Júma, 23 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 1657 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2020 saghat 22:10

Kýndi ainalghan kýltegin

Serik Aqsúnqardyng «KÓKEYIMDE - KÝLTEGINNING JAZUY» jyr jinaghyndaghy RUH tabighaty

«... Kóz júmylsa — Kók Tәnirdi kórem kep, 

Kókte jýrgem. 

Kórgen emen tómendep. 

"Qozy Kórpesh — Bayan Súlu" dey-túghyn

Jyrdan tugham —

Óne - boyym óleng bop!..» 

Serik Aqsúnqar,«Epos jyry»(b. z. d. II mynjyldyq) óleninen.

IYә, ol tómendep kórmegen... Dalanyng dara dauylpazyna, Alashtyng aqiyghyna, Aqsúnqardyng Serigine biyiktik, RUH BIYIKTIGI o bastan búiyrmys - ty! Qalyby - qúighan qúryshtay, qarymy - qayqy qylyshtay Qas - Saqy QAGhAN JYRDYNG qamal búzar qaharmanyn, jigeri men qany qamqabyna, jýregi men jany qalqanyna, jyrynyng jebesi men jaghy qaruyna ainalghan arda aqynnyng óreli de ómirsheng ólenderin sóz etpekpiz biz býgin. Adamzattan asyp tughan aqyndardyng asyly men aqyghyn Alash balasyna tanystyrudy maqsat tútyp, shartaraptaghy shayyrlardyng shahqar shygharmalaryn shashau shygharmay, eskisin elep, estisin ekshep, eng erenderin «Qazaq әdebiyeti» basylymynyng túraqty aidaryna ainalghan «ÁLEM ÁDEBIYETI. ALPAUYT AQYNDAR» toptamasynda jariyalap jýrmiz. Úly esimderi últtardyng úrany bolghan Fransua Viyon, Ruben Dario, Shandor Petefiydey batystyng barystaryn emes, ómiri - ólen, óleni - ónege Attar Nishapury men әl - Maarriydey Aziyanyng arystaryn emes, últymyzdyng újdan jyryn úlyqtaghan úlyn, aruaqty arystanyn býgingi bayanda RUH tabighaty tarapynan tanugha talpynbaqpyz.

 Aldymen «RUH» úghymynyng ghylymdaghy hәm dәstýrli dinderdegi mәn - maghynasyn shama - sharqymyzsha tarqatyp kórelik.

 Filosofiya ghylymy bylay deydi:«RUH — sózding keng maghynasynda qarastyrylsa, minsizdikpen(iydealinyi) para-par úghym, dúrysy, múny dýniәuy bastaulardan(materialinoe nachalo) derbes payymdaghan; kelte qayyrghanda, oilau, saralau úghymdarymen birdey. Ártýrli filosofiyalyq aghymdardyng ókilderi subiektivti(derbes)  ruhty(subiekt, túlgha, jeke) bólip qarastyrady da, ony úlyqtau(absoluttendiru) subiektivti iydealizmge bastaydy, al obiektivti(jalpy aqiqi) ruhtyn(adam aqylynan tysqary jәne odan bólek qoyylyp, derbes qúdiretti kýsh retinde qúpiyalandyrylghan tanym) birinshiligin(biyiktigin) moyyndau obiektivti iydealizmge әkeledi...»

«RUH» atty óleninde Serik Aqsúnqar myna joldarymen jogharydaghy terminderge toly qasang qaghidanyng túshymdy tújyrymdamasyn jasap bergendey:

«... Kýnirenip, ýmitpen, kýdikpenen, 

Tek sol ýshin ghana ómir sýrip kelem: 

Óleng degen joq myna dýniyede, 

Qúbylys bar qúdiretti — Ruh degen...»

 Eki jarym myng jyl búryn  ghúmyr keshken ejelgi naturfilosoftar ruhty «adam boyynda(keyde januarlarda) ýnemi qozghalysta bolatyn, kózge kórinbeytin ómirlik quat» kýiinde keskindegen jәne aksiomagha bergisiz tújyrymdy aiqynday týsu ýshin parallelizm men antiytezagha jýginip otyrghan.

«Saytan men býgin Perishte keldi jekpe - jek, 

Yassauy shyqty qyluetten: "—Qapy ketpe!" - dep. 

Qalmaqty shapqan qazaqtyng bahadýrindey, 

Men túrmyn mәz bop, ne degen ghajap — jekpe-jek! 

 

Bekzat - kim? 

Qúl - kim? 

Tireldi bәri tekke kep. 

Álihan menen Eltaylar keldi betpe-bet; 

Erlerim endi jer qúshsa, qazaq úlysyn, 

Ghalamgha mazaq qylady osy jekpe-jek! 

 

Bolmysy — bólek, bitimi, qany, tek — bólek, -

Beyimbet penen Myrqymbay keldi betpe-bet; 

Dýrbelende osy taghy esem ketse teksizge, 

Dýniyeden tekke ketkenim shyghar, - tekke kep! 

 

Kók Bóri keldi kók itpen býgin jekpe-jek, 

"O, Týrik júrty! Meni endi tastap ketpe!" - dep. 

Kýnkildi qoyshy, kózime kórin — betpe-bet! 

Tyghylu ketti — tyghyryq jetti! 

Jekpe-jek! 

Kekke — kek!» 

S. Aqsúnqar,«Jekpe-jek». 

Aqynnyng búl ólenin tútas úsynyp, shendestiru arqyly RUH ýstemdigin anyq beynelegen suretti oqyrmangha kesek qalpynda kórsetip, suretker izdenisining ilkidegi ilimdermen tonnyng ishki bauynday birigip jatqandyghyna kózin jetkizgimiz kelgen. Qarama - qayshy úghymdardyng betpe-bet kelip, týpting týbinde, irilikting mysy basyp, úsaqtyng úntaqtala týsuin, qashan,qayda  bolmasyn, zúlymdyqtan izgilikting mereyi ýstem bolatyndyghyn bayqaymyz búl ólennen.

Atalmysh dәuirdegi RUH turaly týsinikterding taghy bir tәmsilinde:«... Ejelgi filosofiya ruhty eng úlyq úghymdar belsendiliginin(әreketterinin) talaby jәne nәtiyjesi retinde qarastyrady(mysaly, Aristoteli ýshin búl parasatty payymdau, ya, tújyrymnan túshynu). Degenmen RUH tek qana týisikpen tanylatyn, sanadan biyik túrghan(aqyldan tysqary) bastau dep qabyldanghan(Plotiyn)..,» - degen anyqtama aitylady(«Filosofskiy slovari», Moskva, "Politizdat", 1991 g.).

«Kýn shyghyp kýlip, dýnie kózin jana ashqan. 

Nóserlep jatyr qara aspan; 

Týrikting aryn qorghaghan qyzghysh qústayyn, 

Ruhtyng iyisi anqyp túr ghoy... "Manastan"...». 

S. Aqsúnqar,«Manasty qayta oqyghanda».

 Múndaghy Ardyng qorghany bolghan qyzghysh qúsqa tenelip, «Manastaghy» Ruhtyng sonday sýiishpenshilikpen somdaluy «Manas» eposynyng mirasqory Qyrghyz dәuletining ghana emes, IYisi Týrki perzentinin  Ruhyn qozghap, delebesin qozdyrary anyq.«RUH IYISI» demekshi, Serik Aqsúnqardyng birqatar jyrlarynda búl úghym sanaly týrde dәstýrli fәlsafalyq sanatqa qosylyp, saltanat qúrady. Mysaly: 

«Jýrek — auru, miyghúla oida — my ishi. 

Dýniyening qayda júpar iyisi?» 

Nemese: 

 

«Jýrek — auru, miyghúla oida — my ishi. 

Myna dýnie — Iudanyng sýiisi! 

Men de dargha óz erkimmen barar em, 

Besiktegi nemeremning iyisi-ay!

Qayran, osy Perishtening iyisi...»

S.Aqsúnqar,«Iudanyng sýiisi».

Hristian dinindegi Ruhtyng týsindirilui Islamdaghydan mýlde bólek ekendigin bilemiz. Hristiandardyng kópshiligi Qasiyetti Ruhqa senip, onyng Tәnirlik bastauyna da, Ýshemnin(Troisa) bir bóligi ekendigine de shәk keltirmeydi. Qysqa qayyrsaq, Qasiyetti Ruhty Qúday dep tanidy... Búl Islam dinine mýlde jat, teris týsinik, Allagha serik qosu(Shirk). Qúranda RUH úghymy jiyrma bir týrli sipatta atalady. Búl aldymen Allanyng tuyndysy bolyp tabylatyn RUH turasynda aitylghan jәne onyng haq tabighaty Jaratushynyng ózine ghana mәlim. Osy tústa shayyr sózine qúlaq týrelik: 

«Aq qaghazdy kórsem kózge tolar mún, 

Men de ondyrmay shimaylaghan bolarmyn?! 

Kókten tusken Tórt Kitap bar, al, qalghan

Kýlli kitap kóshirmesi solardyn. 

 

Jýrmeydi oghan, pendem, sening talqyng da, 

Qara da otyr aptap qoyyp altyngha; 

Ýsheuine qoly tiyse pendenin, 

Qúran ghana —

Kókten týsken qalpynda! 

 

Adamzatqa iyip bir, 

Mahabbat pen ghadiletti sýiip qúr, —

Kókten týsken Tórt Kitaptyng ishine

Tórt Qúbyla qalay ghana syiyp túr?!. 

 

Oqyp sony rahatqa bólengen, 

Bir aiyrmam bireulerden ólermen, —

Tórt Kitapty qalay týsingenimdi, 

Aytyp shyqqan adammyn men —

Ólenmen...» 

S. Aqsúnqar,«Tórt Kitap».

Jaratushy Alla aitady: «Olar senen RUH turaly súraydy. Sen olargha: "RUH — mening Jasaghan IYemning әmirinen. Senderge az ghana bilim búiyrmys bolghan", -dep ait.»(Qúran, 17:85).

Ruhty da, bar tirshilikti de әmirimen әkelgen Allanyn, bar men joqty baylanystyryp, ghayyp pen ghajayypty qúldaryna kórsetken Allanyn, jahandardy da, jandy men jansyzdy da jaratqan Allanyng sansyz sipatynyng biri — Insan - y - Kamiyl... Ol jayly da aqynymyz qalam tartqan eken... 

Serik aqyn bir tústa:

«Áulie de emespin, kóregen de, 

Tudym taghdyr - talany bólek elde. 

Týsimde Insan - y - Kamil ayan berip, 

IYlhәm núry shuaqqa bólegende,» - dep tebirense,  jyrdyng týiininde: 

«Beu, Aqsúnqar, qoyshy,  endi alasúrma, 

Alasúryp bir jaqqa barasyng ba? 

IYlhәm núry sauyldap túr ghoy saghan, 

Baqy menen fәniyding arasynda,» - dep, ózin - ózi pendege tәn minez ataulynyng kórkemi - sabyrgha shaqyrady, tәkapparlyqty tәrk etip, mýsilimge - layyq, Allagha - únamdy ústamdylyq pen úlaghatty ýlgi tanytady.

Islamda Perishteler Ruhany jaratylys bolghandyqtan, olardy RUH  dep te ataydy. Jebireyil Perishte Allanyng әmirin Múhammed Payghambargha(oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn!) jetkizushi Ayan Perishtesi bolghan sebepti, Qúranda Ar - Ruh(RUH, 19:17), Ruh Ali - Kiudus(Qasiyet Ruhy, ya, Qasiyetti Ruh, 2:87; 253,  5:110;  16:102 sýrelerin qaranyz!) jәne Ar - Ruh Ali - Amiyn(Senimge layyqty RUH, 26:193 sýrege ýniliniz!) dep atalady. Ghaysanyn(Isa a. s.) jaratylysy keremet bolyp, onyng anasy hazreti Mәriyamgha Alla Taghala Jebireyil Perishteni jiberip, ghajayyptyng bolatyndyghynan habardar etkendikten, Allanyng pәrmenimen Qasiyetti Ruhtyng ayanyn rastap dýniyege kelgen Ghaysany(a. s.) Qúranda Ruhun minhu(Odan kelgen RUH, 4:171 sýrege nazar audarynyz!) dep te ataydy. Payghambarymyzgha(Oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn!) Qúran Jebireyil Perishte(gh. s.) arqyly týsirilgendikten, Qúrannyng Ruhan min amrina(Qúran, 42:52) degen  atauy da bar. Biz búl qasiyetti dýniyelerdi tilge tiyek etip, Ruhtyng Perishtelik kórinisine(sipatyn) kóz jetkizdik. Endigi kezek shayyrda:

«Bir súmdyqqa tap boldy-au, beyishtegi el, 

Tәniri aitsa, tau-tas ta tegisteler. 

Ayghay salghan Allanyng dauysynan, 

Atyp túrdy úiyqtaghan Perishteler! 

 

Kózderinde kýmәndi súraqtary, 

Perishteler shulap jýr shúbap bәri: 

Qayda qashyp ketti eken qapiyada, 

Adam menen Haua qyz Júmaqtaghy?!.» 

Aqyn Serik Aqsúnqar ózine kótere almas artyq jýk qoyghan ba? Joq, әriyne! Qasiyetti Qúranda bar aqiqy dýniyeni qazaqtyng qara ólenine ýilestirip, dinimizdegi dogmamen(qalyptasqan aqiqy ústanymmen) ýndestik tapqan amaly - adal, imany - kәmil aqyn jýregine alghystan basqa sózding basy artyq! 

«... Keldi úshyp Perishtening bәri, mine, 

Ýndemey qaldy qatyp: "Ámirine —

Ázirmiz! Ne aitasyz?" - degen oimen, 

Qarady Qasiyetti Tәnirine, "-deydi aqyn osy ólenning orta túsynda. Búl joldardan da jyr jampozynyng Allanyng әmirine moyynsúnghan Perishtelerding has mahabbatyn surettep qana qoymay, ózining de Haqqa ilanghan imandylyghyn, saf sýiishpenshiligin jetkizgen jauhar janynyng jarasymdy jýzin tanydyq.

 1972 jyly jazylghan әdebiyettanushy ghalym R. Pletnyovting orystyng ghajap aqyny N. S. Gumiylyov shygharmashylyghy jayly "N. S. Gumiylyov(1886-1921): S otkrytym zabralom" atty maqalasynda mynaday joldar bar:«Gumiylyov, basqa da bahadýrler sekildi, adamdar arasyndaghy jalqy boldy. Ol Qúdaygha qatty sengenimen, qayghysy kóp edi. Búl sezimi men ishki payymyn aqyn qarapayym ghana jetkize alghan: 

"Qúday bar, bar jahan! Jasaytyn mәngi erten! 

Sýrensiz ghúmyry adamnyng hәm kelte!" 

Álbette, Gumiylyov ýshin júbanyshtyng ýlkeni, Jauyngerlik Ruhtyng ýn berui, til qatuy men naqty oqyrmannyn, ya, tyndarmannyng jan súlulyghy bolatyn.»

 Dәl osy súnghyla da súlu sipattamany Serik Aqsúnqardyng jyrlaryndaghy jalqylyq jayy men Jauyngerlik Ruhtyng beynelenuine qatysty aitqan ba dersiz... 

«Kókiregim tolghan — kek. 

Sharshaghan bir dәruishteymin joldan kep. 

Atilla aighay salady ylghy týsimde: 

"Adamzatqa men de ie bolgham!, - dep -

Sen be?! 

Sharuang bitkendey..." 

Ghúmyr boyy tek osy ýndi kýtkendey, - 

Óleng jazam, sonda shoshyp oyanyp, 

Qoldan basqa týk kelmey! 

 

Kiyiz Ýiden kirip kelsem, 

Beton Ýige ýsh attap,

Dauys saldy Úmay Anam qúshaqtap;

Atillanyng aruaghy jýr edi,

Ony-daghy ketken eken pyshaqtap!..»

Búdan asqaq Jauyngerlik Ruhtyng kórinisi bolar ma?!Yaki, geptilmen suarghan Janaarqanyng jusanynday jusap týsken jýdeu jýregi jyrtyla yshqynghan jalqy aqynnyng azasynan artyq azap bar ma?! Óz basym bolashaq jylnamalarda qalar jyrlardyn, jan jarasyn jalap jazghan shayyrdyng túzdy terining tamghan keskindemesin hәm ýzdiktirip baryp, ýzilip týsken kóz jasynyng suretin kórip túrmyn búl shumaqtardan.

Serik Aqsúnqardyng «Edige jyry» atty osy óleni bylaysha jalghasyn tauypty: 

«Qaraly —

Aruaq ólip barady!!! 

Bosaghada ónsheng ónez kýlip túr —

Auzynan mýnkip araghy! 

Kók Bóriden qalghan ghadet bar әli, 

Tilmen jalap jýrektegi jarany, —

Úlyp! 

Kezem —

Dalany!!! 

Kýlli jyrym — Kók Týrkidey — qaraly: 

Ghalam týgil, Qazaq estimegen son, 

Jerdi tastap! 

Eldi!! 

Bala-shaghany, —

Kók Tәniri-au, Saghan jónep barady! 

Ótken tariyh, kelesi, —

Salt Atty men Jayaulardyng egesi! 

Tәniri ghana týsinetin ólendi

Ózge tilge tәrjimala demeshi; 

Evtushenko dese auysqan el — Esi —

Tanymasa — tanymasyn meni osy: 

Kremlide jýrgenimdi aitam ba, 

Esimdi alyp Edigening elesi?!»

Búl joldardy ghana emes, ólendi tútastay jýk týsken  jýikenin, jik týsken jýrekting aiqayy dep tanyghan jón, sirә... 

«Stambúl men Dospambet» atty jyrynda aqyn:

«... Uay, Dospambet, 

Kók Týrikting kýrkiri! 

Mynau zaman nege osynsha kýlkili? 

O dýniyeden seni izdegen myna eldi, 

Kýtip alyp, sóilessenshi bir kýni?!» - dep tolghaydy. Al: 

«"Bizding erdi ait... "

Aytpay-aq qoy, bilem men, 

Bozdaq — bәri, tyghyryqqa tirelgen, 

Jiyrma ýsh jasar Fetih Mehmet Súltandy ait, —

Konstantinopolidy —

Stambúl ghyp jibergen,» - dep bastalatyn «Mehmet Súltan» óleninde, aqyn Alashtyng ghana emes, barsha týrki әleminin, kýlli músylman balasynyng bahadýrlerining eren erlikterine bas iyip, Jauyngerlik Ruhqa taghzym etudi múrat tútqanday. Alladan basqa qúdaydyng joqtyghyna, Múhammedting Onyng Elshisi(Oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn!) kýmәn keltirmeytin Serik Aqsúnqarday arda aqynnyng "Kók Tәnir"," Úmay Ana", "Kók Bóri" siyaqty baba dinimizden, ata dilimizden qalghan ana tilimizdegi týsinikterdi jyrlarynda jii qoldanyp, túraqty tirkesterding túzdyghyna ainaldyruynan "kýpirlik" izdeu orynsyz әri dәieksiz bos әngime bolmaq. Búl — babalardyng nanym-senimine qúrmet hәm túrmys-tirshiligin tatymdy tanytu maqsatyndaghy poetikalyq beyneleu! Ózge kýnkil - qúr kýnkil, syldyr súnqyl... Tyrnaq astynda joq kirdi izdeu ghana!

Serik Aqsúnqardyng «MEN»(M. Maghauinning әuenimen) atty ólenining týiini jogharydaghy pikirimning dәleli ispetti:

«... Alash-ay! 

Ala qúiyn zamangha erdim, 

Ghajayyp tylsym syrly ghalam kórdim. 

Qalam men qaghazynan basqa týk joq, 

Kórdim men qareketin qalamgerdin; 

Azaly alashapqyn júrtta tuyp, 

Qaraptan qarap soghan alang boldym. 

Perishte em, 

Aqyrynda — aram boldym, 

Oy basyp, osy kýnge aman keldim. 

Arbalghan aidahargha adamdayyn, 

Aldynan óttim nebir manmankerdin; 

... Tәnimdi — jer alady, 

Janymdy — Alla, 

Suyryp jýregimdi Saghan berdim...»

Búl ólendegi Otanshyldyq, Úlshyldyq Ruhy «Arghymaq-Pegas» ólenining de týpki fabulasyna, negizgi mazmún mәiegine ainalghan eken: 

«... Qara búltty jaryp, qara shanyraghyma kep týstim, 

Jasynmen janyp dalany. 

Kók Tәnirdi betke ap, Kókke úshtym!.. 

Artymda, biraq, Alashym qalyp barady...»

Últyn sýigen úldarynyng qadirine key-keyde(tipti, kóbine-kóp!) jete bermeytin halqymyzdyng kertartpa, kemshin tústaryn da qyraghylyqpen bayqap, jiti angharatyn aqyn, Azamattyq Namysty qamshylap ótip, Adamy Ruhty dýr silkindirip túrady. Mysaly:

«El nadan bolsa, er — qaran, 

Otqa aidar úldy boqqa aidap ótken ker zaman: 

Nemisten tusang — Fridrih Nisshe, 

Evreyden tusang — Ishaq Rabin bolar bozdaq en, 

Qazaqtan tudyn, qayteyin, qayran, bekzadam!»

«Poeziya patshalyghy» atty tolghauynda: 

«... Búl elden men tughan júrt basqa, mýldem, 

Qayda Oljas bizdi oyatqan asqaq ýnmen?!.

Ghazaldy ózegimnen órip shyqqan,

Bazargha auynata bastadym men.

 

Bú júrttan men tughan el, mýlde, bólek,

Maghjanday qanat qaghyp Kýnge kenet, —

Keremet Ghún elining syiqyrymen,

Keteyin múny da jyr, gýlge bólep!

Bú júrttan men tughan el, mýlde, bólek..,» - dep shamyrqana, shamdana shyrqaghan shayyr, kelesi bir jyrynda:

«...Birjan saldy baylap tastap,

Poshtabaygha qamshy ústatqan dalanyn,

Sharanasy men degen.

Osy júrtta qalamyn,

Ne kórsem de kórem osy elmenen..,» - dep, ashynsa da, aza boyy qaza bolsa da, Alashpen bir bolatyndyghyn, qayghysy men qasireti qalyng qazaghyn tastap kete almaytyndyghyn sherlense de shegelep aitady.

 «... Qazaqqa tәn qaynaghan kek, 

Qara aspanmen qatar kep: 

Kózin ashsa — Baymaghanbet, 

Kózin júmsa — Mahambet..,»  - deydi qazaqy qoghamnyng qor kýiine kýiip-pisken sory qalyng aqyn jýregi! Múnda da shendestire shertken sher, Zúlymdyq Perisi men Izgilik Perishtesining bitispes maydany, múny jyryna ainalsa da alasarmaytyn Aqynnyng Ary men Ruh rauany...

 Aqyn Ruhynyng keremet kórinisteri Serik Aqsúnqardyng tuyndylarynan údayy boy kórsetip, oqyrmandy, ya, tyndarmandy tәnti etpey qoymaydy.«ynna Moriys» atty arnauynda aruaqty er: 

«... Týrkistan túr —

Boz jusandy boz dalam, 

Mening Túran — Ruhymdy qozghaghan. 

Bir júbatsa, seni Tәnir júbatar, 

nnna Moriys, —

(Boz ingendey bozdaghan)..,» -dep, Óz Ruhyn Otanynyng Ruhynan nәrlendirip, Ukrainada tuylyp, Reseyde aza tútyp, anyrap jýrgen aqyn apasymen Ruh rauanymen bólisedi.

«Asqaq-asqaq shyqqan kezde últ ýni, 

Qayta shyghyp shynyraudan dýrkiri, —

Japondarday — (samurayyn kóksegen!),

Aqyndaryn izdeydi Alash bir kýni..,» - dep, Qasym men Múqaghaliday taghdyrly da Tolaghay túlghaly aghalarynyng ghana emes, barsha Alash aqyndarynyng múnyn múndap, joghyn joqtaydy aqyn Aqsúnqar...Ýzilmegen ýlpildek ýmitin ýkilep qoyady!

 Babalar Ruhyna bas iygen bahadýr jýrek bir tolghauynda:

«... Sonda qaldy kisilikting bastauy, 

Bilmeytúghyn bekzattyqtan basqany. 

Qanday tereng Shalkiyizding jyrynday, 

Qabat-qabat adamzattyq astary..,» - dey kele, kelesi bir "Kýldir de kýldir kisinetip, Kýrendi miner kýndi" ansaghan aqjarma jyrynda: 

«... Ýndemeydi, tek ishinen tynady ol, 

Qazynanyng ýsti, tau-tas, qúba jol. 

Ghasyrlardyng kómbesinen, kerekse, 

Qaztughanyn suyryp ap shyghady ol!.,» - dep, últynyng Ruhynyng ólmegendigine kuәdýrlik qylyp, ertenine, elining esil de erke erlerine — aqyndaryna marapatyn emes, mahabbatyn miras etetindigine selkeusiz senim bildiredi.

 «Ózgege, kónilim, toyarsyn, 

Ólendi qaytip qoyarsyn? 

Ony aitqanda tolghanyp, 

Ishtegi dertti joyarsyn,» - deydi Hakim Abay. 

 

«... Ólimning zany: "Kón!" - degen, 

Shejire jyr ghyp bayandar: 

Bәri de — óldi, 

Ólmegen —

Rubaylar, 

Omar Hayyamdar..,» - deydi Aqsúnqardyng Serigi. Búl tústa da Qúnanbayúly aitqan: 

«... Óldi deuge bola ma, oilandarshy, 

Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan!» - degen danyshpandyqpen ýndesip jatyr Serik Aqsúnqardyng ómirsheng óleni.

«...Uaqyttyng Dauylyn sezinem men de,

Mәngilik degen beker ghoy.

Dilder týgili, kezi kelgende —

Tilder de óledi eken ghoy!

 

Zamana dauyly!

Súnqyldap ýni

Qansha jan óldi? Týs bilem...

San ótersin-au búrqyldap әli

Búl júmyr jerding ýstinen.

 

"Jahangerim!" - dep mәlimdedim,

Osylyp súm oy dilime,

"Týgim joq búldar, bәrin beremin,

Tiymeshi ana tilime..." 

 

Esigindi ashpa esire kýshterge, 

Jalmauyz kýshterge jat ýni. 

Zәrem úshady esime týskende

Latynnyng Songhy Aqyny...»

Mine naghyz Aqyndyq Ruh! Shyryldap aitqan shyndyq ta, alany men aqiqaty astasqan Ardyng Ýni de osy!

Ana tilining keleshegine, últtyq bolmystyng bolashaghyna alandaghan aqynnyng jýirik jýregi jýz myng mәrte júlqy soghyp, jazira keudesi jaryla jyrlaydy Alashtyng ansaryn...

 Aqynnyng «Abyl» atty jyryna nazar audarayyq: 

«Alashynnyng Abyly — Sen, 

Qandasyng —

Qabyl salghan mandayyna tanbasyn! 

Aza jyrym kýnirenip, 

Seni izdep, 

Aruaghynmen qosa kókte samghasyn! 

 

Qargha - qúzghyn — 

Jemtigine bas salghan, 

Qarqyldasyn qúty qashyp, sasqannan.

Sen de — súnqar,

Men de — súnqar, ekeuimiz,

Alashty izdep, sanqyldayyq aspannan!

 

Qalay ghana úmytarmyn sol kýndi,

Qalay basam ózektegi órtimdi?

Bir jatyrda birge jatqan qúlynyn,

Qalay Qabyl dәti baryp óltirdi?!»

Aqynnyng osynau tragizmge toly, jan jylatar jyrynyng zandy jalghasy «Qabyl» atty óleni bolsa kerek-ti:

«... Jýregimde saual menen nala kóp, 

Qosa sony jerlep qayttym molagha. 

Kisi óltirgen Qabyl degen Qarabet —

Adamzattyng Arghy Atasy bola ma?! 

 

El kózinen shuaq izdep sabyldym, 

Endigi búl qareketim kesh, bilem: 

Jazyqsyzdan jan tapsyrghan Abyldyn

Kindiginen túyaq joq dep estip em...»

Ruhty aqyndy nalytqan tarihty tragediyalar «Ázәzil kelgen kezde» degen kýrdeli óleninde de keng qamtylyp, adam sanasyn san-saqqa sabyltady, jýregin jýitkitip, janyn jay taptyrmaydy. Alladan adamgha arda jetken bahadýr, bekzat bolmysty Býtin Ruh bolsa, bir bolmashy múngha da, qaraly qasiretke de boy bermeydi! Qynbaytyn da, synbaytyn da myqty sol... Adam Ruhy!

 «... Adamnyng eti tәtti — qús etindey, 

Qanyn da uystap ap, - ishetindey; 

Bir kýni jerden Mәdi shygha kelip, 

Salbyrap kókten Isa týsetindey!

 

O, jýrek!

Asau jýrek, búlqyn kelip,

Júlynyng ýzilerdey júlqyn kelip!

Qiyagha qyran úshsa maghúmúrlanyp,

Japalaq jalbandasa, kýlking kelip?!

 

Qúzghynnyng jaypap ketken júrtyn kórip,

O, jýrek, júlqyn kelip, búlqyn kelip;

...Dýniyege shyr-shyr etip jylap kep em,

Darigha - ai, ketip baram kýlkim kelip?!.»

Osy shumaqtardaghy shyghandaghan Ruh kórinisi, shayyrdyng «Naghashy júrt»(madaq jyry) atty óleninde Allanyng Uahdaniyat(jalghyz,bir bolu) sipatyn anyqtap aityp, Birligin hәm biregeyligin tolqymaly kónil jazghangha taghy bir eskertip, Jaratqannyng Subuty sipattarynyn(Alla Taghalanyng isine qatysty sipattar!) biri — Basiyr(Bәrin Kórushi!) kýiin kórkem beyneleuge úlasqan eken: 

«... Alladan basqa Tәniri joq! 

Sonyki — Jahan, 

Jәnnat — búl! 

Jasaghan IYem ghalamgha, kirpigin qaqpay qarap túr!»

Osylay týiin týigen Serik aqyn, janyna jaqyn bauyryna arnaghan joldauynda:

«Tәnirimen týiispey joldary, 

Darvin týgili, Karl Marks te sorlady. 

Maymyldan adam shyghardy, biraq, ol-daghy

Insan - y - kamiyl* bolmady,» - deydi.

 

Serik Aqsúnqar,«Meyirhan Aqdәuletke».

* Insan - y - kamil — kemel adam(S.A.).

  Búl ólenimen Ruhtas taghy bir keremet jyrynda aqyn: 

«Túrandy aitsan, sol júrttan

Túra qashyp qúrt-qybyr, 

Qúrandy aitsang — qoltyqtan

Qúday sýier últty búl. 

 

Ghajap kýnim — azat kýn, 

Tәniri bergey ot-quat. 

Abayy bar qazaqtyn,

Aqymaghy kóp biraq!.,» - dep  nalysa,«Prometey alauynda»:

«...Zamandarym! Adamdaryn

Nayzaghaysha shatyrlap,

Aristoteli...Abaylaryn, —

Vulkan qúsap lapyldap!

 

Óttinder-au, shýkir, halyq,

Sónu degen saghan — jat,

Prometeyding alauy ghoy —

Býkil Tariyh, adamzat!» - dep, kerisinshe, shýkirshilik etip, Alladan jetken Adam Ruhynyng asqaqtyghyna shýbәsiz qaraydy...

Abaydy aitsaq — Alashty aitqanymyz, Alashty aitsaq — Abaydy aitqanymyz! Búl da zandylyqqa ainalghan aqiqat! Qazaqtyng qasiretin de, qasiyetin de ashyq aityp, bagha jetpes mol múra qaldyrghan Hakim  Abaydyng dýniyeden ótkenine jýz jyldan artyq uaqyt ótse de últymyzdyng múndar kýii kýizelisten shyqqany shamaly (Keyde jer bauyrlap, anyrap túryp jylaghamyz keletini de jasyryn emes!)...

Serik Aqsúnqardyng myna óleni osy aitylghan sózimizding aighaghynday: 

«Qan bazar — qazaq atyraby. 

Almay kóriniz: 

Shýrshitke — topyraq satylady, 

Ýndiske — manday terimiz! 

 

Satamyz! 

Haqyng bolmasyn! 

Ay - hoy, azattyghym: 

AQSh-qa — atom bombasyn, 

Orysqa — 

Qazaq Tilin! 

 

Qayda әlgi Últtyq Tabys?! 

Ne dep baram? 

Bir kilo Últtyq Úyat! 

Bir kilo Últtyq Namys —

Kerek maghan!!!»

Tebirenbey, tolqymay oqyp kóriniz... Mýmkin emes! Aqynnyng óz dauysymen oqyghanyn tyndasanyz, tipti ghajap kýy keshesiz... 

Ruhtyng Jadysy degen úlyq úghym bar... Ghalymdar múny genetika men biologiya ghylymdarynda "genetikalyq kod" dep atasa, psihologiya men psihoanalizde "qannyng ýn qatuy"(zov krovi) siyaqty dәiekteme berip jatady. Degenmen Ruhtyng Jadysy keyingi eki týsinikke qaraghanda, әldeqayda auqymdy úghym bolsa kerek. Mening búl turasynda sóz qozghauymnyng sebebi de Serik Aqsúnqardyng tuyndylaryndaghy Ruh Jadysynyng jasampaz keskin - kelbetine toqtaludan tuyndaghan oy edi.

Quatty jyrlarymen qúlaqtyng qúryshyn qandyrar, janardyng núryn jandyrar aqynnyng shygharmashylyghynda aty atalmaghan aruaqty babalar kemde-kem! Barlyghyna toqtalyp, bir maqalada qamtu mýmkin de emes... Sondyqtan shabyty shalqar shayyrdyng jyr jinaghynyng esim-soyyna ainalghan Kýltegin babamyzgha qatysty eki-ýsh ólenine ghana ýnilmekpiz. 

«... Aqyndar Kremli dep... ezip ketken —

Kezinde qúdiretin sezip kókten, —

Betke alyp Kýlteginning balbal tasyn, 

Ol elden betin basyp bezip ketken... 

 

"Alashym — Altyn Orda júrtym edi..." 

Dep sonda Kýnge qarap kýrkiredi! 

... Temirhan* tilin tauyp әkelmese, 

Mýlde, onyng oralmauy mýmkin edi...» 

*Temirhan — T. Medetbek.

Óleng ózi ýshin ózi aityp túr bәrin... Eshqanday mazmún tarqatudyng keregi joq tipten! 

Arqaly aqynnyng myna jauharyna janarlarymyzdy susyndatyp kórelik:

«Janyn jasyngha janyghan júrt edik. 

Kóshin úzatyp túrghan shal —

Aqtamberdi deytin asyl-dy. 

Týbim — Kýltegin. 

Tóniregim — Birjan sal. 

Qanym — Qasym-dy...»

Ruhynyng Jadysy biyik jan ghana, Aruaqty aqyn ghana aita alatyn sóz asyly búl, bilem! Jaqúttay qúny týspeytin, baba bolmysqa, ata qonysqa Ruhtyng Rauanyn ýsteytin aqynnyng alau jyrlary Mәdiyding kisenin sheship, Módening kisesin taghynyp jatady... Beu, shirkin!

Ghúmyry qysqa bolghan, qazaqtyng ayauly úldarynyng biri, әnderimen, jyrlarymen әli de tiri Tabyldy Dosymov kezinde  Serik aqynnyng «Ómir degen — Kýndi ainalu» atty ólenine әn jazghan edi... Sol mәngilik jaryq júldyzdy,  tirshilikting tiri alauyn ainalyp... Kýltegin babamyz barady! Bәrimiz de baramyz... Bir kýni!

«Múrtymyz kókke shanshylyp, 

Tausylyp, 

Ózek ashylyp, 

Sóileyikshi bir! 

Tәnirge ghana bas iyip, 

Dóileyikshi — dýr! 

 

Jerge kep shanshylmasyn múrt ómiri, 

Últynnyng búlttan da әri jýr kónili. 

Alashtyng ózi — jerde, 

Tәniri — Kókte, 

Arada ózindi ertken Kýltegini! 

 

Ór jaqqa óru de — syn, 

Ólu de — syn, 

Bekzat úl — shanyraqtyng tórindesin. 

Kóktegi Tәniriden basqa týk te, 

Qúittay bop kózimizge kórinbesin. 

 

Shiriydi bú dýnie joq ta qúny, 

Shirimes ne bar deysing ottan úly?! 

Mýnkimey, aqyldap bir lebiz aittyq, 

Estip túr ony da anau Kók Tәniri. 

 

Qaramay Arqa, 

Altay tau eline, 

Adamzat arbalmay túr mәuelige. 

Sol qúrttyng salyp ketken bar dumany, 

Qorqyttyng jetpeydi bir әuenine! 

 

Aspannan Kýn aughanda, 

Ay qarasyn —

Aq sýttey jaryq qylyp ainalasyn. 

Ashqanda, auzymyzdan Kýn kórinip, 

Alashty appaq sәule aimalasyn. 

 

Ghún edik Kýnnen tughan ózimiz de, 

Estilgen Kók Tәnirding sózi bizge. 

Kýnikey Qyzdan basqa Kýn astynan, 

Tiri jan kórinbey túr kózimizge!»

Býgingi bayanymyzdyng týiini... 2020 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng Abay atyndaghy әdebiyet pen óner salasyndaghy Memlekettik syilyghyna Serik Aqsúnqar syndy sayypqyran aqynnyng «KÓKEYIMDE — KÝLTEGINNING JAZUY» atty jyr  jinaghy әbden layyqty eren enbek dep bilemiz! 

Sóz sonynda Ruhty Aqyngha sәttilik tilep, bir shumaq arnamaqpyz... 

Sonarda san týletken Sarsha, Súnqar, 

Sorangha jalqy bitken Daraq edin.

Ózindey bola almaydy barsha túlpar,

Kózindey Tolaghaydyn, Dara Begim!

 

Jyrlaryng — Kýn kýrkiri Týzden ótken, 

Dauylpaz, dauyldatqan Dala Kógin, 

Bilge men Kýlteginnen bizge jetken

Bumynnyng Bitigisin, Qarakógim!

Erjan Alashtughan

Abai.kz

0 pikir