Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Áleumet 2270 1 pikir 1 Qazan, 2020 saghat 11:10

Uәde-mәmile – dilinnen shyqqan antyng

Býginde dýnie jýzi ghana emes, elimiz betpe-bet kelip otyrghan problemalardyng negizinde senim daghdarysy jatyr. Dәl osyny mәselelerding mәselesi, qaterlerding qateri der edik. Sebep: adamdar arasyndaghy uaghda, kelisim, bitim, jalpy qolqagha berilgen sózdin qadiri ketip, qúny týsken zamanda jasaudamyz. Búl qogham aldynda ótkir túrghan jayt. 

Ákemmen әngime

Álemdik karantin ornaghasyn, elordada qamalyp ne tyndyramyn, osy jaz boyy auylda – Shәuildirde, әke-sheshemning qasynda boldym. Ýi-jaygha, әsirese әkemning egistik sharuashylyghyna qolghabys jasap, kómektestim. Sonda bayqaghanym – júrttyng sóz baylamynyng kýshi ketken-aq eken. Biylghy jyly bizding ondaghan gektrge jonyshqa egilgen-di. Mine, solardy orarda, presterde, jinarda tehnikasy bar, qol kýshi bar jaldamaly azamattardyng deni kelisilgen merzimde, uaghdaly uaqytta óz mindetin tolyq atqarmady. Ony mandaydaghy myna kóz kórdi. Auyl kórgender biledi, jonyshqany júmyrlanuy myqty bolu ýshin tanghy salqynmen, shyq týsken uaqytta, jelkemsiz mezgilde presteledi. Onyng ózin kýtip, andyp jýrip, orayyn әreng keltiresin. Aua-rayy degen kýtkenindey bola bermeydi. Sonday qolayly siyrek sәtterde uәdelesken traktorshyn, qyzmet berushin, ya basqasy mejeli jerge kelmey, aqsha kóbirek tólegen basqagha auyp, týn úiqyndy tórt bóldirip qoyatynyn qaytersin!

Osyndaymen jylma-jyl bettesip otyrghan әkem birde Syrdariya jaghasyndaghy egistik basynda: «Qazirgi jastardyng sózining bәtuasy joq. «Qatyramyn, kóke» deydi de, joq bolyp ketedi. Telefondy kótermey qoya salady. «IYә», «joq» dep jónin aitpaydy. Búrynghy agha buynnyng sózi negizinen qaqqan qazyqtay nyq, tas edi. Aytty, istedi, kelisti, keldi, bitirdi. Bayaghynyng kisisi degdaryraq qoy. Mynda tirlik isteuge keletinderding ózin әkelerine aittyryp jýrip uaqytyly әreng keltiremin» degeni bar. 

Rasymen de, ózimning de kәsipkerlik etkenime birneshe jyl boldy. Qazaqtyng jigitterine sóz-mәmilening qúny besh tiyn bolyp qalghanyna talay kuә boldym. Bәrin Kelisimshartpen bekitip, notariuspen mórlep almasan, auyzdy darbaza, sózdi samal dep qabyldaydy ma, aitqandarynyng bir túrlauy joq. Ózine tiyimdi bolsa, oryndap, tiyimsiz bolsa, әp-sәtte «sekirip» jýre beredi. Aytqanyna qatyp qalu degen erlikpen para-par. 

Óz kezegimde әkeme iskerlik barysynda birqatar istesterding qyzyl sóz uәdesine senip, kóp shyghyn shegip, barmaq tistep qalghanymdy, nazalanyp jýrgenimdi jasyra almadym.

Sonda әkem túryp, olargha jýregimning týbinde renish pen kek, óshpendilik saqtamauymdy qatang súrady jәne ózining jas kezindegi Beysenbay (esimi ózgertilgen) degen partnerimen aradaghy arazdyghy hikayasyn aityp berdi. Qysqasy, 90-jyldary kommersiyada birge jýrgen Beysenbay sózine ilandyryp, aqyry óte kóp somany bermey, Almatygha qúddy bir qashqanday kóship ketedi. Sonda janadan biznes bastaydy. Alayda kóp úzamay әieli, qyzy, úldary, barlyghyn baghdarsham jolaghynda kólik qaghyp, jappay qazalanyp, soqa basy sopayyp qalypty. 

Ákemning aituynsha, ony bú kisining nalasy úrghan bolyp túr. Degenmen ol sol kezde Beysenge qatty yza bolyp, tistengenine ókinedi eken. 

– Dýnie – boq. Óletúghyn tay ýshin, qalatúghyn say ýshin nala bolma! Bireuge ólim tilegenshe, ózine ómir tile. Múnyng da qúday aldynda súrauy bar. Sózin kýresinge onay laqtyrghan jan, әli-aq basyn da dop qylyp domalatady, – dep ómirlik tәjiriybesimen bólisti. 

Myna sózden keyin ishim bosap, ashu-yzam qaytqanday boldy. Adamnyng degeni emes, Allanyng degeni bolady. Keshirim jasau – kendik, keshire almau – kemdik. «Bastysy – Qúday bergenin alsa da, bererinen tanbasyn» degen bir tilek.

Sheriazdan Shorabekúlynyng Qasaylar shejiresinde jazghany

Auylda jýrip anama tuysqandary, yaghny naghashy júrtym syigha tartqan Sheriazdan Shorabekúlynyng «Shejire (Qonyrattan Qasaygha deyin)» atty kitap qolyma týsti. Onyng ereksheligi sol, әuletting úldaryn ghana emes, qyzdaryn da shejiresinde týgel qamtyghan hәm tәrbiyelik әngimeler keninen kórinis tapqan ózgeshe ýlgidegi basylym bolyp shyqty. Minekey, osyndaghy bir bólimde sózding qúny mәselesine basa nazar audarylypty. Dәl múny qansha kólemdi bolsa da, qaz-qalpynda bólispey túra almadym. Ony әr qazaq keler úrpaqtyng sau-salamattyghy ýshin oqugha mindetti dep oilaymyn. 

Onda avtor bylay dep tarqatady:

«Adamnyng adamgershilik qasiyetining ólshemine eng negizgi ýsh týrli qasiyet jatatyn siyaqty: Lebiz, uәde, mәmile.

Birinshi. «Lebiz» degen jaqsy bolsyn, jaramsyz bolsyn auzynnan shyqqan sóz. «Aytylghan sóz atylghan oq» deydi halyq. Atylghan oqty keri qayyru mýmkin emes bolsa, aitylghan sóz de solay. Júrttyng bәri birdey jaqsy lebiz aityp, basqagha ýlgi bola berui mýmkin emes. Biraq auzynnan shyqqan lebizine ie bolyp, ony qaytyp jútyp qoymay, sonyng ýdesinen shyghugha mindettisin. Qolynnan kelmeytin, orynday almaytyn iske lebizindi júmsama! Jaman lebiz basyna qyrsyq bolyp tiyedi. Syrym batyr aitqan emes pe, «Basqa bәle tilden» dep. Sondyqtan әrbir pende bayqap sóileuge, óz dәrejesine layyq sóz aitugha tiyisti. «Jýieli sóz – jýiesin tabady, jýiesiz sóz – iyesin tabady» dep sol ýshin aitylghan. Adamnyng sózi ólmeu kerek. «Jigitting sózi ólgeni, ózi ólgeni» demey me, halyq. Kórgenine, estigenine qosyp-shatyp, óz oiynan-aq ótirik aitatyn jandar kezdesedi. Olardy «ótirikshi, qúiryghy bir tútam» deymiz. Shyn mәninde olardyng sózine eshkim ilanbasa, onyng sózi de ólik, ózi de «tiri ólik» emes pe?

Qúba Bimyrza deytin saryózen, payymdy qariya aitqan bir sóz bar. Ilgeride týnde jortatyn úrylar, bireuding malyn quyp kelip, ony jasyryp qoyyp, artynan izbe-iz quyp kelgen qughynshylargha «Biz alghan joqpyz, sol adaldyghymyz ýshin jan beremiz» dep, óp-ótirik ortadan bir adamy «jan» beruge shyghady eken. Ony «jangha shyghu» dep ataghan. «Músylman aitsa, sen» degendey, saliqaly bir er azamat otqa da, sugha da týsip, shyryldap, shybyn janyn jaldap túrghan son, qughynshylar da lebizge senip qayta beredi. «Osynday «jan berudi» ýsh ret kórdim, ýsh mәrte «jangha shyqqanyn» bilemin» deydi qariya. «Lebizin jútqan» dep osyny aitatyn shyghar. Sol ýsh adamnan da artynda iz qalmady. Túqymy joq bolyp ketti. Jangha shyghudyn, ótirikshining zardaby auyr eken ghoy» depti Bimyrza qariya.

Ekinshi. Uәde. «Uәde qúdaydyng aty» deydi halyq. Olay bolsa uәdege jenil-jelpi qaraugha bola ma? Búl «qúdaydy bir» dep bilsen, sol siyaqty uәdeng de bireu degen sóz. Al uәdeni búzsan, qúdaydan da ainyghanyng emes pe? Qúdaydan is jýzinde ainyp, auzynmen «tәnirge iman keltirdim» degening bos sóz bolyp shyqpay ma? Qysqasy uәdede túrmasan, adamgershilik qasiyetinning joyylghany dey ber. Uәdesi joq adamgha ekinshi ret eshkim qaytyp juymaydy. Adam – uәdesimen adam. Uәdesimen ózining adamdyq baghasyn arttyrady. Uәdesimen aryn, abyroyyn saqtaydy.

Ýshinshi. Mәmile. Adam óz ómirindegi barlyq tirligi mәmilesiz bitpeydi. Adamnyng ózara qarym-qatynasy da mәmilege baylanysty. Bireuden alsang da, berseng de mәmile kerek. Qaryzdyng da, nesiyening de, boryshtyng da taghdyryn mәmile sheshedi. Qysqasy, adamnyng sanaly ómiri mәmilesiz ótpeydi. Mәmilening ýlkeni de, kishisi de bola beredi. Mәmilesi joq adamdy «dayynsyz» dep ataydy. Mәmile jasaghan bir sabaq jipti uaqtyly tauyp bere almasang da sol ataqqa dushar bolasyn.

Auzynnan shyqqan lebizdi, berilgen uәdeni, jasaghan mәmileni dilinnen shyqqan «antym» dep bil. Búl bireuge bergen «antyn». Ol antyndy búzba. Onda adamdyq qasiyeting de búzylady. Al eki jýzdi adamnyng lebizinde qarar, uәdesinde túraq, mәmilesinde baylam bolmaydy. Búl qasiyet olardyng da óz boyyna bitken, óz basyna layyq qasiyeti».

Qanday oilar?! Óz basym, dәl búlay qazyp aita almas edim. Búlay tolghau ýshin ruhany qayta tuu kerek shyghar. Ómir kórgen, qúday zandylyqtaryn týsingen qariyanyng jýrekjardysy...

Qúnanbaydyng saqtaghan syry

Jalpy qazaqtyng arghy-bergi tarihyn qarap otyrsaq, uaghda-baylamyna berik talay atpal túlgha ótkenin bayqaymyz. Búl bizge әli de ýmitting barlyghyn bildirip túrsa kerek. Óitkeni qanymyzda sózge túru geni tereng otyr. Tolyq joyylyp kete qoymaghan. Sonday әngimening biri – barymyz da, narymyz da bolghan úly Abaydyng әkesi Qúnanbaygha qatysty kórinedi. Múny Abaytanushylardyng biri kezinde mayyn tamyzyp túryp bayandap bergen edi. 

Ahat Shәkәrimúlynyng mynaday keremet esteligi bar eken. Onyng úzyn-yrghasy bylaysha órbiydi: Qúnanbay on bes jasynan bastap kýreske týsip, el arasyndaghy ózine qúrby «myqtymyn» degenderdi jyghyp, baluan atanady. On segiz jasar shamasynda Qúnanbaydyng jauyryny jerge tiymegen Kótibaq ruynan shyqqan, on bes jasynan әigili bop, ataghy jayylghan Sengirbay baluanmen kýresu oiynda bolady. Sengirbaydyng Qúnanbaydan jasy ýlken, әri tuysy jaqyn eken. Sengirbaygha kelip: «Qaysymyz jyqqanymyzdy eshkimge aitpayyq, jyqsam da, jyghylsam da at-shapan aiyp bereyin, sizben onasha kýreseyin dep edim» deydi. Sóitip kazirgi «Jarqymbay biyigi» degen taudyng sayynda ekeui onasha kýresedi. Biraq qaysysy jyqqanyn eshkim bilmegen, olar aitpaghan. At pen shapandy Sengirbay alghan. Uәdege berik adamdar syrlaryn ishke saqtap ketken. Sengirbay ólgen song Qúnanbaydan: «Qaysynyz jyqtynyzdar?» degen qúrby-dostaryna Qúnanbay: «Sekeng óldi» dep uәdeni búzghanym layyq emes» dep jauap bergen.

No comment!

Sózining eri

Bóten elge kelgen Qojanasyrdy jergiliktilerding bireui: «Seni únatyp qaldym. Bizding ýige jýr, nan-túz jeyik» dep ertip ketedi. Qoja onyng shanyraghynda meyman bolady. Álgi adam shynymen-aq aitqanynday dastarhangha nan men túz ghana qoyypty. Qojekeng sharasyz nandy túzgha malyp jep otyrsa, naq osy shaqta qaqpa qaghylady. Ýy iyesi moynyn sozyp qarasa, qaqpa aldynda bir tilenshi túr deydi.

– Joghal! Ármen jýr! – dep baqyrady ýy iyesi. – Qazir shyqsam bar ghoy, belindi qiratam!

Myna dýley sózdi estigen Qoja da terezeden basyn shygharyp:

– Janynnyng barynda aulaq ket, dostym, qash! Áytpese basyng pәlege qalar. Ýy iyesi sózining eri! – degen eken. 

Ázil әzilimen, biraq osy kýldirgi tәmsilde qanshama mәn-maghyna, astar bar desenizshi! Qúran kәrimde sózinde túratyndardyng maqtalyp, sózining eri delingeni mәlim. Al bergen uaghdasynan qaytu dindi aitpaghanda qarapayym morali boyynsha da ekijýzdilikting belgisi ekeni anyq. Payghambarymyz (s.gh.s.) hadis shәriyfinde: «Tórt nәrse múnafyqtyng belgisi: Amanatqa qiyanat jasau, ótirik aitu, uәdesin búzu, sózinde túrmau» dep eskertipti. Taghy bir Hadis bylay dep tolghaghan: «Sóz beru qaryz bolyp sanalady. Sózinde túrmaghandargha ókinishter bolsyn» (Dәilәmiy).

Sonymen Sh.Shorabekúly atap ótkendey, adamnyng lebizi, uәdesi, mәmilesi bir-birine tyghyz baylanysty, bólip qaraugha bolmaytyn adam balasynyng boyyndaghy eng joghary qasiyetter. Adamnyng syrtyndaghy jyltyraghan jasandy әri emes, bar mәn-maghyna ishinde. Óitkeni dana halqymyz «adam alasy ishinde» dep qadap aitpaydy ma?

Qarap otyrsaq, jastar kóp ketip jatyr. Kәriden góri jastyng janazasyna baru kóbirek. Key-keyde osynyng bәri lebizin ondy-soldy shashyp, uәdesin, kelisimin kelsin-kelmesin oryndamaudan ba dep te oigha ketesin. Kie atuda ma? Zamandastar arasynan aitqanyn altynday salmaqtap jýrgen kimderdi kórsete alamyz, osy?!

«Sózde baylau bolmaydy, úzaqqa sozady!». Búl Kishi jýz Toyjan biyding «Aqyrzaman» jayly boljap aitqandaghy bir joramaly eken. Osy ahual jaylamady demey kór.

Qogham býginde sózine túraqty, uәdesine berik túlghalargha múqtaj. Tipten, sonday adamdar tiypine әleumettik tapsyrys, naryqtyq súranys bolyp túr desem, artyq aitqandyq bolmas. Sonday erler qaz-qatar tizile qalsa deysin, shirkin! 

«COVID-19 lanyna dәri-dәrmek jetkilikti, medisinalyq palatalar jabdyqtaldy, bәri baqylauda» dep kópirtken basshylardyng qalyng armiyasyn kórgen elding búdan basqa tilegi de bolmauy kerek. Qalay desek te, jalqydan jalpy shyghady. Birden mynnyng minezi aiqyndalady. Bizding últtyq iydeologiyamyzdyn, onyng ishinde ishki sayasatymyzdyng bir ústyny osy sózding qúny boluy kerek sekildi. Sonda «Ýkimet aita beredi, deputattar sózin jútty» degendi estimeytin bolamyz. 

Astanagha oraldyq. Qaytara iskery ómirding aghynyna týsip, janqaday janghalaqtap bir batyp, bir shyghyp jýzip baramyz. Árkimning til úshynda bir-bir tegin sóz býlk-býlk etedi.

IYә, 2020 jyldyng jazyn óle-ólgenshe úmytpaytyn shygharmyz. Eng bastysy – dýniyege degen payym-kózqarasty tónkergen jaz boldy. Revolusioner jaz! Men ýshin әkem aitqan búrynghynyng qyzyl kitapqa engen asyl adamdarynyng esteligin saghyna qozghatqan jaz! Negizi kezinde sózimiz sóz kezinde bolghan, tolghan-aq halyqpyz ghoy, tek keyingiler baqa-shayan tartyp ketkenimiz bolmasa... 

Býgingiler búrynghylardyng ózi de, kózi de emes, kólenkesindey ghana degim keledi.

Dýniye-ay!

Abylayhan Qalnazarov

Abai.kz

1 pikir