Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Doda 2972 30 pikir 26 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:19

Jolyng bolsyn, Auytjan!

Men Auyt Múqiybekti Atajúrtqa oralghan sәtinen bastap bilemin. Túmanbay aqynnyng qasynda jýrdi. Elordagha 2012-jyly kóship keldi. Ózim júmysqa alyp, osynda qaluyna kómektestim. Ol sodan beri birjolata kóshi-qon sayasatymen ainalysyp keledi. Uaqyttyng talaby solay boldy.

Men biletin Auyt Múqiybek últ taghdyryna qatysty mәselege kelgende aitysyp ta, tartysyp ta shydaytyn azamat. Kezegi kelgende sózge toqtaytyn, jýiege jyghala da biletin jigit. Ashy aitqan, aighaylap aitqan tústary da kóp boldy. Biraq, sonyng bәrinde әdepten asqan, zandy syilamaghan jeri joq. Aytar oiy men talap-tilegin qisyngha sýiep, dәleldermen aitty.

Kóshi-qon – Elbasymyzdyng úly sayasaty. Osy sayasattyng arqasynda elge el qosyldy. Qazaqstannyng demografiya, mәdeniyet, til, ekonomika salasynyng tamyryna jana qan jýgirdi.

Kósh toqtamau kerek!

Kóshi-qon, oralghan jәne oralmaghan qandastarymyzdyng mәselesin bәrimizding aitqymyz, kótergimiz keledi. Aytyp ta, jazyp ta jatyrmyz. Biraq, jalpylama, úzyn yrghasyn aityp jatyrmyz.

Al, onyng zannamalaryndaghy týitkildi týiinderin Auyt Múqiybektey jintiktep, borshalap aitatyn jәne ony sheshuge bar kýshin salghan azamatty kórgem joq.
Elordada alystan kelgen aghayynnyng ziyaly qauymy men auqatty kәsipkerleri shoghyrlanghan. Auyt Múqiybek kelgenge deyin búl mәsele tym-tyrys jatqan bolatyn. Auyt inim keldi de bilek týrip kiristi de ketti. Qaqpaghan esigi, kirmegen basshysy qalghan joq. Beyne, múzjarghysh keme boldy desem, artyq aitqandyq bolmas. Tipti, kóshi-qon qúrdymgha ketip bara jatqanda Elbasynyng atyna «Ashyq hat» jazyp, shyryldaghany elding esinde bolar. Elbasy Auyt Múqiybekting hatyn oqyp, qúlap bara jatqan kóshti qoltyghynan demep, tórt jylsyz azamattyq berilmeytin zandy qayta qalpyna keltirgenin biz jaqsy bilemiz.

Qazir nәtiyjesin kórip otyrmyz, qandastarymyzdyng qújattana almay sergeldenge týsetin tarihy ayaqtaldy. Sebebi, Auyt aqynnyng arqasynda zandardaghy kedergiler joyyldy. Jana, tiyimdi baptar engizildi.

Mine, sol Auyt Múqiybek bauyrymyz «Núr Otan» partiyasynyng praymeriyzine qatysyp, Mәjilis deputty bolugha attanyp jatyr eken.
Aq jol tileymin!

Saylaualdy baghdarlamalary men onyng týiinderin tarqatyp týsindirgen maqalalarymen týgel tanysyp shyqtym. «Eger, men Mәjiliske deputat bolyp saylansam, sheteldegi qandastarymyzdy Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasymen qorghaugha, sóitip jalpy kóshi-qon sayasatyn memleketting manyzdy әri basym baghyttaghy sayasattarynyng birine ainaldyrugha mýmkindik beretin jobalar úsynam jәne ol jobalardyng jýzege asuyna yqpal etem!»-depti Auyt Múqiybek.

Óte dúrys!  Qazaqtyng sany kóbeymey, elimiz damymaydy. Tipti, memleketimizge qauyp pen qater tónui mýmkin.

«Shekaralyq ónirlerde túraqty túratyn azamattar men olardyng otbasy mýshelerine «Shekaralyq ónirde túrady» degen ózgeshe mәrtebe (status) beretin, olargha túraqty týrde ay sayyn 2 AEK kólemindegi tólemder tóleytin jәne ózge de jenildikter qarastyratyn «Shekaralyq ónir túrghyndaryn әleumettik qorghau turaly» arnayy zang qabyldaudy úsynamyn», - depti...

Tamasha úsynys! Halyqty shekaralyq ónirlerge shoghyrlandyrudyng búdan ózge tiyimdi jolyn kórip túrgham joq. Baghdarlama jasau da kerek shyghar. Biraq, ol jemqorlardyng jemi bolyp keteme dep qauiptenem.

Mәjiliste sóilep qana otyratyn deputattardyng zamany ótti. Endi bilikti mamandar men túlghalar kerek. Men Auyt Múqiybekting Mәjilis deputaty bolghanyn qalaymyn!
Jolyng bolsyn, Auytjan!

Nesipbek Aytúly,

Memlekettik syilyqtyng laureaty

Abai.kz

30 pikir