Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Arasha 1275 8 pikir 16 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:12

Jazyqsyz jannyng taghdyry qalay sheshilmek?

«Adam ómiri, qúqyghy men bostandyghy - memleketting eng qymbat qazynasy» dep tәuelsiz elimizding basty qújaty Konstitusiyamyzda kórsetilgen. Zang – hangha da, qaragha da ortaq. Kinәlising be, jazandy óte. Biraq jalghan jala men nalanyng qúrbanyna ainalyp, naqaqtan-naqaq 10 jyldy arqalaghan jazyqsyz jannyng taghdyry qalay sheshiledi?

2019 jyldyng shilde aiynda Aqtóbe qalalyq «Aqbóbek-Vostok» balalar lagerinde bolghan oqigha halyqty alandatpay qoymady. Dәl osy oqighada Aqtóbe oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan soty qanday da bir jetkilikti dәlel-dәieksiz Áliby Ótepbergendi QR qylmystyq Kodeksining 124-babynyng 3-tarmaghy boyynsha aiypty dep tanyp, 10 jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Alayda «jalghan jala men bala oiynan qúrylghan qaqpangha týsken Álibiyding taghdyryna әdil sheshim taghayyndalsa» deydi jas talanttyng jazyqsyz ekenine kózi jetken, ómiri men bolashaghyna alandauly qanshama qazaqstandyq.

Álibiydi Qazaqstannyng mәdeniyeti men ónerinde ózindik orny bar QR enbek sinirgen qayratkerleri, belgili jurnalister, ónerdegi ruhany ústazdary qoldap otyr. Áliby ústazdarynyng senimindegi bala bolghandyqtan, Meruert Ótekeshova, Bekbolat Qúrmanghojaev, Ashat Maemirov, Aynúr Bermúhambetova, jurnalist Biybigýl Dәuletbekqyzy, ónerdegi agha-apalary Asanәli Áshimov, Biybigýl Tólegenova, Sveta pen Qanat Aytbaevtar, Mayra Iliyasova, Nýrken Óteuilov, Sәken Mayghaziyev, Dәuren Serghaziyn, Meruert Týsipbaeva, Altynay Jorabaeva, Ádil Ahmetov, Ashat Sadyrbay, Móldir Múqanovalar jas órenning taghdyryna shyryldap arasha súrap otyr. Óner әlemine ayaq basyp, darynyn shyndap, qanatyn kenge jayyp kele jatqan Áliby Ótepbergenning ústazy Ashat Maemirov «Daryny janartauday jarqyldaghan jas jigit Álibiydi 10 jylgha sottau – әdiletsizdik» deydi.

Býgingi kýni Álibiyding basyndaghy mәn-jaygha qanyq bolghan song halyq arasynda da qoldaushylar sany kýnnen kýnge artyp, Áliby isine baylanysty ýlken rezonans tuuda. Áleumettik jelilerde instagramdaghy @alibige_adildik jәne feysbuktegi Alibide Adildik paraqshalary jýrgizilude. Halyq qyzu qoldap otyr. Halyqtyng jazghan kommentariylerinde balasynyng bolashaghy ýshin alandaytyndar, mynaday soraqylyqty kórip otyrghan song ata-analary balalarynyng múghalim boluyna qarsylyq kórsetip otyrghandar sany artuda. Múnyng sony jaqsylyqqa aparmaytyny anyq. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen sany sheksiz qazaqstandyq Álibiydi qoldau maqsatynda viydeoýndeuler týsirude. Arasha súrauda. «Estir qúlaq, kórer kóz bolsa» degen halqynyng niyeti zor.

Ótepbergen Áliby – Qazaq Últtyq Óner Uniyversiytetinde qazaqtyng Qyz Jibegi – Meruert Ótekeshova sheberhanasynyng studenti. Kópbalaly otbasynan shyqqan  tәrbiyeli, ónerli, jalyndaghan jigerli 23 jastaghy Áliby top starostasy boldy. Áliby basqarghan top úiymshyldyghymen, auyzbirshiligimen, ónerge degen qúlshynysymen erekshe kózge týsetin. Aralaryndaghy kóshbasshysy, úiytqysy – Áliby bolatyn. Synaq kitapshasyndaghy baghalary da joghary. Uniyversiytet qabyrghasynda qanday is-shara bolsa da aldynghy qatardan kórinetin. Joghary oqu ornyna týskenshe de óner ortalyqtarynda tәjiriybe jinap, onyng ishinde balalarmen júmys isteudi mengergen, ýlkenmen de, kishimen de ortaq til tabysa biletin kommunikabelidi azamat.

Qazaq Últtyq Uniyversiytetining 2 kursyn ayaqtaghan Áliby Ótepbergen aqyly bólimde oqityn bolghan song jazghy demalys kezinde oquyna qosymsha qarajat tabu maqsatynda 2019 shilde aiynda ózining tuyp-ósken Aqtóbe oblysyndaghy «Vostok-Aqbóbek» jazghy lagerine tәlimger bolyp ornalasyp, qyzmetine kiriskennen keyin 4-aq kýnnen song «jasóspirim balalargha azghyndyq jasady» dep aiyptalyp, biylghy jyldyng 26 nauryzdaghy sot Ýkimimen jogharydaghyday jazagha kesildi. Áliby Ótepbergenning qorghaushylary tarapynan Aqtóbe oblystyq sotyna apellyasiyalyq shaghym jasaldy. Apellyasiyalyq sotta 4 ata-ananyng 3-eui balalarynyng birlese oilastyrghan ótirigi ekenin aitty. Apellyasiyalyq sotta is 6 otyrysqa  sozyldy. Tergeu kezinde jiberilgen óreskel qatelikter men bastapqyda aryzdanghan ata-analardyng «balamyz ótirik aitypty» degen sózderi sot tergeuin qayta jýrgizuge sebep boldy. Barlyghyna naqty dәlelder bar. Eng bastysy, sot medisinalyq saraptamasy qorytyndysyna say Ótepbergen Áliby Qanybekúly búryn, yaghny «qylmys jasady» degen kezde jәne qazirgi uaqytta (zertteu sәtinde) qanday da bir psihikalyq auytqushylyqqa shaldyqpaghan, sonymen qatar jynystyq basymdylyghynyng pedofiliya týrinde búzylu belgileri joq ekenin anyqtaghan. Alayda, eshtenege qaramastan, 8 mausym 2020 jyly Aqtóbe oblystyq soty barlyq dәlelge kóz júma qarap, Áliby Ótepbergen isining apellyasiyalyq shaghymyn qanaghattandyrusyz, QR qylmystyq Kodeksining 124-babynyng 3-tarmaghy boyynsha 10 jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkimin ózgerissiz qaldyrdy. Is boyynsha búdan basqa da zansyzdyqtar jeterlik deydi sarapshy mamandar.

Osy orayda, Áliby Ótepbergenning әkesi Qanybek Tabyshov әleumettik jelilerde balasyna taghylghan ýkimmen kelispeytini jәne de barlyq sotqa qoghamdyq qorghaushysy retinde qatysyp, tergeu kezinde jiberilgen óreskel qatelikter turaly jazba qaldyrghan edi:

«Balam Álibiyding ýstinen qylmystyq is qozghalghannan beri men qoghamdyq qorghaushysy retinde barlyq sotqa qatysyp keldim. Aqtóbe oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan sot ýkimine narazylyq bildirip, Aqtóbe oblystyq sotyna apellyasiyalyq shaghym týsirdik. Apellyasiyalyq sottyng 6 otyrysy boldy. Tergeu kezinde tómendegidey óreskel qatelikter jiberildi:

– 26 shilde 2019 jyly qalay №4 qalalyq polisiya inspektory bayanat jasady, sodan bastap bәri zang búzghan. Sol kýnning ózinde olar qylmystyng bolghan, bolmaghandyghyn teksermegen. Ol týsken aryzda da «qyz balalargha tiyisti» delingen. Qazirgi iste, qarap túrsanyz, aryzdanghan birde-bir qyz balanyng ata-anasy joq. Búl jalghan aryz bolsa da bayanat toltyrylghan.

–  Tergeuge zansyz qosylghandar da bar. Qalalyq polisiya bólimining basshysy lauazymdyq ókilettigin asyra paydalanyp, oblystyq polisiya Departamentining tergeu basqarmasynyng agha tergeushisin tergeu tobyna qosady. Biraq agha tergeushini tergeu tobyna qosu - qalalyq polisiya basshysy qúzyrettiliginde emes. Demek, agha tergeushi búl iske zansyz qosylyp túr. Al, tergeu amaldary kezindegi barlyq qújattarda osy tergeushining qoly qoyylghan.

– Kәmeletke tolmaghan balalardan jauap alghanda mindetti týrde ókili, zandy ókili, pedagog-psiholog qatystyryluy tiyis. Biraq jәbirlenushi balalardy tergeu kezinde tek ata-anasy, bala jәne tergeushi bolghan. Búl - ýlken zanbúzushylyq. Tergeuge pedagog-psihologtyn, advokattyng qatystyrylmaghanyn sotta jauap alu kezinde jәbirlenushi jaqtyng ata-analary da rastap otyr.

– Qújattarda pedagog-psihologtyng da, advokattyng da tergeuge qatysty degen qoly bar. Biraq búl mamandar tergeu kýni polisiya bólimine mýlde kelmegen, yaghni  KPP-da kelgendigi jóninde tirkelmegen. Osy tústa mamandardyn, advokattyng qolyn keyin qoydyrghany anyqtalyp otyr.

– Tergeushi 26 shilde kýni, bir uaqytta ýsh jәbirlenushiden jauap alghan. Tergeuge psiholog retinde qatystyryldy dep bir ghana adam kórsetilgen, qol qoyghan. Sonda bir psiholog ýsh baladan birdey bir uaqytta jauap alghanda ýsh kabiynetke jýgirip jýrgen be?» deydi.

Halyq pen biylik arasyndaghy altyn kópir sanalatyn elimizding búqaralyq aqparat qúraldary da halyqtyng nazaryndaghy Álibiyding taghdyryna alandap, jarysa jazdy, arnayy habarlar da shyghardy. Respublikalyq Euraziya birinshi arnasynyng Áliby isine arnalghan tikeley efir týrinde bolghan «Basty Prime» baghdarlamasyna aryzdanghan ata-analar studentting kinәsiz ekenin mәlimdedi.

«Álibiyding isine baylanysty aryz jazghan ata-ananyng bireui - menmin. Jazyqsyz balany shyryldatyp qoymay, ózimizding oiymyzdy, adaldyghymyzdy, adamgershiligimizdi bildireyik, balany sottatpaudyng amalyn jasap, ózimning pikirimdi bildirgim keledi. Eng basynda, qatelikke úrynyp, balalardyng sózine senip, aryzymyzdy jazdyq» dedi ana. Áyelding aituynsha, balasymen sóileskende psihologiyalyq kýiinen onyng birnәrseni jasyryp jýrgenin bayqaghan. «Balamyzben әkesi ekeumiz sóilese kele múnday jaghdaydyng bolmaghanyn bilip, sodan keyin obalyna qalarmyz dep aryzymyzdy qaytaryp aldyq» dedi әiel. Lageridegi tәrbiyeshisin aiyptaghan bala ata-anasymen sóilesken kezinde ózderi aitqan jaghdaydyng bolmaghynyn moyyndaghyn. Tipti, ol Álibiyding óte jaqsy tәrbiyeshi ekenin, balalargha jaqsy qaraghanyn aitqan. ««Bizding dushqa kirdi degen de, balalardyng ana jerinen, myna jerinen ústady» degen de, bәri jalghan. Múnyng bәrin úiymdastyrghan syrttan kelgen, sary shashty irileu kelgen bala» dep aitty.  Olar ózderi úiymdastyrghan. «Biz Áliby aghaydy sottatamyz, súhbatta akter bolamyz», degen әngimelerin basqa tәrbiyeshiler men balalar estigen. Balamyzben sóilese kelip biz osy jaghdaydy anyqtadyq»  dedi ana. Sonymen qatar, ol jala jabylghan Álibiyding sottaluyna qarsy ekenin atap ótti. «Sotta da boldyq. Osynyng bәrin aittyq» dep qorytyndylady әiel.

«Balanyng isi shala» degen sóz bar qazaqta. Oiyn balasynyng da bar nazardy ózine audaru ýshin oidan shygharyp, bar ótirigin qúrastyratyn kezderi de bolady. Osy tústa basa nazar audarudy qajet etetin jaghday, Álibiyden búryn dәl osy topqa jetekshilik etken Dәuren esimdi azamatty da júmysqa kiriskenine eki kýn bolmay jatyp, osy balalar ýstinen aryzdanyp, sol sebepti lageri basshylyghy júmystan shygharyp tastaghan. Búl jaghday turaly Dәuren «Astana» telearnasynan kórsetiletin «Aytarym bar» әleumettik jobasynyng Áliby isine arnalghan baghdarlamasynda aitqan bolatyn.

Balanyng oiynynan qúrylghan qaqpanyna týsken Álibiyge әdil sheshim taghayyndasa degen tilek bar. Isting jayy boyynsha Álibiyding kinәsizdigine qanshama dәlelder keltirilip otyrsa da, estir qúlaq, kórer kóz bolmay otyrghany ras. Elding bolashaghy – jastar. Jastarymyzdyng barlyghyn ótirikting qúrbandyghyna shalyp, temir torgha qamay beretin bolsaq, el bolashaghyn kimge senip tapsyramyz?

Álibiyding jazyqsyz ekenin rastaytyn qanshama dәlel men aighaq bola túra, aq-qarasyn anyqtamay, birjaqty tergeu júmystaryn jýrgizgen Aqtóbe oblysynyng sot jýiesin jiti tekseru qajet degen oy da keledi. Sot, sot tóraghasy, sudiya adamnyng taghdyryn sheshetin jauapty qyzmetti tandaghanyn úmytpasa etti. Elimizding sot qyzmetkerleri qúzyrettilikterin әdil oryndasa degen halyqtyng basty tilegi bar.

Álibiyding qorghaushylary Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng Qylmystyq ister jónindegi sot alqasyna Aqtóbe oblystyq qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyng 2020 jylghy 8 mausym kýni kýshine engen qaulysyn kassasiyalyq tәrtipte qayta qarau turaly ótinishhat joldady. Jauap kýtude. Songhy ýmit shamshyraghy elimizding Jogharghy Soty Álibiyding isin qayta qarap, әdil sheshim shygharady, jas jigitke jana tynys, bostandyq syilaydy degen ýmittemiz.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev jastargha «Sizder eng ýlken armandarynyzdy iske asyrularynyz qajet. Búl – mening basty mindetim. Bizding jastarymyz enbekqor, kreativti, óz maqsatyna jetudi biledi. Sondyqtan Qazaqstannyng bolashaghy senimdi qolda» degen edi.

Eger asqaq armany, aiqyn maqsaty bar kóshbasshy jastar osylay jazyqsyz japa shegetin bolsa, arman-maqsatyna qalay jetpek?!

Preziydentimiz saylaualdy baghdarlamasynda ýsh ústanymynyng biri retinde «әdildik» prinsiypin biyik qoyyp edi. Qazaqstandyqtar Áliby Ótepbergenning isinde de әdildik tanytatyndyghyna senim bildiredi. «By – týzu, biylik –  әdil» bolady dep ýmittenedi. «Ákesiz jetim – qúr jetim, anasyz jetim – túl jetim» deytin, jetimin jylatpaghan halyqpyz. Áliby óz elinde әdildik tabatynyna, elimizdin  mәdeniyeti men ónerine әli talay zor ýlesin qosatynyna kәmil senemiz! Jas órenning taghdyryna balta shabylmasa degen janayqay jýrekterge jetedi degen oidamyz.

Abai.kz

8 pikir