Jeksenbi, 25 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Anyq 2274 6 pikir 18 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:41

Qazaq mektebine ýsh-aq nәrse kerek eken...

Aghartushynyng pedagogikalyq enbekteri haqynda

III maqala

Búdan bir ghasyr búryn tili taza qazaqsha ýsh jyldyq bastauysh mektepke zar bolghan Ahang – Ahmet Baytúrsynúly auyl (qyr) mektepterinde «oqugha kerek qúral joq, tәrtip [jýie – Á.Gh.] joq, mólsher joq, jospar joq» dep synay otyryp, «ekinshisinde, yaghny oryssha shkoldarda tәrtip te bar, qúraldar da say, mólsher, jospar – bәri bar», biraq sonysyna qaray paydasy az deydi.  Aq patshanyng qorlyq-zorlyghyn da, qyzyldardyng qyrghynyn da bastan keship, kózben kórgen ústazdardyng ústazyn kóripkel kóregen demeske sharamyz joq, ol býgingi HHI ghasyrdyng zamanauy qazaghynyng da tirlik-tynysyn dәlme-dәl keyipteydi: «Olardyng [shkolanyn. – Á.Gh.] paydasyn kemitip otyrghan bir-aq nәrse: qazaqty orysqa audaramyz degen pikir bәrin býldirip otyrghan. Sol shkolalar arqyly qazaq tilin joghaltyp, orys tiline týsiremiz deydi; qazaq tútynyp otyrghan arab hәrpin tastatyp, orys hәrpin aldyramyz deydi. Sol ýshin әueli balalar ana tilimen oqymay, orys tilimen oqysyn; ana tilimen oqysa da orys hәrpimen oqysyn deydi. Sol ýshin bireuleri ana tilinde    oqyghan aty bolu ýshin qazaq tilinde orys hәrpi[men] basylghan kitaptardan bastap oqytyp, әrirek barghan song kileng orysshagha týspek kerek deydi. Búlar eptep qayyrmaushylardyng joly. Bireuleri ep-septi qoyyp, birden oryssha oqytu kerek deydi» («Qazaq» gazeti, 1914 jyl, 9 may, №61).

Aghartushy osy «eptep qayyrmaushylardyn» qaqpanynan qútylu ýshin, aldymen ózine-ózi «Qazaq bastauysh mektebine ne kerek?» degen tóte súraq qoyady da, artynsha ózi shygharyp otyrghan gazetine «Mektep kerekteri» atty maqala jazyp («Qazaq» gazeti, 1914 jyl, 17 may, №62), kókeykesti súraqtargha jauap beruge tyrysady.

Rasynda da osy qazaq bastauysh mektebine ne kerek?!. Ózge últtyng qam-qareketin ózderine ysyra qoyyp, bir sәt shyndyqtyng betine tura qarap, aqiqatyn ashyq aitayyqshy. Jalbyr tongha jayylghan jabysqaq bittey otyz jyl boyy aryla almaytynday orys oquy әulie me?!. Siam egizderindey orys tiline nemege kindigimizben baylanyp qaldyq?!. Úlan-ghayyr qazaq dalasynyng týkpir-týkpirindegi bir týiir orysy joq jerlerdegi aralas mektepter kimge dәru, nege zәru?!. Álde búl elden erek qazaq pen qyrghyzdyng basyna kelgen nәubet pe?!. Qazaqtyng ýsh jýzindey, oshaqtyng ýsh bútynday slavyan aghayyndary jan-jaqqa bytyrap qashyp jatqanda, bizding óz erkimizben, shyn peyilimizben ay-qúshaqqa qúlauymyzdyng syry nede?!. Shynymen osy qazaqqa ne kerek?!.

Ahansha aitsaq, qazaq mektebine sol HH ghasyr basynda, tipten qazir de ýsh-aq nәrse kerek eken.

Birinshiden – múghalim («Mektepting jany – múghalim. Múghalim qanday bolsa, mektebi hәm sonday bolmaqshy... Eng әueli mektepke keregi – bilimdi, pedagogika, metodikadan habardar, oqyta biletin múghalim»).

Ekinshiden – oqulyq («Oqytu isine kerek qúraldar qolayly hәm sayly bolu kerek... Isting tolyq jaqsy boluyna qúraldar sayly hәm jaqsy boluy shart).

Ýshinshiden – jýieli baghdarlama («Mektepke keregi belgilengen programma. [Oqytudyn] ýlgisi ya merzimdi ólsheui bolargha kerek... Ýiretetin nәrselerding kesimi-pishimi bolugha tiyis. Sol pishim programma dep atalady»).

Al ekinshi kerek – oqu qúraldardyng ózin Ahang taghy ekige ajyratady: 1) púlgha tabylatyn hәm 2) púlgha tabylmaytyn zattar.

Alghashqy púlgha tabylatyn zattar: qalam, qaghaz, qara siya, sauyt, otyrugha kerek nәrseler (yaghni, parta, ýstelder). Býgingi zamannyng púlgha tabylatyn nәrseleri – ghimarat (eki, tipten ýsh auysymmen oqymas ýshin), kompiuter, qoljetimdi ghalamtor... Ertengi óskeleng zaman búdan basqa da kerekterdi aldymyzgha tartpaq. Bir ókinishti qap degizeri – sol púlynyzdyng ózi tabylmay túrghandyghy!..

Kelesi «qazirinde púlgha tabylmaytyn: qazaq mektebinde qazaq tilinde oqytugha kerek kitaptar. Ótken nómirde qazaq bastauysh mektebinde ýiretiletin bilimder mynau dedik: oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, esep, sharua-kәsip, jaghrafiya, jaratylys jayy. Osylardy ýiretuge kerek kitaptar qazaq tilinde joq. Mine, qazir izdesek aqshagha tabylmaytyn qúraldar osy. Osylardy dýniyagha shygharu kerek» («Qazaq» gazeti, 1914 jyl, 17 may, №62).

1. OQULYQ

Ton jaghasyz, el aghasyz bolmaydy. Bolashaghynan ýmiti bar últ úlylaryn tughyzbay túra almaydy. Ótken ghasyr basynda últym, júrtym dep atqa qonghan Alash arystary arasynan qazaqtyng baghyna tughan qos birdey Aghartushy bel sheship, bilek sybanyp, osy aqsha-púlgha tabylmaytyn qúraldardy – alghashqy qazaqy oqulyqtardy dýniyagha shyghardy.

Joqtan bar jasap, tyngha týren salghan alghashqy úly ústaz Ahmet Baytúrsynúly astana Orynborda ózining ýsh kitaptan túratyn «Til-qúral» hәm «Ádebiyet tanytqysh» syndy oqulyqtarymen qazaq qoghamdyq ghylymdarynyng irgetasyn qalasa, odan bir mýshel keyin tughan ensiklopedist-ghalym, últynyng tәn dauasy men jan jarasynyng shipageri Halel Dosmúhamedúly astana Tәshkende jalghyz ózi jantalasa jýrip, «Tabighat tanu», «Adamnyng tәn tirligi», ýsh tomdyq «Januarlar» atty túnghysh tól oqulyqtarymen qazaq jaratylys tanu ghylymyn ayaghyn túrghyzyp, tól terminogiyasyn (pәn sózderin) qalyptastyrdy. Olardyng izin qughan shәkirt-tústastary, últ janashyrlary ghylym-bilimning әr salasy boyynsha oqulyq týzip, tól dýnie tudyrugha talaptanyp, qoldaryna qalam ala bastaghan bolatyn...

Qúday búny kóp kórgendey, qazaq ziyalylarynyng basyna taghy da kezeiti ala búlt ýiirildi. 1925 jyldyng qyrkýieginde Mәskeuden arnayy tapsyrmamen  astana Qyzylordagha tabany tiygen F.Goloshekin ózimen birge alapat alaqúiyn dauyl ala keldi. Shybynsha qyrylghan, azyp-tozyp, bosqynshylyqqa úshyraghan qalyng qazaq «oraza-namaz toqtyqta» dep, azghantay qazaqy oqu-biliminen aiyryldy. Jetimder ýii men internattyng qara nanyn mise tútqan miskinderge endi qanday oqu bolsa da bәribir edi. Kóligin endi-endi saylay bastaghan últtyq bilim kóshi toqyrap, mýldem toqtaldy. «Halyq jaulary» jazghan tól oqulyqtardy tútynugha tyiym salyndy,  tapqandary jinalyp alyp órteldi. Olardyng ornyn shekesinde «Barlyq elderding proletarlary, biriginder!» úrandy dýmbilez oqulyqtar basty... «Eptep qayyrmaushylar», әsirese Tyngha týren salghan N.Hrushevting zamanynda ep-septi qoyyp, qazaq balalaryn múrnynan tizip birden oryssha oqugha kóshirdi. Dýrkin-dýrkin soqqan sol dauyl-ajdahalar basyn jútyp, kýshiginde talanghan qazaq qauymy basqa tiygen tayaqtan sabaq almady, әli kýnge memlekettik til ornyqpay, birynghay últtyq qazaq mektebi mәselesi sheshimin tappauy sondyqtan.

Bir medet tútarymyz, últ kósemderi, alasapyran zamanda Alash arystary ekken dәn, tókken ter bosqa ketpedi. Ásirese, Ahmet Baytúrsynúlynyng ana tilin týrlegen, qazaq últtyq mektebin qalyptastyrghan pedagogikalyq enbekteri «biz úmytsaq ta, tarih úmytpaytyn ister boldy» (M.Áuezov baghasy). Óitkeni ol qazaqtyng jany – ana tiline qatysty enbekter edi. Óitkeni ol baltalasa da múqalmaytyn, qay zamannyng da ystyq-suyghyna tózimdi keshendi, er-túrmany kelisti qaytalanbas tuyndylar edi.

Keshendi deytinimiz Ahang ana tilin qopara zerttep, saty-satymen, qazaqy úghym-týsinikpen tughan tilding bar erekshe  qasiyet-qadirin týgel ajyratyp, aiqyndap berdi. Alghashqy «Álippeler» («Oqu qúraly» atauly) men «Sauat ashqyshtar» Ana Tili Sarayynyng irgetasy bolyp tóselse, qabyrghalaryn «Til-qúralmen» órip túrghyzdy, shatyryn «Álippe astary», «Til júmsar», «Bayanshy»-larmen japty. «Álippe» jayyn ótken joly sóz etkenbiz, endigi әngime arqauy «Til-qúraldar» turaly bolmaq.

Jasyratyny joq, mamandar arasynda jýz jasaghan ýsh tomdyq «Til-qúral» múghalimder sýiener oqu qúraly ghana ma, әlde til bilimining bastauy bola alatyn ghylymy enbek pe degen zandy súraq, basyn ashyp alar týitkil mәsele bar. Áriyne, búghan atýsti qarap, birden ýzildi-kesildi jauap beru jauapsyzdyq bolmaq. Onyng ýstine Ahannyng ilimining negizinde tek tiltanym taraulary ghana emes, jazu, emle, orfografiya men orfoepiya, foliklor men múratanu, pedagogika ghylymynyng san tarau salalary damyp, órken jayyp otyr. Sondyqtan ahmettanu әli de úshtala týsse, týrli sala mamandary terendep zerdelep, óz ýlesterin qosa týsse degen tilek bar.

Bizding bayqap, tang qaludan tanbay kele jatqan Ahannyng tiltanymdyq enbekterining bir ereksheligi – onyng qazaqy tabighilyghy, úghymgha jenildigi jәne atau sóz, terminderge óte oryndy, sәtti jip taghatyndyghy. Qos aghartushy – Ahmet Baytúrsynúly men Halel Dosmúhamedúlynyng enbekterin alghash qolgha alghan oqyrmannyng ózi esh qinalmaydy, belgisiz de belgili bir ghajayyp әlemge enip ketkendey, búryn bilmese de, ol turaly eshqashan oilanbasa da, oqulyqty oqyghandasol jazylghan qúbylysty bayaghydan biletindey bir siqyrgha tap bolady. Ahannyng tiltanymdyq enbekteri qansha degenmen abstraktili dýnie ghoy, al Halekenning anatomiyasyn – «Adamnyng tәn tirligin» (Almaty: «Arys» baspasy, 2019) bajaylap oqyp kórinizshi. Bastan bashpaygha deyingi dene mýsheleri, olardyng qúrylysy men qyzmeti, jýrek soghysy, qan ainalysy, as qorytu, bәri-bәri ghylymy negizde, biraq qarapayym da naqty qazaqy úghym-týsiniktermen jýrekke jetedi. Kóz jýgirtip shyqqanynyzdyng ózinde kóp nәrse este qalady, bilim úshqynyn sap etip ústap alghanday bolyp, esh qinalmastan jadynyzgha jazyp alasyz. Men múny ókinishke oray keyingi birneshe buynnyng joghaltqan, bayyrghy qazaq tilining mәiekti sóz túnbasynyng qadir-qasiyeti dep bilem. Ahandardyng sarqyty – Múhtar Áuezovting kórkem oilau jýiesi men siqyrly syrly til әlemine yntamen boylasanyz, qazirgi tilimizding jútandyghyn, qazaqilyq kenistigimizding qanshalyqty taryla týskenin bayqar ediniz.  «Tayaqtyng eki úshy bar» demey me, әsire sauattyghymyz keyde maghan qazaqy sauatsyzdyqqa alyp keletindey bolyp kórinedi...

Hosh, Ahannyng «Til-qúralyna» oralayyq.  Orynbor qalasynda 1914 jyly «Til-qúraldyn» eki kitaby qatarynan jaryq kórdi. Onyng biri – «Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq» dep atalsa, kelesisi – «Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Ekinshi jyldyq».

Jogharyda Ahannyng «Álippesinin» birinshi kitaby Orynborda 1912 jyly, ekinshi kitaby 1913 jyly jaryq kórgenin aitqanbyz. Endi, mine, 1914 jyly baspa betin kórgen taghy jana qos oqulyghyna kuә bolyp otyrmyz. Bizdinshe, múnday hronologiya búl enbekterding jazylyp bitu uaqytyn dәl kórsetpeydi, tek tatar aghayyndardyng qol úshyn sozyp, baspahanalyq mýmkindikterining orayyn tapqan sәti dep bilgen dúrys.

Qos kitap ta ózining ýshinshi basymynda atyn ózgertip, mazmúnyn naqtylay týsedi: «Til-qúral. Dybys jýiesi hәm týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Ýshinshi basyluy» (Orynbor, 1923) jәne  «Til-qúral. Sóz jýiesi hәm týrleri. Ekinshi til tanytqysh kitap. Ýshinshi basyluy»  (Orynbor, 1923). Osylaysha alghashqy oqulyq býgingi úghym-týsinikke say «Fonetika», al kelesisi «Morfologiya» ekeni aiqyndalyp túr.

Ángimeni qysqartynqyrap, osy tústa әr kitaptyng bólim-bólimge (qara әrippen kórsetildi. – Á.Gh.), tarau-taraugha bólinui boyynsha mazmúnyn keltire ketsek, qalyng oqyrman qauym býgingi ózi jasynan jattap ósken atau sózderdi (terminderdi) ainytpay tanyp qoyary sózsiz.

Birinshi til tanytqysh kitap, fonetikanyng mazmúny:

Sóz basy

Til mýsheleri

  • Sóileu men sóilem
  • Sóilem men sóz
  • Sóz ben buyndar
  • Buyn men dybys

Qazaq tilindegi dybystar

Atauysh sózder

  • Zat esim
  • Syn esim
  • San esim
  • Esimdik

Shylau sózder

  • Ýsteu
  • Demeu
  • Jalghaulyq
  • Odaghay sóz

Tasymal

Ahang túnghysh kitabynyng «Sóz basynda» til, jazu, oqu, oqushylardy daghdylandyru, synau taqyrybynda qysqa da núsqa tújyrymdy oilaryn jetkize ketedi: «Til – adamnyng adamdyq belgisining zory, júmsaytyn qaruynyng biri», «Bizding zamanymyz – jazu zamany: jazumen sóilesu auyzben sóilesuden artyq dәrejege jetken zaman», «Halyq ómiri bir jyldap, on jyldap, qatta jýz jyldap ta emes, myng jyldap sanalady. Sonday úzaq ómirining ishinde әr halyqtyng tútynyp kele jatqan sózderi, ol sózderding bir-birimen jalghasyp tiziletin daghdyly joly, jýiesi, qisyny bolady. Ár júrttyng týrinde, tútynghan jolynda, minezinde qanday basqalyq bolsa, tilinde de sonday basqalyq bolady».

Birinshi kitaptyng sóileu men sóilemdi, sóilem men sózdi, sóz ben buyndy, buyn men dybysty tanytanyn aitady. Al dybys tanudan hәrip mәselesi tuady. Dybys pen hәrip mәselesinen jazu erejeleri men sóz týrleri, sóz túlghalary men sóz ózgeruleri tuady. «Sóitip «Til-qúraldyn» 1-shi bólimindegi dybys jýiesi men týrleri degen til tanytu bólimine osy aitylghan nәrselerding bәri de kiredi, әrqaysysynan qysqasha bastauyshtyq dәrejeli bilim beriledi» deydi ústaz.

Ahannyng «Álippesi» siyaqty «Til-qúraldar» da ýlken súranysqa ie boldy. Olardyng naqty qansha ret, qansha taralymmen basylyp shyqqany әli naqtylana qoyghan joq. Biz tómende búl kitaptardyng qolymyzgha týskenderin tanystyra ketudi jón kórdik

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq. – Orynbor, 1914. – 53 bet.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq. – Tashkent, 1918. –   32 bet.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq. – Tashkent, 1922. –   90 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi hәm týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Ýshinshi basyluy. – Orynbor, 1923. – 46 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi hәm týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Tórtinshi basyluy. – Orynbor, 1924. – 48 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi hәm týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Besinshi basyluy. – Orynbor, 1924. – 48 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi men týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Besinshi basyluy. – Qyzylorda, 1925. – 39 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi men týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Ózgertpey besinshi basyluy. – Qyzylorda, 1926. – 39 bet.

Til-qúral. Dybys jýiesi men týrleri. Birinshi til tanytqysh kitap. Ózgertilip, altynshy basyluy. – Qyzylorda, 1927. – 39 bet.

«Til-qúraldyn» ekinshi kitaby – «Morfologiyanyn» mazmúnyna da kónil audarsanyz jýz jyldy artqa tastap, tilimizde mәngilikke ornaghan Ahannyng terminderine úshyrasasyz.

Sóileu bólimderi

  • Zat esim

Tәueldi qalyp

  • Onasha tәueldik
  • Ortaq tәueldik
  • Syn esim
  • San esim
  • Esimdik

Etistik

  • Etister
  • Raylar
  • Kósemshe
  • Esimshe
  • Ýsteu
  • Demeu
  • Jalghaulyqtar
  • Odaghay

Morfologiyanyng bizge belgili basylymdary mynalar.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Ekinshi jyldyq. – Orynbor, 1914 (Syrtqy múqabada – 1915). – 120 bet.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Ekinshi jyldyq. – Tashkent, 1920. – 96 b.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Ekinshi jyldyq. – Qazan, 1920. – 104 bet.

Til-qúral (qazaq tilining sarfy). Ekinshi jyldyq. Ekinshi ret basyluy. – Tashkent, 1922. – 96 bet.

Til-qúral. Sóz jýiesi hәm týrleri. Ekinshi til tanytqysh kitap. Ýshinshi basyluy. – Orynbor, 1923. – 128 bet.

Til-qúral. Sóz jýiesi hәm týrleri. Ekinshi til tanytqysh kitap. Tórtinshi basyluy. – Orynbor, 1924. – 128 bet.

Til-qúral. Sózding jýiesi men týrleri. Ekinshi til tanytqysh kitap. Týzetilip, tolyqtyrylyp, jana emlemen besinshi basyluy. – Qyzylorda, 1925. – 122 bet.

Til-qúral. Sózding jýiesi men týrleri. Ekinshi til tanytqysh kitap. Týzetilip, tolyqtyrylyp, jana emlemen altynshy basyluy. – Qyzylorda, 1927. – 122 bet.

Sonau 1914 jyly-aq bastauysh mektepte balalargha til tanytu ýsh tarau bolyp bólinetinin ashyp aitqan Ahan: «Sózdi dúrys tizip sóileu, әsirese dúrys tizip jazu ýshinshi jyldyq «Til-qúralda» aitylmaqshy», – degenimen qazaq grammatikasynyng songhy tarauy – «Sintaksiys» kitaby kóp keyin, 1923 jyldan bastap ghana jaryq kórdi. Múnyng sebebi qazir de ghylymy ortada sintaksis salasynyng tabighaty kýrdeli sanalyp, onaylyqpen tanyp, zerttep-zerdeleuge kóne bermeytindiginen bolsa kerek.

Búl orayda da az sózben ýshinshi kitaptyng mazmúnyna kónil bólu arqyly Ahannyng sintaksisti pәn retinde qalyptastyrghanyna kóz jetkizemiz.

Sóilem jýiesi

Sóilem jýieleri

  • Bastauysh
  • Bayandauysh
  • Anyqtauysh
  • Tolyqtauysh
  • Pysyqtauysh
  • Búratana sózder

Sóilem týrleri

  • Bolymdy sóilem
  • Bolymsyz sóilem
  • Tolymdy sóilem
  • Tolymsyz sóilem
  • Jalang sóilem
  • Jayylma sóilem
  • Súrauly sóilem
  • Lepti sóilem
  • Tilekti sóilem

Al ýshinshi til tanytqysh kitaptyng taralymyna kelsek, qolymyzdy mynaday mәlimetter bar.

Til-qúral. Sóilem jýiesi hәm týrleri. Ýshinshi til tanytqysh kitap. Birinshi basyluy. – Orynbor, 1923. – 68 bet.

Til-qúral. Sóilem jýiesi hәm týrleri. Ýshinshi til tantqysh kitap. Ekinshi basyluy. – Orynbor, 1924. – 67 bet.

Til-qúral. Sóilem jýiesi men týrleri. Ýshinshi til tanytqysh kitap. Týzetilip, tolyqtyrylyp, jana emlemen ýshinshi basyluy. – Qyzylorda,
1925. – 73 bet.

Til-qúral. Sóilem jýiesi men týrleri. Ýshinshi til tanytqysh kitap. Tórtinshi basyluy. – Qyzylorda, 1927. – 73 bet.

Til-qúral. Sóilem jýiesi men týrleri. Ýshinshi til tanytqysh kitap. Týzetilip, tolyqtyrylyp, jana emlemen besinshi basyluy. – Qyzylorda,
1927. – 73 bet.

Til-qúral. Sóilem jýiesi men týrleri. Ýshinshi til tanytqysh kitap. Týzetilip, tolyqtyrylyp, jana emlemen altynshy basyluy. – Tashkent-Qyzylorda, 1928. – 72 bet.

Sonymen kenestik totalitarlyq jýie jolyn kesip, kóshin toqtatqan alghashqy qazaq oqulyqtary men olardyng avtorlary turaly әngime endi ghana bastaldy. Býgingi ózekjardy talap – qazaq últtyq mektebin qalyptaugha búl múra oqulyqtardyng qanshalyqty paydasy barlyghy turaly eng aldymen ústazdar qauymy ýn qossa núr ýstine núr bolar edi. Óitkeni, kenesip pishken ton eshqashan kelte bolmas.

(jalghasy bar)

prof. Gharifolla Ánes

I maqala: Ár nәrse «Álippeden» bastalady...

II maqala: Aghartushynyng pedagogikalyq enbekteri haqynda

Abai.kz

6 pikir