Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Doda 1471 14 pikir 30 Qyrkýiek, 2020 saghat 20:34

Ýgit-nasihattyng sirgejiyary

(Enbekshiqazaqtyqtargha hat)

Sonymen, «Nur Otan» partiyasy jariyalaghan praymerizding ýgit-nasihat kezeni songhy kýnge jetti. Endi sanauly saghattardan keyin búl nauqan toqtatylyp, ýsh kýn boyy ýmitkerlerge dauys beriledi.

«Nur Otan» partiyasy túnghysh ret praymeriz ótkizip otyr. Men de múnday ýlken sharagha alghash ret qatysudamyn.

Kónilimde eki týrli tilek bar.

Biri – ózim qyzmet etetin partiyanyng búl túnghysh sharasy abyroymen sәtti ótse eken;

Ekinshi, enbekshiqazaqstandyq partiyalastarym qoldap, kóp dauys jisam eken degen.

El qatary tirkeldik. On kýn uaqyt bólip, Enbekshiqazaq audanyna baryp, on bes auyldy aralap qayttym. Kezdesuler ótkizdim, debatqa qatystym...

Bәri oidaghyday boldy. Ásirese, auyl әkimderi men әriptesterimning yqylas-peyiline dәn riza boldym. Ákimderding kóbi, tipti, basym bóligi – jap-jas jigitter. Arasynda «Bolashaq» baghdarlamasynyng ayasynda shetelden bilim alyp kelgenderi de bar eken.

Ákimder men әriptesterimdi saylaualdy baghdarlamammen tanystyrdym. Bәrin de múqiyat tyndap, qoldaytyndyqtaryn bildirdi. Ásirese, «Zannamalardy qaghazbastylyq pen jemqorlyqqa aparyp soqtyratyn basy artyq anyqtamalardan aryltu» jәne «Shekaralyq ónir túrghyndaryn әleumettik qorghau turaly» arnayy zang qabyldau jayly bastamalarymnyng qatty únaghanyn bayqadym.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng Joldauynda «Kelesi jyly birqatar auyldyq okrug әkimderining ókilettik merzimi ayaqtalady. Auyl әkimderining tikeley saylauyn ótki­zuge bolady dep oilaymyn» dedi.

Auyl әkimderimen sóilesu, pikirlesu barysynda, olardyng búl bastamany qatty qoldap, quanyp otyrghany nazarymdy birden audardy.

Ásirese, Preziydentting «Jergilikti biylik ókilderining saylanbaly boluymen qatar, memlekettik basqaru dengeyleri arasyndaghy qúziretterdi bólu jәne jergilikti ózin ózi basqaru isin aiqyndap aluymyz qajet» degen túsyn biraz sóz ettik. Joldaudaghy «memlekettik basqaru dengeyleri arasyndaghy qúziretterdi bólu jәne jergilikti ózin ózi basqaru isin aiqyndap alu» mәselesi qatty tolghandyryp otyrghanyn anghardym.

Men Qytay kósemi Den Syaopin reformasynyng kuәgerimin.

Sayasatker agham Raqym Ayypúly elu jasqa tolghanda, birinshi bolyp, Raqang turaly «Jas Alash» gazetine «Ol - Den Syaopin mektebining týlegi» degen maqala jazgham.

Den aqsaqaldyng mektebinen týbinen baryp oqymasam da, Oimanbúlaqta jatyp, shet jaghasyn kóre qalghan azamatpyn.

Jәne ol reformasynyng bolmysyn kórip, dýbirin tyndap qana qoygham joq. Jiyrma bes jasymda qolyma tiygen barmaqtyng basynday ghana kishkene mәnsappen Ýkimet bujetinen mol qarjy bóldirip, ýlken mektep saldyrghan, qysqasy naqty ispen ainalysqan adammyn...

Demek, auyl basqarudyng eski ýlgisin tastap, jana basqaru mehanizmin engizetin kezding kelgenin әbden sezindim. «Eger, Mәjiliske deputat bolyp saylanyp jatsam, búl mәseleni kóterip qana qoymay, Zanmen shegeleuge yqpal etem!» dep, ishtey bekip qayttym.

Biz reformany jaylap, auyldan bastay bergenimiz dúrys.

Praymerizding ýgit-nәsihat kezeni bastalghaly beri qazaqtyng kórnekti aqyn-jazushylary Smaghúl ELUBAY (jazushy, kinodramaturg, T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynyng professory Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri), Jabal ERGhALIYEV (jazushy-dramaturg, Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri, eks-senator), Nesipbek AYTÚLY (Memlekettik syilyqtyng laureaty), Esenghaly RAUShANOV (Memlekettik syilyqtyng laureat), Sәule MEShITBAYQYZY (Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri), Júmajan JÝKENOV («Nur Otan» partiyasynyng mýshesi, «Parasat» jәne  «Qúrmet» ordenderding iyegeri, partiya ardageri), Túrsynhan ZÁKENÚLY (tarih ghylymdarynyng doktory, «Kýltegin» syilyghynyng laureaty, Euraziya Uniyversiyteti Shyghystanu kafedrasynyng professory), Tauhitan ZAMENÚLY (etnograf, Álem halyqtary jazushylar odaghynyng mýshesi, «Týrki halyqtarynyng óneri men әdebiyetine qosqan ýlesi ýshin» medaliynyng iyegeri), Bekqoja JYLQYBEKÚLY (aqyn, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Euraziya Últtyq unversiytetining prafessory), Janbolat QÚRMAN (aqyn, kәsipker), Dәuren QUAT (kórnekti jazushy, jurnalist, «Preziydent syilyghynyn», Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn, Týrki jazushylaryna arnalghan halyqaralyq Mahmút Qashqary atyndaghy syilyqtyng laureaty, Aqparat salasynyng ýzdigi, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory), Erbosyn NÚRMÚQANÚLY (ekonomist, kәsipker), Ábdrahman Áripúly (kompozitor) bastaghan biraz túlghalar meni qoldap, pikirleri men jýrekjardy tilekterin aitypty.

IYә, aghalarym men bauyrlarym mening Elbasy erete jolgha qoyghan Kóshi-qon sayasatynyng Zannamalaryna týbegeyli ózgertuler men tolyqtyrular enuine, qandastarymyzdyng kedergisiz qújattanuyna yqpal etkenimdi tilge tiyek etipti.

Rahmet, bәrine!

Osy jerde bir taghy bir týiindi eskerte keteyin.

Boyynda tasqyndap túrghan kýsh pen jiger, miynda janalyq jasam degen lapyldaghan iydeya bolghanymen, ony iske asyratyn berik túghyr, demeytin jyly alaqan kerek.

Men ýshin sol berik túghyr – «Nur Otan» partiyasy, jyly alaqan – onyng Múhtar Qúl-Múhammed, Mәulen Áshimbaev, Bauyrjan Baybek sekildi búrynghy-songhy basshylary men hatshylary bolghanyn asa maqtanyshpen aityp ótu – maghan paryz.

Sonday-aq, Júmajan Jýkenov, Bahyt Temirova, Saqtaghan Sәduaqosov sekildi tike basshylarym men Dәuren Quat bastaghan BAQ jetekshilerine de dәn rizamyn.

Jәne qaytalap aitayyn, búl túlghalar mening osy salada erkin kósilip júmys isteuime, sóitip kóshi-qonnyng týitkildi mәselelerin memlekettik dengeyde sheshuime barynsha mol mýmkindik berdi!

«Ýkimet adamdary (mysaly, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi, Ishki ister ministrligi, t.b.) jalpy kóshke qarsy emes eken. Alayda, neni ne isteu kerek ekendigin bilmey otyrghan. Áukeng aralasqan song jogharydaghy on mәselening orayy tabylyp, isting beti ongharylyp shygha keldi» -dep, Dәuren Quat dúrys aitady.

Bilmeu óz aldyna, bilgenning tilin almay imanyndy úraryn qaytersin! Búl – atalghan eki ministrlikke ghana emes, barlyq ministrlikke tәn auru!

Reti kelip túrghanda aita keteyin, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev óz qolymen qúrghan Últtyq qoghamdyq senim kenesi sol bilmeytinder men bilgisi kelmeytinderge biraz nәrseni bildirdi, úqtyrdy jәne ony atqartty da!

Endi әuelgi sózimizge oralsaq, praymerizding túnghysh ótip jatqanyna baylanysty, barlyq oblys basshylary tikesinen tik túryp qyzmet istep jatyr. Sol qatarda «Nur Otan» partiyasynyng Almaty oblysytyq jәne Enbekshiqazaq audandyq filialy basshylary Janbolat Jórgenbaev pen Quat Bayghojaev bastaghan újymnyng júmysyn óz kózimmen kórip keldim. Audan әkimi Quanyshbek Qashqynbaevpen de kezdestim. Abyrju men tәuekelding qos eskegin teng esip jatqan shaghynyng kuәsi boldym. «Kemedegining jany bir» demekshi, jasap jatqan qyzmetterine ózim de ishtey riza bolyp, partiyaishilik irikteuding óz dengeyinde sәtti ótuine tilektes ekenimdi bildirdim. Odan beri de eki apta óte shyqty, qyruar is tyndyrylghany belgili.

Al, mening praymerizden ozyp keluim men kelmeuim – Enbekshiqazaq audanynda túratyn partiyalastarymnyng patsha kóniline baylanysty.

Qúrmetti enbekshiqazaqtyq partiyalastar!

Eger,

- «Núrsúltan bastaghan núrly kósh» tipti de kólikti bolsyn desenizder;

- Reforma auyldan bastalsyn desenizder;

- Zannamalardy qaghazbastylyq pen jemqorlyqqa aparyp soqtyratyn basy artyq anyqtamalardan aryltu kerek desenizder;

- «Shekaralyq ónir túrghyndaryn әleumettik qorghau turaly» arnayy Zang qabyldansyn desenizder, meni qoldap, maghan dauys berinizder!

Men Sizdermen birgemin!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek

Abai.kz

14 pikir