Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105766. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 1383 2 pikir 21 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:25

Qazaq aqyny Jan Baqyt

Qazaqstan Respublikasynyng 2020 jylghy Abay atyndaghy әdebiyet pen óner salasyndaghy memlekettik syilyghyn iyelenu jarysy óz mәresine jaqyndap keledi. «Jýzden – jýirik, mynnan – túlpar» bәigesine at qosyp, baq synaghan ýmitkerler qatarynda belgili aqyn-jazushy, ssenarist, audarmashy, qogham qayratkeri, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng jәne tәuelsiz «Tarlan» syilyghynyng iyegeri Baqytjan Qanapiyanov ta bar. Onyng Qazaqstan Jazushylar odaghy men Qazaq PEN-kluby úsynghan «Dostoyanie dushi» («Jan-dýnie iygiligi») jyr jinaghy Memlekettik syilyq jónindegi komissiyanyng alghashqy sarapynan sýrinbey ótip, basqa da layyqty dep sanalghan tuyndylarmen birge konkurstyng kelesi turyna jol tartty.

2017 jyly qazan aiynda YuNESKO-nyng Parijdegi shtab-pәterinde «Jahandyq әlemdegi qazirgi qazaqstandyq mәdeniyet» jobasy ayasyndaghy     mәdeny sharalar qatarynda Baqytjan Qanapiyanovtyng fransuz tilinde jaryq kórgen «Perspective  inversée» («Keri perspektiva» – «Obratnaya perspektiva») jyr jinaghynyng túsaukeser rәsimi ótkizilgen edi. Kitapty fransuz tiline audarghan – aqyn jәne prozaik Tierry Mariniyak, al alghy sózin jazghan – aqyn Kira Sapgiyr. Fransuz baspagerleri avtordyng tól esimin  óz tilderining ýndestigi men mәnerine layyqtap Jan Bahyt (Jan Bakhyt) dep ataghandy jón kóripti. Memlekettik joghary syilyqqa úsynylghan «Dostoyanie dushi» kitaby da osy poetikalyq býrkenshek atty iyelenip otyr. Jyr jinaghyna aqynnyng jana ghasyrdyng songhy jyldarynda dýniyege kelgen ólenderi engen. 

«Dostoyanie dushi» («Jan-dýnie iygiligi») kitaby – mәn-mazmúndyq jәne kórkemdik-poetikalyq ólshemderi túrghysynan biregey tuyndy. «Doroga stoletiy» («Jýzjyldyqtar joly»), «Vysokogorie» («Tauly aimaq»),  «Turkskie motivy bytiya» («Tirshiliktegi týrki әuenderi») atty ýsh poetikalyq bólimnen túratyn jyr jinaghyna avtor ghasyrlar men mynjyldyqtar toghysyndaghy adamzat qauymy men óz halqynyng ómirindegi tarihy ózgerister, uaqyt pen kenistik, úrpaq pen úrpaq arasyndaghy ózara baylanys pen  sabaqtastyq, tәueldilik pen taghdyrlastyq jelisi arqau bolghan. «Jýzjyldyqtar joly» bóliminen bastau alghan osy jeli kelesi bólimderde jalghasa kele, «Tirshiliktegi týrki әuenderi» bóliminde týiindi oigha úlasady.   Bólimdegi kóptegen ólender Abay, Shәkәrim, Maghjan, Mahambetting ólmes te óshpes shygharshylyghynyng әserinen tuyndaghan. Aqyn búl poetikalyq әuenderdi, ondaghy oy men obrazdardy óz jýreginen ótkize otyryp, jan-dýnie tolqynysynan tughan tereng sezim  syrlaryn tógedi. Aqyn, bir kezderi Abay men Shәkәrimning Pushkiyn, Bayron, Lermontov, Gyote shygharmashylyghyn dala poeziyasynyng әueni men tiline salyp, óz túrghysynan janghyrtqany tәrizdi, olardyng shygharmalaryndaghy obrazdardy ózining jeke úghym-týsinigi men býgingi dýniyetanym ólshemine salyp, janasha somdap, bederleydi. Sóitip, dәstýr sabaqtastyghyn jalghastyra otyryp, suretkerlik sheberligi men qabilet-qarymynyng arqasynda Abay men Shәkәrim poeziyasyndaghy saryn-jelini jana qyrynan janghyrtady, oghan janasha sipat darytyp, sony beyneler galereyasyn týzeydi. Dana aqyndar ansaghan mәngilik múrat-maqsattar men  arman-ansarlar býgingi dәuirdegi múrat-mýddelermen astasa kele, býgingi zamandaghy kókeykesti mәselelerge úlasady. Abay men Shәkәrim, Mahamet pen Maghjan jyrlarynyn  izimen jazylghan «Abay saryndary», «Ózim turaly», «Jaz keledi», «Qoshtasu», «Qarshygha», t.b. ólenderinde aqyn eldik pen erlikti jyrlaghan, adam boyyndaghy ashkózdik pen toghyshar qasiyetterden jiyrenip, ilim-bilimge úmtylyp, kózi ashyq, kókiregi oyau últ bolugha ýndegen babalar ósiyetine say boludy algha tartady. Jәne de jalghyz qazaq emes, barlyq adam ataulygha qajet osy adamy qúndylyqtardy ózinshe, qanapiyanovtyq órnekpen jyrlaydy. Ol ózi ómir sýrip otyrghan uaqyt tynysyn sezimtaldyqpen, sergektikpen dóp basyp tanyp, óz halqynyng perzenti retinde onyng basyna týsken qayghy-qasiretke, qogham tudyrghan kesel-dertterge qabyrghasy qayysa kýizelip, janayqayyn ashyna jetkizedi. Onyng búl ólenderinen de qoghamdaghy pisip-jetilgen tolghaqty mәselelerge óz kózqarasyn býkpesiz aita otyryp, júrtshylyq sanasynda silkinis tudyrugha degen talpynysyn kóremiz. 

Baqytjan Qanapiyanov – Qazaqstannyng kópúltty әdebiyetining jarqyn ókilderining biri, әdeby shygharmashylyghy qazaq mәdeniyetinen oiyp túryp  oryn alatyn, esimi elimizding shenberinen asyp, shetelge de tarap ketken tanymal qalamger. Aqyn-jazushylyqpen qatar audarmashy, ssenarist, rejisser, baspager siyaqty san kәsipti iygergen jәne olardyng qay-qaysysynda da talantyn jarqyrata kórsetip kele jatqan kemel shygharmashylyq túlgha. Onyng esimi men shygharmashylyghy poeziya sýietin qauym men ghylymiy-әdeby әlemge keninen tanys. Sondyqtan da bolar, «Dostoyanie dushi» kitabyndaghy әleumettik jelilerge jýktelgen kóptegen ólenderi oqyrmandar tarapynan ong baghalanyp, jyly lebizge ie boluda. Al jinaqtaghy týrik, әzirbayjan, armyan, ispan, arab, fransuz jәne monghol tilderine audarylyp ýlgergen kóptegen ólender Poeziya kenistindegi ózining derbes tirshiligin jalghastyryp, sóz ónerining qúdireti arqyly el men eldi, halyq pen halyqty ózara bauyrlastyra, jaqyndastyra týseri dausyz.  Daryndy jas suretshi Múhit Aqanaev-Myrzaliyev kórkemdegen jyr jinaghyndaghy poetikalyq beyneler mazmúngha layyq illustrasiyalarmen ýilese astasyp, kitap tamasha ózindik kórkem simbioz túrpatyndaghy  tuyndygha ainalyp otyr. Al «Qúraq kórpe» kompozisiyasy ispetti aqynnyng әlem tilderindegi jyr joldarynyng ýzindileri paydalanylghan kitaptyng ónirbeti (forzasy) de ózindik kórkemdik sheshimimen erekshelenedi.   

Aqyn B. Qanapiyanovtyng shygharmalarynan onyng jalpyadamzattyq múrat-maqsatpen ýndesip jatatyn ómirlik ústanymy, tirshilik, adam, qogham jayly ózindik poetikalyq kózqarasy, azamattyq bitim-bolmysy aiqyn kórinis beredi. Ol, negizinen, filosof aqyn. Aqyn óz ólenderinde adam ómirining mәni, dýniye-jaratylystyng kemeldiligi, tirshiliktegi jandy jәne jansyz zattardyng arasyndaghy ózara baylanys pen bir-birine degen tәueldilik dialektikasy jayynda terennen oy qozghaydy. Ómirding qarapayym qúbylystaryna jiti zer salyp, odan kýrdeli de kórkem oy týie bilu –  aqyn sheberligining basty qyry. Ol qas qaghym sәttik qúbylystardan alghan әserin óleng joldaryna sheberlikpen týsirip, ýlken filosofiyalyq oidyng ózegine ainaldyrady. Aqynnyng bas-ayaghy 5-6 ghana tarmaqtan túratyn shap-shaghyn ólenining ózi aitar oiy kýrdeli de aiqyn býtin bir shygharmanyng jýgin arqalap túrghanyna tandanbasqa lajynyz joq. Baqytjan bir óleninde bylaysha tolghanady: «Jaqynnan týk qyzghanba, Jatynnan týk qyzghanba, Taghdyr shyp-shyp  toltyrghan  Óz baqytyng túrghanda. Quanar da shaghyng bar, Múnayar da shaghyng bar. Ghúmyr jolyn túiyqtap Kýn tuady damyldar» (Audarghan S. Aqtaev).  Adam ghúmyrynyng mәn-maghynasyn, onyng ómir jolynda ústanugha tiyis adamgershilik prinsiypi men qaghidalaryn bir-aq sózben týiindep, bekitken búl ólenning moralidyq-filosofiyalyq traktattan nesi kem?!

Baqytjan ólenderine jýrekti tolqytqan shynayy sezim, bolmysty romantikalyq túrghyda qabyldap-týisinu, nәzik әsireleu, kýrdeli astarly baylanystar tәn. Ózining tughan otbasynan bastap, júmbaq syry adamgha әli de tanyla qoymaghan gharysh kenistigine deyingi bar qúbylys aqyn jýregin tolghantyp, tebirentumen keledi. Sheshimi kýrdeli qarama-qayshylyqtargha, qym-quyt oqighalargha toly myna alasapyran ghasyrymyzdaghy eleng etkizer әrbir jәit, Oljas aqyn aitqanday, «aqyn jýregining kardiogrammasynan» ótip, kórkem poetikalyq obrazdargha ainalady. 

B. Qanapiyanov qayratker retinde de eline eleuli enbek sinirip keledi. Ol tughan elining patrioty retinde qoghamdyq-әleumettik ómirde bolyp jatqan oqighalargha ýn qosyp, azamattyq pozisiyasyn  bildirip otyrady. Baqytjan –qazaqstandyq aqyndardyng ishinde  óz shygharmashylyghy arqyly yadrolyq qarudy synaugha ashyq qarsylyq bildirgen qalamgerlerding biri. Ol Semey ónirinde, Nevada men Chernobylide әldeneshe ret bolyp, ghasyr tragediyasyn óz kózimen kórip, jýregimen sezinip qaytqan edi. Osy saparlarynyng nәtiyjesinde «Pripyati ýstindegi lәilek» atty poeziyalyq-publisistikalyq qitaby dýniyege kelip, orys jәne ukrain tilderinde jaryq kórdi. Búl jinaq demde tarap ketti. Kitapqa engen ólender teledidar men radiodan oqylyp, Odaqtyng týkpir-týkpirine jetti. Yadrolyq jarylystardyng zardaptaryn, onyng halyqtyng ómiri men densaulyghyna, adamzat bolashaghyna keltiretin kesel-kesapatyn poeziya tilinde sheber suretteytin búl shygharmany qazirgi әdebiyettegi ózindik qúbylys deuge bolady. 

Al «Úmyt bolghan qazaq tili» atty óleninde aqyn bala jasynan ana tilinen qol ýzip, uyzyna qana almay qalghanyna qynjylys bildirip, sol ýshin ózin ata-babalarynyng aldynda mәngilik aiypty sezinetinin jýregi qan jylay otyryp aqtaryla aitady. Búl –  tek aqynnyng ghana emes, kenes zamanynda mәdeniyetinen, dini men dilinen kóz jazyp qala jazdap, dýbәra kýy keshken býtin bir úrpaqtyng tragediyasy edi. Óleng ata-babalarymyz ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsizdikke qol jetkizip, elimizding demokratiyalyq damu jolyna týsuine bastau bolghan Jeltoqsan oqighasynan búryn jazylghan bolatyn. Ózining kindik qany tamghan ejelgi atamekenining topyraghyn basyp, ómir sýrip jýrgenimen, tughan tili men mәdeniyetine «ógey bala» boludyng ruhany zardaptaryn aqyn jýregi sol kezding ózinde-aq týsinip-týisingen edi. Búl óleni Jeltoqsan oqighasy kezinde «Golos Ameriki» jәne «Azattyq» radiolarynan berildi. Sol kezdegi til sayasatynyng zalalyn kórsetken óleni ýshin    B. Kanapiyanovqa «últshyl» degen jala jabylyp, esimi qaralana bastady, shygharmalaryn baspasóz betterinde jariyalaugha tyiym salyndy. Shygharmashylyghy qatty synalyp, partiya organdarynan qyspaq kórui qaysar aqyndy jasqantyp, jasyta almady, ol ózi qúlay berilgen muzagha qyzmet etuden janylghan joq. Kóp keshikpey, elimiz tәuelsizdik alardyng aldynda qazaq tiline memlekettik mәrtebe beriluinde aqynnyng mysqalday bolsa da ýlesi bar dep bilemiz.  

Baqytjan Qanapiyanov shygharmashylyghynyng basty ereksheligi – ol orys tilinde jazghanymen, qazaqsha oilanyp, qazaqy beyneler jasaydy. Onyng ólenderinen foliklor men halyqtyq poeziyanyng dәstýrinen nәr alghan, qazaq aqyn-jyraulary tәrizdi úzaqqa shapsa da alqymy ispeytin keng tynysty, óresi biyik aqynnyng qoltanbasy aiqyn angharylady. Shygharmalarynyng astarynan kazaqy bolmysy men dýniyetanymy, últtyq ruhy «menmúndalap» túrady. Búl onyng últtyq bastaular men qúndylyqtargha meylinshe den qoyyp, óz tvorchestvosyna qazaq poeziya ónerindegi oy men mazmúndy, kórkemdik qúndylyqtardy ózek ete bilgendigining dәleli. Ana tilin bilui men orys tilin jetik mengerui, últtyq jәne jalpyadamzattyq dýniyetanym, orys jәne әlem mәdeniyetin birdey iygerui aqyn shygharmashylyghyn ózgelerden erekshelep túratyn negizgi sipat ekeni anyq. «Óz basym, búl siyaqty adamdar әlemge tughan halqynyng bet-beynesin tanytady dep oilaymyn, – dep jazady aqyn Yan Avgust. – Ol – shynayy dala úly,  óz halqynyng tól perzenti, sonymen birge әlemdik órkeniyet ókili de».

B. Qanapiyanov –  qalamger retinde tughan halqynyng aldyndaghy perzenttik paryzyn, azamattyq jauapkershiligin jete sezinetin shygharmashyl túlgha. Búghan onyng ólenderimen qatar, qazaq aqyndaryn әlemge tanytu maqsatymen audarma salasynda tyndyryp jýrgen qyruar enbekteri aighaq. Aqynnyng 2003 jyly jaryq kórgen «Kanikuly kocheviya» audarma jinaghyna «Qobylandy batyr», «Er Targhyn», «Qambar batyr» epostarynyng ýzindileri men Abyl, Qúlynshaq, Segiz seri, Qashaghan, Mahambet, Abay, Shәkәrim, Núrpeyis, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, t.b. aqyn-jyraulardyng ólenderi toptastyrylghan. Avtor óz tәrjimesinde qazaq ólenining әueni men yrghaghyn, úiqas, ekpinin saqtap, әrbir aqynnyng ózine tәn poetikalyq әlemi men kórkemdik ereksheligin ashugha tyrysady. Búl kitapqa engen avtorlardyng kópshiligining ólenderi túnghysh ret orys tiline audarylyp otyrghanyn da aita ketken jón. Aqyn halqymyzdyng epostyq janrynyng inju-marjany –  «Qyz Jibekti» ýlken sheberlikpen audaryp shyqty Jalpy, aqynnyng audarmashylyq  sheberlegining basty sipaty – ol ótken zaman poeziyasy men klassik aqyndardyn  jyrlaryn tek audaryp nemese ózinshe mazmúndap qana qoymaydy, olargha óz túrghysynan basqasha suret bitirip, bólekshe  órnek darytady. Sondyqtan da basqa audarma varianttaryna qaraghanda, Baqytjan tәrjimelegen núsqa joghary poetikalyq kórkemdigimen, boyau-naqyshtarynyng qanyqtylyghymen, obrazdarynyng tartymdylyghymen erekshelenedi. Búl aqynnyng ana tilin jaqsy bilumen birge, orys ólenining tabighatyn jete mengergenin, poetikalyq sheberligining joghary dәrejede ekenin kórsetedi. Jinaqtyng ekinshi bólimine әlemdik poeziya ókilderinin    tuyndylary  arqau bolghan. Múnda ol óz audarmalary arqyly oqyrmandardy Avstraliya, Beligiya, Germaniya, Iran, Indoneziya, Italiya, Kanada, Koreya, AQSh, Saud Arabiyasy, Fransiya, Japoniya, t.b. kóptegen elderding jyr júldyzdarynyng shygharmashylyghymen tanystyrady. 2004 jyly qazan aiynda Kuala-Lumpurde (Malayziya) ótken halyqaralyq poetikalyq oqular kezinde aqynnyng «Kanikuly kocheviya» jinaghyndaghy audarma ólenderi poeziya sýier júrtshylyqtyng joghary baghasyna ie boldy. 

Baqytjan songhy jyldary proza janrynda da ónimdi enbek etip jýr.   Qalamger әngime, novella, esseleri  Qazaqstanmen qatar Resey, Ukraina, Armeniyanyng merzimdi basylymdary men әdeby jurnaldarynda jәne elimizde «Svetlyachki» degen atpen jeke jinaq retinde jaryq kórdi. Al «Alla taghalagha qúrmet», «Ystyqkólding tanbasy» povesteri men «Baqshasaray», «Jalghyz aghash», «Shiye», «Tenizding ar jaghynan kelgen qonaq», «Kiyeli qús – Aq qaz» siyaqty birqatar novellalary, sonday-aq «Taugýl», «Alma-Yabloko», «Karta», «Qúm saghat» atty birneshe tәmsil әngimeleri engen «Balbal – dalanyng tas saqshysy»  atty aghylshyn tilindegi povester men әngimeler jinaghy ofiysi Londonda ornalasqan «Aytmatov-Akademiya» baspasynan jaryqqa shyqty. Kitapty tәrjimelegen – belgili aghylshyn audarmashylary Djon Amor men Katarin Djudelson. 

Prozalyq shygharmalarynyng bir parasy –  tәmsil әngimeler men etudteri, kólemi shaghyn bolghanymen, aitar oiy, mazmúny túrghysynan ýlken shygharmanyng jýgin kóteretin kórkem dýniyeler ekenin basa aitqan jón.   Búlarda avtor qarapayym ómir qúbylystaryna jiti ýnilip, odan ýlken filosofiyalyq astar izdeydi, adam men tabighat baylanysyna erekshe zer salady. Avtordyng búl tuyndylary mazmúndyq jәne kórkemdik sipaty jaghynan qara sózben jazylghan óleng ispettes. 

Tabighat sheksiz de shetsiz, әri mәngilik, Adam bolsa tirshiliktegi dәm-túzy tausylghan kýni óletin ózekti jan, onyn  bizding Galaktikadaghy ómiri qas qaghym sәt qana. Baqytjannyng oiynsha, jazushynyng maqsaty – mәngilik pen qas qaghym sәttin,  úly men kishinin, qataldyq pen nәziktikting baylanysyn izdestiru, olardy birtútas etip bir taghdyr  ayasynda biriktire biluge kýsh salu. Mәselen, «Jalghyz aghash» novellasyn alayyq. Múnda avtor eki taghdyrdy: qart shopan men qayynnyng kýrdeli beynelerin, olardyng arasyndaghy qarym-qatynasty psihologiyalyq túrghydan suretteydi. Dalada ósip túrghan jalghyz qayyng men qariya tildesip, bir-birine múnyn  shaghady. Adam men aghashtyng dos boluy, bir-birinen pana izdeui, bylay qaraghanda, әdetten tys nәrse, biraq adam men tabighattyng osylaysha etene jaqyndasyp, birtútas dýniyege ainaluy tabighy qúbylys ekeni haq. Baqytjannyng shygharmashylyghynda lirikalyq proza men epostyq poeziya bir-birimen sabaqtasa baylanysyp, astarlasyp jatady. Syrtqy úqsastyqpen emes, ishki ýilesimdilikpen. Osy orayda «Jalghyz aghash» novellasyn lirikalyq-epostyq janrdyng jauhary desek, artyq aitqandyq emes. Songhy jyldary dýniyege kelgen «Tenizding ar jaghynan kelgen qonaq»,  «Nan alugha barghanda» әngimeleri men «Tóretúmsyq» povesti-hikayaty qalamgerding suretkerlik talantynyng jana bir qyryn tanytary anyq. Qalamgerding atalmysh povesti-hikayaty Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray ótkizilgen jabyq әdeby konkursta jýldeli ekinshi oryndy iyelendi.

Onyng jýirik qalamynan әdeby jәne kósemsózdik sipattaghy jýzden asa maqala tudy. Búlarda Sh. Uәlihanov, Abay, Shәkәrim, Maghjan tәrizdi halqymyzdyng belgili aghartushylary men aqyndarynyn, sonday-aq zamandastarymyz O. Sýleymenov, B. Kenjeev, t.b. shygharmashylyghy jan-jaqty zerttelip, zerdelenedi. Búl maqalalardan qalamgerding ghylymy bilimi men biliktiligi, biyik intellektualdyq óresi aiqyn angharylady. Atalmysh maqalalar Qazaqstan men shetelderding baspasóz betterinde jaryq kórip, oqyrmandar tarapynan ýlken iltipatqa ie boldy. Al 2003 jyly jaryq kórgen «Kofe-breyk» jinaghyndaghy esse men prozalyq surettemelerinde ol әdeby ýderister, Aziya kenistigindegi әdebiyet mәseleleri, adam men qogham araqatynasy, qazaq jazushylarynyng shygharmalary turaly oilarymen bólisedi.  

Baqytjan qazaq әdebiyeti men mәdeniyetin shetelderde nasihattap, әlemdik órkeniyet ýderisterimen baylanystyrugha da  ýzbey atsalysyp keledi. Aqyn AQSh, Angliya, Fransiya, Resey, Germaniya, Shvesiya, Týrkiya, t.b. memleketterde ótken halyqaralyq poeziya festivaliderine san mәrte qatysyp, kóp últty qazaq әdebiyetining jetistikterin әlemge pash ete bildi. 2002–2003 jyldary AQSh-ta ótken «Altyn lira ýmitkeri» atty Dýniyejýzilik әdebiy-poetikalyq konkursta әlemnin  qyryq mynnan astam aqynynyn  ishinen  ýzdik dep tanylghan qyryq aqynnyng aldynghy qatarynda boluy – tvorchestvolyq óresining biyiktigi men aqyndyq talantynyn  kemeldiligining aighaghy. Ol dýniyejýzinde alghash ret Býkilәlemdik poeziya kýnin jariyalap (1996 j. 29 aqpan), Almaty qalasynda Halyqaralyq poeziya keshin ótkizdi. 2000 jyly aqpan aiynda «Hivos» qorynyng qoldauymen Gaaga qalasynda Býkilәlemdik poeziya keshin ótkizuge múryndyq boldy.  

Talantty aqyn basqa shygharmashylyq qyzmetterde de jemisti enbek etip keledi. Ol kiynematografiya salasynda da auyz toltyryp aitarlyqtay júmystar tyndyrdy. Býginde ol – jiyrmadan astam kinossenariyler men beynefilimderding avtory әri rejisseri. Solardyng qatarynda «Abay: ómiri men shygharmashylyghy» (1983), «Shәkәrimning songhy kýzi» (1992), «Balqash hikayasy» (1990) siyaqty beynefilimderdi erekshe atap aitugha bolady.  Birqatar filimderi Sofiyada (Bolgariya) ótken kino mamandarynyng Evropalyq simpoziuminde joghary baghalandy. 

B. Qanapiyanovtyng esimi baspager retinde de keninen mәlim. Onyng tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda úiymdastyrghan «Jibek joly» baspasy býginde ýlken shygharmashylyq-óndiristik újymgha ainalyp, qazaqstandyq baspalar ishinde ózindik ornyn aiqyndap ýlgerdi. Osy jyldar ishinde baspadan jýzdegen kitap jaryq kórip, oqyrmandardyng ruhany kәdesine asuda. Búl rette zamanymyzdyng úly suretkeri Múhtar Áuezovting 50 tomdyq akademiyalyq tolyq shygharmalar jinaghynyn  eki basylymyn, Elbasy N.Á. Nazarbaevtyng 7 tomdyq enbekter jinaghyn (qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jeke-jeke) erekshe atap ótken jón.     

Biyl elimizde qazaqtyng úly aqyny jәne oishyly Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyghy atap ótilgenin eskersek, aqynnyng Abay múrasyn nasihattap, tanytudaghy enbegi de zor. Abaydyng tól ólenderin (Resey men Qazaqstandaghy jariyalanymdar, 1982–2020 jj.), Shәkәrimnin, Maghjan Júmabaevtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng Abaygha arnalghan ólenderin (Altyn Hakim Abaygha jәne t.b.) audaruy (Qazaqstan men Reseyding merzimdi basylymdary), qúrastyrushy retinde Abay ólenderining orys tiline jәne odan әlemning basqa da on tiline audarylghan kitabyn (Alghysózin jazghan QR Preziydenti Kasym-Jomart Toqaev. Audarma burosy, Núr-Súltan,  Lomonosov atyndaghy MGU baspasy, Mәskeu, 2020 j.), iydeya avtory jәne qúrastyrushy retinde 1995 jәne 2019 jyldary qazaq jәne orys tilderinde  «Abay kýntizbesin», 2019 jyly Abaydyng bir tomdyq jinaghyn (kanondyq mәtinder, B. Habdinamen birlestikte), redaktory jәne baspa jobasynyng jetekshisi retinde «Abay joly» roman-epopeyasynyng A. Kimning jana audaruyndaghy basylymyn (2007–2017 jj., birneshe qayta basylymy) shygharuy,  Abay shygharmashylyghy turaly  «Pushkin jyly jәne Abay jyly» («Liyteraturnaya gazeta»,   sәuir 2005 j.), «Orys aqyndary jәne Abay» («Liyteraturnaya gazeta», 29 shilde 2015 j.), «Abaydyng alghashqy kitaby» («Liyteraturnaya gazeta»,   22 shilde 2020 j.), «Radushno raspahnuty dvery Poetu» maqalalaryn («Kazahstanskaya pravda», 20 mamyr 2020 j. jәne ippokrena.kz sayty) jariyalauy B. Qanapiyanovtyng Abay shygharmashylyghyn     nasihattaudaghy enbegining zor ekenin kórsetedi.

Talantty aqyn-jazushy, sheber audarmashy, bilikti baspager Baqytjan Qanapiyanov osylaysha últtyq mәdeniyetpen qatar әlemdik órkeniyetke de ýlken ýles qosyp keledi. Onyng shygharmashylyghy men әdebiy-qoghamdyq qyzmeti joghary memlekettik syilyqqa әbden layyq dep bilemiz. 

Baljan Habdina

Abai.kz

2 pikir