Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Ashyq hat 3062 5 pikir 28 Qyrkýiek, 2020 saghat 15:49

Ospan batyrdyng úrpaqtary Preziydentten arasha súraydy

Kollaj qazaqtimes.com saytynan

Birikken Últtar Úiymy (United Nations),
Halyqaralyq Adam Qúqyqtaryn
qorghau úiymy (International Human Rights Organizations),
Europa Parlamenti (European Parliament) jәne QR Preziydent әkimshiliginin, QR Syrtqy ister ministrligining nazaryna:

Songhy jyldary Qytay ýkimeti «terrorizmge, diny ekstremizmge qarsy kýresti» jeleu etip Shynjandaghy az sandy últ ókilderine qysymdy kýsheytti. Búl qazaq, úighyr, qyrghyz, t.b. Shynjandaghy jergilikti az sandy últ ókilderi qúqyqtarynyng auyr dәrejede taptaluyna sebep boldy. Millionnan astam az sandy últ ókili sotsyz, súraqsyz lagerlerge (Beyjing biyligi «Bilim beru ortalyqtary» dep kórsetuge tyrysady) qamalyp, myndaghan adam jalghan jalalarmen qudalandy. Nәtiyjesinde, Shynjang óniri әlemdegi adam qúqyghy eng auyr dәrejede taptalghan aimaqqa ainaldy.

2020 jyly 10 shilde kýni (Beyjing uaqytymen 08:00 den 15:30 aralyghynda) Shynjandaghy Altay aimaghynyng Kóktoghay audanynda ýsh qazaq azamatyna qatysty sot otyrysy ótken. Núrlan Nәbiyúly, Naghyz Múhammedúly, Tolqyn Soghysayúly qatarly qazaq azamattary búdan 3 jyl búryn (2017 jyldyng ayaq sheninen 2018 jyldyng nauryz aiyna deyin) Kóktoghay audandyq Qogham qauipsizdik mekemesi jaghynan ústalyp, sodan beri Kóktoghay audanynda qamauda bolghan. Alghashynda olargha «Josparly tuugha», «Qos tildi oqytugha» (Qytaydaghy demografiya jәne bilim beru sayasaty) qarsy shyqqan, әsire últshyldyq, últtyq bólshekteushi jәne otan tútastyghyn býldirushi, t.b. aiyptar taghylghan.

10 shildedegi sot barysynda olargha taghylghan aiyptardyng bir qatary alynyp tastalyp, «әsire últshyl», «últtyq bólshekteushi», «otan tútastyghyn qauip tóndirgen», «otan satqyny» degen aiyptar taghylghan. Alayda, mәlimetterge qaraghanda, taghylghan aiyptargha qatysty naqty dәlelder (qanday da bir audio nemese viydeo jazbalar) kórsetilmegen, tek arnayy dayyndaghan «kuәgerlerdin» «ayghaq sózderin» algha tartqan.

Aqparat kózderining (jeke qauipsizdigine baylanysty aty-jóni atalmaydy) bergen mәlimetine qaraghanda, sot otyrysynan búryn tergeushiler olardy sot kezinde «qylmystaryn» moyyndap, «partiya men ýkimetten raqymshylyq, kenshilik súraugha» kóndirmek bolghan. Sonda ghana sot sheshimining jenil bolatynyn aitqan. Ayyptalghan azamattar sotqa deyin kelisken synay tanytqan, (eger olar búl talaptarmen kelispegende sot otyrsy bolmauy da mýmkin) sotta jaryssóz alghanda ýsheui de ózderine taghylghan aiyptarmen kelispeytinin ashyq aitqan. Olar sózinde ózderine taghylghan aiyptarmen mýlde kelispeytinderin, kerisinshe jazyqsyz qamaugha alynyp, 57 kýn boyy azaptaugha úshyraghandaryn, densaulyqtaryna auyr dәrejede zaqym kelgenin algha tartyp, Kóktoghay audandyq Qogham qauipsizdik mekemesi (Polisiya) men Últtyq qauipsizdik burosynyng búl әreketterin zang ayasynda qayta qaraudy talap etken (Mәlimetterge qaraghanda, olardy jan týrshigerlik jazalau әdisterin qoldanyp, «qylmystaryn» moyyndatpaq bolghan. Eki aigha juyq uaqyt boyy úryp-soghyp, úiqysyz, tamaqsyz nebir auyr jaza týrlerin qoldanghan).

Alghashqy sot otyrysynan eki aidan astam uaqyt ótkende (24 qyrkýiekte) Núrlan Nәbiyúly, Naghyz Múhammedúly, Tolqyn Soghysayúly qatarly qazaq azamattaryna sot ýkimi shyghyp, ýsheuining de ózine taghylghan aiyptarmen kelispegenine qaramastan ómir boyy bas bostandyghynan aiyru jazasy berilgen. Sot ýkiminde «әsire últshyl», «otan tútastyghyna qauip tóndirgen» t.b. aiyptarmen qatar, «Qazaqstandaghy «qazaqshyl» úiymdarmen baylanys ornatqan», «Qazaqstanmen jii baylanysqa shyqqan», «Qazaqstannyng Tәuelsizdik kýnin qúttyqtap, qonaghasy bergen» degen aiyptar da bar. Sot ýkiminde aiyptalushylardyng biri Núrlan Nәbiyúlynyng auyr dәrejedegi kóru quatynyng әlsizdigine baylanysty mýgedektigi de eskerilmegen.

Nazar audararlyq bir jayyt, auyr aiyptar taghylyp, ómir boyyna qamau jazasy berilgen ýsh azamat ta XX ghasyrda Shynjandaghy Qazaq Últazattyq kýresining jetekshisi әigili Ospan batyr Sәlimúlynyng tike jәne atalas aghayyndarynyng úrpaqtary.

Núrlan Nabiyúly (Ospan batyrdyng nemeresi) 1966 jyly QHR ShÚAR Kóktoghay audanynda tughan. 1990 jyldan bastap Kóktoghay audandyq halyq sot mekemesinde qyzmet istegen. 2000 jyly densaulyghyna baylanysty memlekettik qyzmetten shegingen. 2018 jyly nauyryz aiynan beri sebepsiz qamauda.

Naghyz Múhammedúly (Ospan batyrdyng nemere aghaynydarynyng úrpaghy) 1968 jyly QHR ShÚAR Kóktoghay Audanynda tughan. 1991 jyldan bastap Kóktoghay audandyq Mәdeniyet ýiinde, keyin Altay aimaqtyq mәdeniyet mekemesinde qyzmet istegen. 2018 jyly nauyryz aiynda sebepsiz qamaugha alynghan.

Tolqyn Soghysayúly (Ospan batyrdyng atalas aghayyndarynyng úrpaghy) 1968 jyly QHR ShÚAR Kóktoghay audanynda tughan. 1990 jyldan bastap Kóktoghay audandyq № 1 orta mektepte ústazdyq etken. 2017 jyly Jeltoqsan aiynda sebepsiz qamaugha alynghan.

Derek kózderining mәlimetine qaraghanda, aiyptalghan azamattardyng sottaluyna olardyng Ospan batyrdyng tike jәne atalas aghayyndarynyng úrpaqtary boluy basty sebep bolghan. Ospan batyr Qytayda, әsirese Shynjanda sayasiy-tarihy túrghyda aqtaugha shekteu qoylghan sanauly túlghalardyng biri. Shynjanda Ospan batyrdyng esimin úlyqtaugha, dәripteuge, últ azattyq kýresining jetekshisi retinde kórsetuge, tipti atyn ataugha da shekteu qoyylghan. Kerisinshe, memlekettik «iydeologiya mashinasy» jaghynan «býlikshil», «bandy» dep kórsetuge kýsh salady. Shynjandaghy «terriorizm men diny ekstremizmge qarsy kýres» jeleuindegi az sandy últtardy janyshtau sayasaty kýsheygen tústa, «eki jýzdilerdi әshkereleu» sayasy qozghalysy jýrgizildi. Asyra silteuge meylinshe jol berilgen búl qozghalys nәtiyjesinde kóptegen últjandy jәne belsendi az sandy últ ókilderi qudalandy. Olargha «shetelmen baylanys ornatqan», «otan satqyny» degen aiyptar taghyldy. Osy tústa Kóktoghay audanynda jәne Altay aimaghyndaghy ýkimettik otyrystarda «Ospan bandyny týp-tamyrymen qúrtu, qaldyqtaryn alastau» degen sayasy úrandar da aitylghan.

Mәlimetterge qaraghanda, jogharyda atalghan ýsh azamattyng aiyptaluyna jәne auyr jazagha kesiluine Altay aimaqtyq partkom sekretary Jang Yani (张岩/Zhang Yan) men onyng orynbasary, aimaq basshysy (uәliyi) Qaden Kәbenúly jәne Kóktoghay audandyq partom sekretary Lii Chyng (刘成/Liu Cheng) tikeley yqpal etken. Olar «bandy Ospannyng úrpaqtaryn, astyrtyn jalghasqan úiymdaryn qúrtyp, qatang sheshim jasaugha» tapsyrma bergen. Kóktoghay audandyq Qogham qauipsizdik mekemesi (polisiya) men Últtyq qauipsizdik burosynyng jetekshileri de Núrlan Nәbiyúly, Naghyz Múhammedúly, Tolqyn Soghysayúly qatarly azamattardyng ózderine taghylghan aiyptardy moynynap jazalanuyna barynsha kýsh salghan.

Derekkózderi búl atalghan aimaq, audan basshylarynyng Ospan batyrdyng әuletine qatysty búl isti jogharygha sottar men joghary әkimshilik biylik dengeyine jetkizbeuge tyrysyp otyrghanyn mәlimdedi. Mәlimetterge qaraghanda, Núrlan Nәbiyúly, Naghyz Múhammedúly, Tolqyn Soghysayúly qatarly azamattargha qatysty is joghary sot jәne әkimshilik tarabynan «negizi әlsiz», «tolyq tekserilui kerek» degen talappen birneshe ret Kóktoghay audanynyng qarauyna qaytarylghan. Derek kózderining boljauynsha, búl da jogharyda atalghan aimaq jәne audandaghy basshylar men qatysty organ jetekshilerining maqsatty әreketi. Alayda, aiyptalghan azamattar ózderine taghylghan aiypqa da, sot sheshimine de moyynsal emes ekendikerin ashyq bildirgen. Mәlimetterge qaraghanda, Tolqyn Soghysayúlynyng «eki jýzdi túlgha» retinde aiyptaluyna audandyq № 1 orta mektepting diyrektory Tәn Súnnyng tikeley jala jabuy sebep bolghan. Tәuelsiz sarapshylardyng pikirinshe, atalghan resmy túlghalar ózderinen joghary biylikke sayasy qozghalysty «tabysty oryndaghanyn» dәleldeu ýshin Ospan batyrdyng úrpaqtaryn maqsatty týrde kórsetip, qudalanuyna sebep bolghan. Búdan tys, sot prosesining qazaq tilinde boluy, onlayn rejimde bolghan sotqa tek qazaqtardyng ghana qatystyryluy da sayasy oiyn dep aitugha negiz bar. Ospan batyr taqyrybynyng qazaq-qytay qatynasy ýshin nәzik taqyryptardyng biri bolghandyqtan, búnday mәseleni maqsatty týrde qazaqtardyng óz ishinde bolyp jatqan mәsele qatarynda kórsetuge tyrysuda. Al, atalghan azamattargha taghylghan aiyp pen olardy kýshtep moyyndatugha tyrysu әreketteri isting onday qarapayym emes ekenin anyq kórsetedi.

Qytay biyligining Shynjandaghy әsire sayasy әreketteri ondaghy az sandy últ ókilderining azamattyq jәne adamy qúqyqtaryn auyr dәrejede búzumen qatar, belgili dengeyde qazaq últynyng ortaq qúndylyqtary men Qazaqstan azamattarynyng otbasy mýshelerine ózining keri әserin tiygizude. Kóktoghay audandyq Qogham qauipsizdik mekemesi men Últtyq qauipsizdik burosy jaghynan negizsiz aiyptalghan azamattardyng tuystary (balalary, ata-anasy jәne bauyrlary) Qazaqstan Respublikasynyng azamattary. Búghan qosa Ospan batyr qazaq halqy arasynda asa biyik mәrtebege ie tarihy túlghalardyng biri. Elimizde jәne shetelderde ótken halyqaralyq-ghylymy konferensiyalarda ony qazaqtyng ghana emes tútas týrki dýniyesining últtyq qaharmany retinde ataydy. Búnday túlghanyng úrpaqtaryna jasalyp jatqan qudalau tútas qazaq halqynyng arasynda ýlken dýmpuge, narazylyqqa sebep bolary haq. Nәtiyjesinde eki elding dostyq baylanysqa qúrylghan diplomatiyalyq, sauda-ekonomikalyq qarym-qatynastaryna keri әser etuy bek mýmkin. Sondyqtan, búl mәseleni QR Syrtqy ister ministrligi, Preziydent Ákisshiligi nazaryna aluy, diplomatiyalyq arnalar arqyly últtar ara qarym-qatynasqa yqpal etetin búnday kelensiz jaytterge jol bermeuge kýsh saluy tiyis.

Shynjandaghy 1 millonnan astam az sandy últ ókilderining lagerlerge qamaluy (BÚÚ mәlimeti boyynsha), olardyng eng qarapayym qúqyqtarynyn, últtyq salt-sanasy men diny nanym-senim erikterining auyr dәrejede býlinui XXI ghasyrdaghy adamzattyng ortaq qúndylyqtaryna jasalghan eng ýlken qastandyq dep sanaluy tiyis. Sondyqtan da, Birikken Úttar Úiymynyng (United Nations), Halyqaralyq Adam Qúqyqtaryn qorghau úiymdarynyng (International Human Rights Organizations), Europalyq Parlamentting (European Parliament) Shynjandaghy adam qúqyghy mәselesine basa nazar audaruyn, halyqaralyq sanksiya qysymyn kýsheytuin, sol arqyly adamzattyng ortaq qúndylyqtardy qorghaugha kýsh saluyn ýmit etemiz.

Abai.kz

5 pikir