Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Qazaqtyng tili 1693 11 pikir 25 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:08

Til mәdeniyetining dengeyin kóteru ýshin ne isteu kerek?

Rәbigha Syzdyq

Qazaq til bilimining tarihyndaghy asa erekshe túlgha – ardaqty ústaz, akademik Rәbigha Syzdyqtyng til mәdeniyetine qatysty, Ózi aitqanday, barlyq derlik zertteulerinde berilgen «janayqayy» dәl qazirgi kezende – qazaq tilining ómirshendigi men últtyq bolmysyn saqtaugha baghyttalghan is-sharalar týbegeyli iske asyryla bastaghan tústa – sonshalyqty ózekti. 

Qazaq tilining býgingisin payymdasaq, zannamalyq qújattarda kórsetilgenindey, «til mәdeniyetining dengeyi tómendegen», al búghan sebepshi jayttardyng birqatary qalyng júrtshylyqqa tanys. Akademik R. Syzdyq til mәdeniyetin  jetildiruding joldaryn 1997 jyly jariyalanghan maqalasynda dóp basyp aitqan (Syzdyq R. Qazaq tili mәdeniyetining býgingi problemalary // QR GhM GhA Habarlary til, әdebiyet seriyasy. 1997. №6. 3-7-bb.). Búdan 23 jyl búryn jazylghan shaghyn maqaladaghy kesek tújyrymdar asa qúndy. 

Qanday is atqaryldy, aldaghy mindetter qanday degen saual tastay otyryp, búghan jauapty ghalym osy maqalasynda «býgingi kýnge deyin til mәdeniyeti salasynan naqtyly erejelerdi týzip, әr aluan anyqtamalyq qúraldardy, sózdikterdi úsynumen shúghyldanyp, bar kýshimiz ben mindetterimiz osynday sharualargha arnalyp kelse, endigi maqsat – aldaghy uaqytta bilim-ghylymnyng atalghan salasyna jana bir qyrynan kelu jәne oghan qatysy bar syrtqy (ekstralingvistikalyq) faktorlarmen sanasa otyryp qarastyratyn sәtteri bar dep sanaymyz» dep bekitip alady da, әri qaray shyn mәninde býgingi tanda anyqtaluy, dәleldenui asa qajetti problemalardy naqpa-naq kórsetedi. 

Ghalym-ústazdyng osy enbegindegi әrbir sóz, әrbir týiin keninen tarata taldaudy qajet etedi. Mәselen, ghalym til mәdeniyetining qazirgi tandaghy basty nysanasy – tilding qoldanys mәdeniyetin kóteru dep sanaydy. Al búl ýshin Ghalym-ústazdyng atqaryluy kezek kýttirmeytin mindetter dep tújyrymdaghan úsynystary dәl býgingi tanda til mәdeniyetinin, tútastay alghanda, qazaq tiltanymynyng ózekti mәselelerine zeyin qoyyp, sanaly zerdemen negizge alatyn baghdar boluy tiyis. 

Qoldanys mәdeniyetin kóteru ýshin ne isteu kerek? Qazaq tili mәdeniyetining kósh basynda túrghan úlaghaty mol ghalymnyng sanamalap kórsetken problemalarynyng birqataryn nazargha úsynamyz: 

- til mәdeniyetining ózegi – norma, sondyqtan normalardyng negizin, baghytyn kórsetu, ghylym tezine salu, tildik normalardy kodifikasiyalau, yaghny erejelerdi týsindirip, tirkep, bekitip otyrudy jolgha qoy;

- úsynylyp kelgen ereje-qaghidalardyng ghylymiy-teoriyalyq negizderin naqtylau, dәlelderin kýsheytu, birqataryna janasha kózqaraspen qarau; 

-әrbir funksionaldyq stiliderining normasy degenderdi jeke-jeke jigin aiyryp sóz etu jәne ony tek ghylymy әdebiyette aityp, bayandap qana qoymay, mektep okushylarynan bastap, qalyng kópshilikke meylinshe aiqyn, týsinikti týrde tanytu; 

- kóp sәtterde orys tilining orynsyz jasalghan yqpalyn azaytu, qazaq tilining sózdik qazynasyn sarqa paydalanu, ghylym salasyndaghy qyzmetin kýsheytu; 

- kórkem әdebiyet tilining últtyq normasy degendi arnayy qarastyru kerek. 

Eng ghajaby – Ghalym-Ústaz býgingi tanda qalyng júrtshylyqty tolghandyryp, mamandardy oilandyryp otyrghan manyzdy betbúrysta – latynnegizdi jana әlipbiyge kóshu barysynda anyqtaluy tiyis manyzdy jayttardy kórsetken. Avtor replika tastaydy, replika arqyly mәselening ózektiligin kýsheyte týsedi, әri óz pikirin bekemdeydi. Búl problemanyng týiindi tústaryn Ghalym-Ústazdan artyq jetkizu mýmkin emes. Osy sebepti maqaladaghy emle erejelerine qatysty ýzikti tolyq úsynamyz. 

Ústazdyng óz sózi: «Últtyq jazudyng jana týrine – latyn grafikasyna kóshuge baylanysty qazaq emlesi men orfoepiyasynyng jana erejelerin týzu hareketi mindetterding manyzdysy. Jazu men sózdi dúrys dybystaudyng jana normalaryn úsynbas búryn qazir qoldanylyp jýrgen qazaq emlesining birqatar tústaryna azdy-kópti ózgerister engizu qajet, óitkeni jana emle qaghidalarynyng negizi býgingi jazu tәrtibimizde jatqanyn bilemiz, al qazirgi emle erejelerimizde san jylghy jazu tәjiriybemizdi eskerip, әri Ahang (Baytúrsynov) aitqanday, «kópting janyn qinamas» ýshin keybir erejelerding birqatar tústaryn qyrnay týsu qajet siyaqty. Mysaly, birikken sózderding týbir túlghalarynyng fonetikalyq bitimin saqtamay, olardyng toghysqan jikterindegi ýndesu zandylyqtaryna qaray jazu kerek bolar ma edi? Nemese orys tilinen (jәne orys tili arqyly) engen sózderding qazaqsha túlghalanuyn osy kýngishe qaldyra túru kerek pe, әlde «aytyluynsha, estiluinshe» prinsiypin maqúldap, belesiypet, iynistiytót, abiyekti, aptabýz, kiylә, әrtis, әkter dep jazugha qazirding ózinde kóshe beru kerek pe?

Kóp sәtterde saqtalmay kele jatqan jýielilikti qalpyna keltiru de kerek siyaqty. Mysaly, jalqy esimderdi jazuda qalyptasyp qalghan qaghidany (yaghny qazaqsha adam attary eki sózden jasalghan bolsa, olar qosylyp jazylady degen erejeni) búl kýnderde búzyp, jýielikti búzyp túrghan eki bólek sóz etip jazushylyqqa (Myrza Áli, Ghaliya Banu degen siyaqty etip), búdan bylay jol bere beru kerek pe, әlde bir izge salyp, erejeni qatang saqtaudy jazu mәdeniyetining sharty dep úsynu kerek pe? Qysqasy, til mәdeniyetine qatysty aldymyzda túrghan ýlken sharuanyn, problema retinde qoyylatyn júmystyng bir úshy emle, yaghny sauatty jazugha kelip tireletinine qatty nazar audaru qajet dep oilaymyn» (6-b.). 

Ghúmyr joly ghylymgha adal qyzmet etuding ýlgisi bolghan, ghylym mektebin, ghylymy ónege mektebin qalyptastyrghan Ghalym-Ústazdyng qazaq jazuy men til mәdeniyetine qatysty ghylymiy-praktikalyq zertteuleri qazaq tiltanymynyng kenistiginde manyzdy oryn alady. Birtuar ghalymnyng últtyq til, últtyq jazu, til mәdeniyeti, tildik norma, sózqoldanys turasyndaghy әr sózi, әr pikiri qazirgi týbegeyli betbúrys zamanynda baghdarsham ispetti. 

F.gh.d., professor A.Aldash

Abai.kz

11 pikir