Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105766. Qaytys bolghandar — 1796
Aqmyltyq 1753 8 pikir 23 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:56

Qazaq bop qalam desen, bastauyshty týze!

Bizding birinshi synypta pәn kóp. Kóbisi artyq. Japondar bastauyshta Japon tili, Muzyka, Óner, Dene shynyqtyru, Jaratylys tanu, Gumanitarlyq ghylym, Dintanu syndy sabaqtar oqyidy eken. Sanasang pәn sany – jeteu. Al bizde nólinshi synypta mynaday pәnder oqytylady: Qarapayym matematikalyq úghymdardy qalyptastyru, Qúrastyru, English, Muzyka, applikasiya, Russkiy yazyk, Suret salu, Qorshaghan ortamen tanysu, Sauat ashu negizderi, Mýsindeu, Qauipsiz minez-qúlyq negizderi, Ekologiya negizderi, Jaratylystanu, Sóileudi damytu, Drama, Kórkem әdebiyet. Nege ekeni belgisiz, búl kitaptardy ata-ana týgeldey satyp alady eken. Búnda birin biri qaytalaghan pәnder kóp. Mәselen, Sóileudi damytu, Kórkem әdebiyet, Drama degen pәnderdi o basta biriktirip oqytsa da bolady. Qorshaghan ortany tanu, Ekologiya negizderi, Jaratylystanu degen pәnderdi nólinshi synypta bir pәnning ishine kiriktirse bolady. Al aghylshyn tilin ministir bala baqshadan alyp tastadyq degen bolatyn. Nólinshi synyp sol bala baqshadaghy mektepke dayarlyq tobynyng analogi emes pe? Nólinshi synypta aghylshyn tili men orys tili neghyp jýr? Búlardy birinshi synyptan, tipten bastauyshtan da alyp tastau kerek, el bolamyz desek.

Aqang «... bastauysh mektep әueli missionerlik pikirden, politikadan alys boluy kerek. Yaghni, qazaqtyng dini, tili, jazuy súmdyq pikir, suyq qoldan tynysh boluy kerek, til ústartuy kerek» dey otyryp, bastauyshqa mynaday pәnder úsynghan: Oqu, Jazu, Din, Últ til, Últ tarihy, esep, Jaghrapiya, Sharua-kәsip, Jaratylys jayly. IYә, bala aldymen jaza bilui kerek, jazylghan sózdi oqyy bilui kerek, til ústartuy kerek. Bayqap otyrghanymyzday Aqang balagha bastapqyda naghyz kerek, býgingining tilimen aitqanda, funksionaldy bilim beretin oqu, jazu, últ tili degen pәnderdi bólek-bólek jiktep beredi.

Býgin mine әupirimdep jýrip Álippeni qaytardyq. Baghdarlamasy bekitilip qazir oqulyghy jazylyp jatyr, birneshe jerden. Dodagha týsip, jengeni kelesi jyldary mektepterde synalmaqshy. Ókinishtisi, bәribir Aqang salghan arnagha tolyq týse almay otyrmyz. Aqang bala aldymen oqyp-jaza bilu kerek dep, Álippesin ekige jiktep, oghan qosa últ tilin jeke pәn retinde úsynady. Al biz jana baghdarlama boyynsha Álippe pәnine eki oqulyq shygharamyz. Birin (Álippe oqulyghyn) birinshi jartyjyldyqta, ekinshisin (Ana tilin) oqulyghyn ekinshi jartyjyldyqta oqyimyz. Ekeui bir pәn, búrynghy sauat ashu pәnining nemese qazirgi әlippe pәnining oqulyqtary. Onsha ózgeris joq! Saghat jetpese bir sәri, býgingi birinshi synyptyng oqyp jatqan pәnderin qaranyz: Sauat ashu, Matematika, Dýniyetanu, Jaratylystanu, Kórkem enbek, Aghylshyn, Orys tili, ózin ózi tanu, Dene shynyqtyru, Muzyka.

Artyq pәn kóp... Úsynys: ýsh tanudy qysqartyp bir pәn jasau kerek. Al orys tili men aghylshyn tilin tórtinshi-besinshi synyptargha qaray syrghytyp tastau kerek. Bir pәnning eki oqulyghy bolyp oqytylatyn Álippe men Ana tilin Aqandaghyday jiktep eki pәn etip bólu kerek.

Álipby atyn shygharu ýshin jasalatyn erikkenning isi bolyp túrghanda, Álippege de bala-shaghanyng isi dep beyjay qaramau kerek. Balan, nemereng býgin, erteng әiteuir әlippeni qolyna ústaydy. Bilim jolyn bastauyshtan bastaydy. Búl bәrimizge qatysty. Halyq qalasa, han týiesin soyady, sondyqtan belsendilik tanytqanymyz jón-au. Balam deytin júrt bolmasa, júrtym deytin bala qaydan shyghady (A.Baytúrsynúly) demekshi, balanyng tamyryn últtyq qúndylyqqa tereng boylatyp, dinin qataytpasaq, erteng batystyng jeline de, shyghystyng lebine de domalay jóneletin úrpaq eldigimizge qalay tútqa bolady?!

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

8 pikir