Júma, 23 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 1616 28 pikir 12 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:50

Tәnirmen de teng sóilesken tekti jyr!

Serik Aqsúnqardyng «Kókeyimde – Kýlteginning jazuy» atty kitabyna oi-tolghaq

«Óleng – sózding patshasyn...» taghyna otyrghyzyp, tarlanbozdargha  zәru bop kórmegen júrttan edik. «Sóz qúdiretin - óz qúdiretim»  - dep úqqan edik.Úlaghaty - úly kósh,  últtan edik. Siqyr ýni saytanmen de syrlasyp, tylsym-tili perishtemen de múndasqan ruhtan edik. Arghysy – Anarysty aitpaghanda, bergisi - Kýlteginning kók tasyndaghy kýmbirlegen kýmis jyrlyrym da – bir til edi. Ózgeniki, «ózderindey» bolsaq – degen, jay ghana súnqyl edi!..

Kemitkenim emes, shyndyqtan sóz búzylmaydy. Qúdaydyng qúdiretimen ólmesting emin izdegen Qorqyt babamnyng әruaghy razy bolsyn! Onyng mәngiligine – artynda qalghan qazynasy qazy bolsyn! Ólmesting emi – osy – dep, Qobyzdy adamzattyng qolyna ústatty emes pe? Abay әulie «Ózi ýshin ómir sýrgen adam – ózi ýshin ottaghan malmen teng ...» deydi.  Al, Qorqyt «Ólmesting emi – óner, ónege, ghibrat, úrpaqtan úrpaqqa múra bolar qasiyet» - ekenin dәleldedi. Tәnirding tili, tabighattyng ýni, tylsym dýniyening syry, jan-jýrekting múny ymyralas ekenin ymsyz-aq týsinetin edik qoy.

Endi, men - tótesinen qúldilap kóreyin. Óitkeni, osy әngimeni aitu ýshin, jazym bop ketsem de jazyghym joq ekenin bilem. Óitkeni, búl – Tәnirining sózi – óleng turaly. Ólenge ainalyp, tylsymmen teng sóilese alatyn aqyn túrghysyndaghy túghyrly kep.

Qolymyzgha qalam alyp, birdeneni bylyqtyryp jýrgeli, aldy-artymyzdy oraghan ot-auyz, oraq-tildi aqyndardy qaldyrmay oqyp kelemiz;

Jek kórem itti!.. – dese, Kókbóri bop kókke úlyp ketemiz.

...Sәuirbek agha, Ghafu et, sýraghanyma,

Arghymaqtardyng da adamsha jylaghanyma?! – dep, jýregi attay tulasa, Kentavrgha ainalyp shygha kelemiz.

...Arynnan óksip bop shyghady da,

Auzynnan óleng bop tógile salady...

ary qaray aqyndyq әlemning kenistigin Aqsúnqar bop sharlamasang da ...shama-sharqynsha samghaysyn.

Ol – jәy Aqsúnqar emes, Aqsúnqardyng Serigi!!! Birde túnghiyghyna batyryp, birde týpsiz kógine shaqyryp, birde Tәnirmen múndasyp, birde tabighatpen syrlasyp, birde myna jalghannyng jaghdayyn jalghyz ózi oilap jýrgendey bolady.IYә, jarasyp-aq túr. Múqaghaly kókemning «ruh bolmaghan jerde,  týk bolmaydy» - deytini bar edi. Mening Serik agham Últtyng aqyny ghana emes, Ruhtyng aqyny!  Al. Ruh – Alashqa ghana emes, týgel týrki dýniyesine, qala berdi adamzatqa ortaq qúdiret.

...Tәnirige oqityn kýnde ishimnen,

Dúgham boldy osy bir óleng degen...

...Kýlteginning kózining qarashyghynday,

Mening jyrym mynau elding dilin,

Ýnin saqtap túr!

Ras aitady. Kókten týsken tórt kitap ta Kýlteginnen qalghan tas kitap ta ólenmen jazylghan. Ólen-dúghang óne boyyndy balqytyp, Tәnirmen teng sóilese alatyn qúdyreting bolmasa, múng men sorgha basyndy myng ret batyrsang da múnday aqyndyq ruhqa jete almaytynyng anyq.

«Qolyna qalam-qaghaz alyp, óleng jazugha otyrghan aqyn Qúdaydyng aldynda otyrghanday sezinbese, ol – dalbasa... » - dep bir qayyryp, qayrap sóileytini bar edi, Serik aghamnyn. «Kókeyindegi – Kýlteginning jazuyn» Tәnirge jazdyryp, tamyrynda sóiletip otyratyny – sodan eken ghoy...

...Batyrlary bolmasa – qorqaq býkil adamzat...

Aqymaq býkil adamzat – Aqyndary bolmasa!

Aqyn men batyr qosylmay, ruh bolmaydy! Ekeui - qústyng qos qanatynday bolmasa, týk bolmaydy!Tәnirmen de teng sóilese alatyn, tekti jyrdyng túghyrynda tu bop jelbiregen Serik Aqsúnqar – memlekettik syilyqtyng mәrtebesin asqaqtatatyn aibyndy da әruaqty aqyn!

Baqyt Bedelhanúly,

Aqyn, Halyqaralyq Alash әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstan Jazushylar Odaghy Basqarma tóraghasynyng orynbasary.

Abai.kz

28 pikir