Sәrsenbi, 21 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109766. Jazylghandar — 105301. Qaytys bolghandar — 1796
Memsyilyqqa kim layyq? 1227 3 pikir 11 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:05

Últyn sýigen aqyn...

Úly Abaydyng tughanyna 175 jyl toluyna oray arnayy jariyalanghan biylghy Abay jylynda berilmek Memlekettik syilyq ýmitkerlerining biri aqyn Baqytjan Qanapiyanovtyng (Jan Baqyttyn) «Dostoyanie dushi» («Jan-dýnie iygiligi») jinaghy ghasyrlar salghan jol, tauly aimaq, túrmystaghy týrkilik әuen aralaryndaghy ózara baylanys pen týsinistikti arqau etken jyrlaryn biriktirgen.  (Avtordyng búl tuyndysyna Jan Baqyt dep qol qongy 2017 jyly YuNESKO-nyng Parijdegi  shtab-pәterinde «Jahandyq әlemdegi qazirgi qazaqstandyq mәdeniyet» jobasyn tanystyru auqymynda qazaqstandyq aqyn-jazushylar kitaptarynyng túsaukeser rәsimi kezinde jariya bolghan jәitke baylanysty eken. Baqytjan Qanapiyanovtyng «Keri perspektiva» jyr jinaghy fransuz tilinde shyqqan, audarmashy әriptesteri sol kitapta onyng aty-jónin óz tilderindegi ýndestikke sәikestendirip, Jan Baqyt (Jan Bakhyt) dep kórsetken kórinedi. Fransuz aqyndary qoyghan әdeby esim avtorgha únaydy, sóitip, audarmashy dostaryna qúrmeti retinde, ol da «Jan-dýnie iygiligi» atty jana jinaghyna Jan Baqyt   dep qol qoyady). Kitaptyng aqyn  jan-dýniyesindegi tereng tebirenis, tolqu men tolghanystan tughany bayqalady.  Kóptegen ólenderinen Abay, Shәkәrim, Maghjan, Mahambet tuyndylarynyng iygi әseri kózge úryp túr.

Baqytjan Qanapiyanov – orystildi aqyn. Orta bilimdi tarihy Syrymbettegi  orys mektebinde aldy (búl mektepte Baqytjannyng әkesi, belgili pedagog Músahan Qanapiyanov diyrektor bolghan, elge enbegi singen kóptegen túlghalar oqyghan), joghary mektepterde de oryssha oqydy, qorshaghan ortasy da negizinen orystildilerden edi, yaghny ol tynys-tirshilikti internasionaldandyru úranymen jýrgizilgen sovettik orystandyru sayasatynyng jemisi, kommunistik sayasattyng sol auqymdaghy jýieli sharalary kózdegen tiptik túrpattaghy basty ónimi bolatyn.  Biraq Baqytjan, oqu-toquy oryssha bolghanmen, qazaq ómirin tereng zerttep, ghúlama ghalymgha ainalghan danqty jerlesi Shoqan Uәlihanov sekildi, tamyrynan birjola qol ýzip ketken joq, ol ózining otarshyldar sayasatynyng qúrbany bolyp bara jatqanyn der kezinde úghyndy. Úghyndy da, opyndy. Opynuyn 70-shi jyldary Mәskeude oqyp jýrgeninde jyrsýier qauymgha poeziya tilimen mәlim etti. Joghary әdeby kursta jetekshisi bolghan belgili orys aqyny Aleksandr Mejirov onyng búl opynu jyryn tereng týsinip, joghary baghalady. Sondaghy «Qostildilik» ólenining Sarbas Aqtaev jasaghan qazaqsha tәrjimesi bylay bolyp keledi: «Qarshadaydan qol ýzip tól tilimnen, Qostildilik degenine jýgingem. Ekijýzdi etedi eken baqsam ol, Ayyryp óz bet-beynennen, dilinnen. Kýitteding dep qúlaqqa jat bir tildi, Babalarym bóldi talay úiqymdy. Aruaqtary keleke etti týsimde Kóshken elding tútqynynday siqymdy. Sol kezderde babalargha siynyp, «Keshire gór!» – dep ótinem iyilip. «Úrpaghymsyng tartpay tughan tegine!» – Degen syndy olar maghan kýiinip».

Totalitarlyq standartty zamanda tusa da, naghyz orys aqynynan әdil baghasyn alghan osy jyr demokratiya talaptary úshqyndaghan qayta qúru kezeninde ómirge qayta kelip, ozbyr sayasatshylardyng uly jebemen atqylaghan nysanasyna ainaldy. Ortalyq tarapynan әdemi úrandar jamyldyryp, tegeurindi týrde jýrgizilip kele jatqan súrqiya sayasattyng astaryn ashqan óleng qazaq jastarynyng sayasi  kóteriliske úlasqan әigili Jeltoqsan qozghalysy kezinde europalyq jәne amerikalyq radiolar arqyly shartarapqa taratylghan-dy. Tiyisinshe onyng avtoryna biyik dәrejeli partiyalyq  funksionerler syn sadaghyn ayausyz shýiiltuden janylghan joq. Óitkeni aqynnyng osy jýrekjardy óleninde eki tildi boludyng eki jýzdi bolugha apararyn, yaghny ana tilin úmytudyng mәngýrttikke tóte jol salaryn menzeui qalyng júrtty tap sonday dәrejede somdaudy maqsat etken sayasy jandayshaptar men pysyqaylardyng ishki syryn ashyp, jandaryna tiyip ketti. Alayda olar óz shyndyghyn tapqan aqyndy jasyta almady, kóp úzamay kózqarastaryn ózgertuge mәjbýr bolghan qasang sayasat qolshoqparlary da lyp etip demokratiya túlparlaryna auysyp minip aldy. Al Baqytjan aqyn óz tamyryn, qazaqtyng últtyq ruhany múralaryn tanugha shyndap bet búrdy. Búghan sol tústa respublika kompartiyasy ortalyq komiytetining iydeologiya salasyn basqarugha kelgen Ózbekәli Jәnibekovting ony qabyldauyna shaqyryp, qazaq foliloryn múqiyat oqugha kenes berui sheshushi әserin tiygizgen edi. Ol asyl múralardaghy jauhar beyneler men kesteli oilardy europalyq poeziyamen shyndalghan óz úghymymen,  aqyndyq týisigimen barlap, jýreginen ótkizu arqyly janasha qalyptaudy maqsat etti. Sóitip Qanapiyanov biregey darynynyng arqasynda «Jan-dýnie iygiligi» jyr kitabynda osynday dәstýr sabaqtastyghyn jalghastyrdy, qazaqtyng úly aqyndary   poeziyasyndaghy saryndar men jelilerdi sony da tosyn qyrynan janghyrtty. Onyng ólenderi әr jyldarda Mәskeudegi «Liyteraturnaya gazeta», «Liyteraturnaya Rossiya», «Moskovskiy komsomoles» gazetterinde, «Drujba narodov» jurnalynda,  Almatydaghy «Prostor», «Jalyn» jurnaldarynda jariyalanyp túrdy, jiyrma shaqty jyr jinaghy jaryq kórdi. Últtyq ruh pen sezimge suarylghan, shúrayly tilmen órnektelgen poeziyasy jyrsýier qauymnyng kókeyinen shyqty, onyng shygharmashylyghy jayynda belgili sóz sheberleri qalam terbedi.

Qanapiyanov ózining mol auqymdy shygharmashylyghyn әrdayym qoghamdyq júmystarmen astastyra jýrgizude. Biylghy Abay jylyna oray atap aitu kerek, ol oishyl aqyn men onyng ainalasyn júrtshylyqqa tanystyru jóninen kóp jyldan beri eleuli ister atqaryp keledi. Onyng әrkimdi óz oi-niyetteri men shygharmashylyq izdenisterinde  Abayday bolugha, Abaygha úqsaugha, Abay ansaghan tolyq adam dengeyine úmtylugha shaqyratyn búl júmystary atap aitugha túrarlyq qyzmet ekeni dausyz. Qysqasha sholu jasayyq.  Baqytjan Abay taqyrybymen ótken ghasyrdyng 80-shi jyldarynda shúghyldana bastaghan-tyn. 1983 jyly shyqqan «Abay: ómiri men shygharmashylyghy» derekti filiminin,  1992 jylghy  «Shәkәrimning songhy kýzi» tolyq metrajdy kórkem filimining ssenariylerin jazdy.   IYdeya avtory jәne qúrastyrushy retinde 1982–2020 jyldary Abay ólenderining audarmasyn (Resey men Qazaqstandaghy jariyalanymdar), sonday-aq «Abay kýntizbesi, 1995 jyl» basylymdaryn jaryqqa shyghardy. YuNESKO-nyng Bas hatshysy  Federiko Mayordyng qatysuymen 1995 jylghy 9 tamyzda Almatydaghy ótken Abaydyng 150 jyldyghyna arnalghan saltanatty mәjilis pen Qazaqstan jәne TMD elderi óner sheberlerinin   (E. Serkebaev, B. Tólegenova, A. Soloviyanenko, O. Tabakov, Á. Dinishev, A. Músahodjaeva, J. Áubәkirova, R. Rymbaeva jәne t.b.) qatysuymen bolghan gala-konsertti arqau etken filim ssenariyining avtory әri kenesshisi boldy. Shәkәrim Qúdayberdiúlynyn, Maghjan Júmabaevtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng Abaygha arnalghan ólenderining («Altyn Hakim Abaygha» jәne t.b.) audarmasyn jasap, Qazaqstan men Reseyding merzimdi basylymdarynda jariyalady. Pushkin jylyna jәne Abay jylyna oray jazghan maqalasyn 2005 jylghy sәuirde «Liyteraturnaya gazetada» jariya etti.  2006 jyly shygharushy jәne qúrastyrushy retinde qazaq tilinde Shәkәrimning eki tomdyq shygharmalar jinaghyn shyghardy.  Múhtar Áuezovpen jәne onyng «Abay joly» kitabymen alghash kezdeskendegi kishkentay balanyng bastan keshken sezimderi men týsinik-týisigin arqau etken «Nan iyisi» novellasy 2010 jylghy 11 sәuirde «Liyteraturnaya gazeta», sol jylghy  12 sәuirde  «Qazaq әdebiyeti» (audarghan  B. Habdina) gazetterinde jariyalandy. 2015 jylghy 29 shildede «Liyteraturnaya gazetada» «Orys aqyndary jәne Abay» atty maqalasy jaryq kórdi. 2019 jyly  B. Habdinamen birge qúrastyryp,  qazaq tilinde Abay tuyndylarynyng kanondyq mәtinderin jaryqqa shyghardy. Biyl, 2020 jyly, «Abay. XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty ólender jinaghyn qúrastyrdy. Osy 2020 jyly iydeya avtory jәne qúrastyrushysy bolyp, qazaq jәne orys tilderinde «Abay kýndeligi» basylymyn shyghardy. Qazaqstan Akademiyalyq kitaphanasynyng tapsyrysy boyynsha jazylghan «Abaydyng alghashqy kitaby» maqalasyn biylghy 22 shildede «Liyteraturnaya gazeta» basty, onyng qyrym tatarlary tilindegi audarmasyn  (audarghan Seyran)  ýstimizdegi jylghy 7 tamyzda Qyrym Respublikasynyng «Yany duniya» («Jana dýniye») gazeti jariyalady.  B. Qanapiyanov 1997–2014 jyldary M.O. Áuezovting 50 tomdyq akademiyalyq tolyq basylymynyng shygharushysy   jәne orys mәtinderining redaktory boldy. A. Kim janadan audarghan «Abay joly» roman-epopeyasyn baspa jobasynyng jetekshisi jәne redaktory retinde shygharyp, 2007–2017 jyldarghy birneshe qayta basylymyn jýzege asyrdy.  Abay turaly «Radushno raspahnuty dvery Poetu» atty maqalasy 2020 jylghy 20 mamyrda   «Kazahstanskaya pravda» gazetinde, sonday-aq ippokrena.kz saytynda jariyalanghan. QR Syrtqy ister ministrligining tapsyrmasy boyynsha jazghan «Prostranstvo dushy kazaha»  atty maqalasy Mәskeude biylghy shildede «Profili» jurnalynda jaryq kórgen. Osy jylghy shildede ol «AbayTV» telearnasynda jýrgen Abay turaly habargha qatysyp, ózindik tyng oi-pikirin ortagha saldy. Aqynnyng zamanauy jyr joldaryna týsirgen  Abay ólenderi sikly «Abay әuenderi» degen atpen 2018 jyly «Dostoyanie dushi» atty, biyl Memsyilyqqa úsynylyp otyrghan kitabyna engen. Ol orys tiline jәne әlemning basqa da on tiline audarylghan Abay ólenderinen arnayy jinaq qúrastyrdy (alghysózin QR Preziydenti Kasym-Jomart Toqaev jazghan). Kitapty Núr-Súltandaghy Últtyq audarma burosy men Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy memlekettik uniyversiytet baspasy ýstimizdegi jyly jaryqqa shyghardy.

Qanapiyanovtyng shygharmashylyq jolynda Chernobylidegi apat erekshe iz qaldyrdy. Aqyn atom stansasy jarylghan aimaqqa baryp, jarylys zardabyn joishylar qatarynda jýrdi. Zúlmat oryndaryn 1986–1988 jyldary taghy birneshe ret aralap kórdi. Jana qasiret jayynda aqyndar ishinen alghashqylar qatarynda ýn qatty. Onyng búl taqyrypta Semey poligony tragediyasyn qosa kótergen «Aist nad Pripyatiu» («Pripyati ýstindegi lәilek») atty ólender jinaghy orys jәne ukrain tilderinde jariyalandy. Aqynnyng tuyndylary, jalpy, qazaq aqyndary  ishinen birinshi bolyp Amerika Qúrama Shtattarynda, Kanadada jәne Úlybritaniyada tasqa basylghan-dy. Onyng shetelde shyqqan «Tynyshtyq uaqyty» jinaghyna alghysózdi әigili orys aqyny Andrey Voznesenskiy jazghan bolatyn.  Aqynnyng shygharmashylyghy turaly әr kezde kórnekti sóz sheberleri men әdebiyettanushylar: O. Sýleymenov,  E. Buketov, A. Jovtiys, V. Badikov, M. Maghauiyn,   G. Beliger, M. Simashko, V. Antonov, D. Snegiyn, M. Bazarbaev, Sh. Sәtbaeva (Qazaqstan); L. Ozerov, A. Voznesenskiy, S. Lesnevskiy, S. Mnasakanyan, A. Tkachenko, B. Evseev (Resey); L. Gorlach, Yu. Serduk, V. Osadchiy (Ukraina); R. Bensh, P. Oresik (AQSh); B. Kenjeev (Kanada); Yu. Malliynen (Finlyandiya); Yu. Neuvajnyy (Polisha)  qalam terbep, pikir bildirip jýrdi. Al mәskeulik synshy Viktor Maksimov tútas monografiya jazyp, «Svet kochevoy zvezdy» («Kóshpendi júldyz jaryghy») degen atpen 2000 jyly «Piligrimm» baspasynan shyghardy.

Aqynnyng audarmashy retindegi enbegi óz aldyna bir tóbe. Ol sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, qayta qúru jyldary aqtalghan, esimderi men shygharmalary qoghamgha tәuelsizdik dәuirinde ghana shyn mәninde oralghan Shәkәrim Qúbayberdiyev, Maghjan Júmabaev, Ahmet Baytúrsynovtardyng poeziyalyq múralaryn  tәrjimeledi. Sonday-aq Mahambet, Abay, Jambyl, Kenen ólenderin orys  tilinde sóiletti. Solarmen qatar orysshagha qazaq últtyq folilorynyng inju-marjany «Qyz-Jibek» dastanyn audardy.  Búlardyng bәri Baqytjan audarmasy arqyly әldeneshe shet júrttar tilderine tәrjimelenip,    shetelderge tanymal boldy.

Baqytjannyng AQSh-ta, Niu-York qalasynda Halyqaralyq A.S. Pushkin qory úiymdastyrghan «Ýmitting altyn lirasy» atty poeziyalyq konkursqa dýnie jýzindegi 41 myng 157 aqyn qatarynda qatysyp, laureat atanghan qyryq aqynnyng biri bolghanyn atap aitqan jón. Onyng ózi de әlemde túnghysh ret Býkildýniyejýzilik poeziya kýnin jariyalap, 1996 jylghy 29 aqpanda Almatyda Halyqaralyq poeziya kýnin ótkizdi. Ekinshi poeziya kýni Niyderlandiyadaghy «Hivos» qorynyng qoldauymen 2000 jylghy aqpan aiynda Gaaga qalasynda ótti (osy sharalar ayasynda túnghysh ret Internet-poeziya jýiesi jýmys istey bastady).  Býkildýniyejýzilik poeziya kýni sharalary auqymynda Qanapiyanovtyng ýlken poeziya keshi  2004 jyly Almatyda, 2008 jyly Astanada ótti. Aqynnyng ózi de AQSh, Angliya, Fransiya, Gollandiya, Finlyandiya, Resey, Germaniya, Shvesiyada bolghan halyqaralyq poeziya festivaline san mәrte qatysyp, barlyq shygharmashylyq kezdesulerde ózin elimizding aqyndyq әlemining layyqty ókili retinde kórsete bildi.

Tәuelsizdikting alghashqy jylynda «Jibek joly» baspasyn qúryp alghan qalamger endi kәsiby baspager retinde júmys istep, últ mýddesine qyzmet etetin eleuli jobalardy jýzege asyryp keledi. Ol Abay shygharmashylyghyna jәne A.S. Pushkinning tughanyna 200 jyl toluyna arnalghan biregey kýntizbeler shyghardy (Pushkin kýntizbesi halyqaralyq dәrejede baghalanyp, Mәskeu meriyasynyng diplomymen marapattaldy). Qazaq tilin ýirenuge qajetti audio jәne viydeo qosymshalary bar bestomdyqty, «Qazaqstannyng jas poeziyasy men prozasy» atty qazaq, orys jәne nemis tilderindegi bestomdyqty, eki tomdyq «Qazaqstan kinosy» anyqtamalyghyn,  qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde Túnghysh Preziydent N.Á. Nazarbaev enbekterining jeti tomdyq jinaghyn, M.O. Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq akademiyalyq tolyq basylymyn jaryqqa shyghardy. Búlarmen qatar, әdebiyettanushy jәne publisist retinde,  Qanapiyanov Shoqan, Abay, Shәkәrim, Maghjan, ózining býgingi zamandastary O. Sýleymenov, B. Kenjeev, E. Lotyanu, S. Mnasakanyan, Ú. Esdәuletov, basqa da aqyn-jazushylardyng shygharmashylyqtaryn qarastyrghan  jýzden astam maqala jazdy. Kiynematografist retinde jiyrma shaqty kinossenariy men filimning avtory boldy. «Landshaftylar. Ekslibriys» atty beynepoeziya tizbegin jasady.

Qysqasy, «Jan-dýnie iygiligi» kitabyna aqyn Qanapiyanov osynday bay shygharmashylyq jәne qayratkerlik tәjiriybesimen keldi. Onyng atalmysh jinaghyna engen  ólenderining birqatary әlden-aq týrik, әzirbayjan, armyan, ispan, arab, fransuz jәne monghol tilderine audarylyp, sheteldik poeziya әuesqoylaryn ruhany túrghyda susyndatuda. Al kitap eki jyldan beri respublika jyrsýier qauymynyng rizashylyghyna bólenip keledi. Qoryta kele, «Dostoyanie dushi» («Jan-dýnie iygiligi») kitabynyng avtory aqyn jәne jazushy Baqytjan Qanapiyanov elimizding biyik dәrejeli syilyghyna әbden layyq degen pikir aitpaqpyz.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

3 pikir