anyqtau da – Abay janalyghy. «Tasdiyq» – qazaq falsafasynyng altyn sandyghy hәm әlem oiynyng Everest shyny bolmaghy sodan.

Traktat kirispesindegi ghylym-bilimdi ýiretu jýiesine qaytyp oralayyq.  Jogharyda búl jýie ozyq әri minsiz dep mysaldar aldyq. Ony qayta týletu, tamyrynan tiriltu – Abay enshisi deuge tolyq negiz bar (múny tiyanaqtap jetkizu óz aldyna bólek taqyryp). Olay bolsa, tórtkýl jýieni «Abaydyng ghylym-bilimdi ýiretu zany» dep atap, Faraby babamyz armandaghan әreketshil intellekt tәrbiyeleudi nege qolgha almasqa?

Búl rette eskerter jәit, «Alla taghalany tanymaqtyq» degendi oqu-aghartu jýiesine teologiya, teosofiya nemese dintanu siyaqty bir pәndi engizu dep úqsaq qatty janylysqa úrynamyz. Maqalada qoghamdyq sanany siresken ateistik kózqaras tonynan aryltyp, jas úrpaqqa «Qúdaysyz quray da synbaydy» degen dәstýrli últtyq sana, últtyq tәrbie beru mәselesin qozghap otyrmyz.  Sonda ghana «Abay joly» úghymynyng ishin kórip, sәulesin sezinetin bolamyz. 

     *  *  *

Batys әlemi «Adam – eng basty qúndylyq» dep jariyalap, adamgershilik qaghidattar qatang saqtaluyna qol jetkizdi. Áytse de, «shirigen» úghymynan aryla almady. Sebebi, Europa elderine Jaratushysyz oilau jýiesi, yaghny tek etika jәne morali qúndylyqtary arqyly ómir sýru qalyby tәn. 

Tek payda tabu, baylyq iyesi boludy múrat tútqan, yaghny ruh tәrbiyesi әlsiz qoghamda Jaratushy zanyna (meyirim men әdiletke) jol jabyq. Búl jaghdayda adamzat qaytip bir bauyr bolmaq, azghyndyq, qatigezdik azaymaq? 

Reti kelgen song aitayyq, tәrbiyesiz bilim aludyng bir mysaly «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha shetelden bilim alghan jas mamandar siyaqty. Otandyq oqu oryndary sol batystyq ýlgige jaltaqtaghan kóshirme esepti. Qúdayshylyq ta, últtyq tәrbiyening de iyisi joq. Abay «Qashyq bol!» dep ýndegen zalaldy qaraketter aramshóptey qaulap otyrghany sol. Óziniz de oilanyz, nege din fenomen, sebebi, adam Allagha múqtaj, Jaratushy IYeni tanyp-bilu paryzy.

Osy túrghydan bilim beruding ózindik últtyq ýlgisin qalyptastyru ózekti mәselemiz. Sonday-aq, gumanitarlyq ghylymdar salasyn janghyrtugha, olardy týgeldey jana reliske salugha asyghayyq. 

Búl rette memleket basshysy Q.Toqaev: «Eng aldymen, bilim iygeru. Biz býkil әlemdi aqyl-oy men parasatty payym arqyly ghana moyyndata alamyz. Zaman talabyna say bilim alu intellektualidy últ qalyptastyrugha jol ashady. Ekinshi, tәrbie mәselesi. Aqynnyng «Payda oilama, ar oila, talap qyl artyq biluge» degen ósiyetin әrdayym sanagha siniru qajet», – dep kýrdeli kezeng tamyryn tap basyp, oqu-aghartu jýiemizge dúrys baghyt berdi.  

Demek, últtyng ghylym-bilimi damuy eng jandy mәsele! Sol ghylym-bilim tәrbie berumen úshtasqanda adamdyq qasiyetter tolysyp, jetiluge mýmkindik almaq. Úly Abaydyng tolyq adam, ýsh sýng ilimderine mәn beru qajettigi mine osydan tuady. «Abay – ruhany reformator» dep jar saluymyz da sonda shyndyqqa ainalmaq.  

 Qorytyndy: Abay danalyq oi-tanymdary – ómir sýruding Erejesi. Olardy zerttep-zerdeleu, ghylymy taldau qajettilik. Biraq, eng manyzdysy – ómirde, tәjiriybe jýzinde qoldanu. Halqymyz ruhany týlesin, әr qazaq adam degen atqa layyq bolsyn! Sol ýshin Abay jolyna týseyik, qysqa ghúmyrdy meyirim, әdiletpenen sýreyik, aghayyn, әitpese joq.   

Asan Omarov

Abai.kz

7 pikir