Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Talqy 1768 16 pikir 10 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:23

Deputattar Aymaghambetovke nege shýilikti?

Jazghy enbek demalysynan qayta oralyp, qyzmetterine «qyzu» kirisip ketken Parlament Mәjilisining deputattary QR Bilim jәne ghylym ministrligining qashyqtan oqytu problemalary men Dýniyejýzilik bankting 67 mln dollar nesiyesin paydalanuyna qatysty deputattyq saual joldaghan eken. Kim, qay fraksiya? «Aq jol» deputattary!

Al el ishinde erekshe simpatiyagha ie ministr Ashat Aymaghambetov, Aymaghambetov basqaratyn ministrlik deputattardyng saualyna jauap bermepti. Osyghan narazy bolghan deputattar Bilim jәne ghylym ministrligine narazylyq bildirgen. Parlamenttik partiya fraksiyasy Ýkimet basshysy Asqar Mamin men Respublikalyq esep komiytetining basshysy Nataliya Godunovanyng atyna ýshbu hat joldapty.

Osyghan baylanysty qazir el pikiri ekige jarylghan. Jeli qoldanushylarynyng bir toby Aymaghambetovty aqtay sóilep: «Tart qolyndy ministrden», degen әsire-emosiyaly úran sózder jazyp jatsa, kelesi bir top: «Bilim salasyndaghy bylyq-shylyqtardy dúrys kótergen», degen auanda pikirlesip jatyr.

Sonymen, depuattar Bilim ministrine nege shýilikti? «Aq jol» deputattary Ýkimet basshysyna qanday saual joldady? Ret-retimen jazayyq...

«AQ JOL»: 67 MLN DOLLARDYNG ESEBI QAYDA? 

Aq jol» partiyasynan preziydenttikke ýmitker anyqtalady | KTK

Áueli «Aq jol» depuattarynyng Premier-ministrge joldaghan saualy (tolyq mәtin):

***

Qúrmetti Asqar Úzaqpayúly!

Qúrmetti Nataliya Nikolaevna!

«Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng deputattyq fraksiyasy bilim beru jýiesindegi sifrlandyrudyng qanaghattanarlyqsyz jaghdayyna, kóptegen mektepterde túraqty internetting joqtyghyna, sifrlyq bilim beru jobalaryn iske asyrudaghy sәtsizdikterge Bilim jәne ghylym ministrligi men Ýkimetting nazaryn birneshe ret audardy.

Bilim berudi aqparattandyru salasyndaghy kemshilikter koronavirusqa baylanysty tótenshe jaghdaylar kezeninde erekshe auyr boldy, qashyqtan oqytugha kóshu kezinde býkil el boyynsha myndaghan balalar sabaqsyz qaldy. Sonda kenetten bizding myndaghan auyldar men eldi mekenderde internetting joqtyghy, mektepterding tehnikalyq jabdyqtalmauy, shatyrlar men aghashtargha ata-analar men múghalimderding masqaralyqpen órmeleui turaly bizding búrynghy habarlarymyzdyng bәri shyndyq, al sheneunikterding olardy joqqa shygharghan jauaptary ótirik bolyp shyqty.

Bilim ministri A.Aymaghambetovting aldaghy oqu jylyna arnalghan qashyqtan oqytu problemalaryn jong turaly jazda bergen uәdesine qaramastan, aimaqtargha saparlarynyng nәtiyjeleri boyynsha «Aq jol» partiyasynyng deputattary ministrge taghy da resmy ýndeu joldap, (silteme No21, 29.07.2020 j.) jaghdaydy týzetuge negizdelgen kýmәndar turaly mәlimdedi.

Elimizding әr týkpirindegi saylaushylarmen kezdesulerde biz birneshe ret kópbalaly otbasylardyng bir smartfondy qoldanyp, sabaq oqityndyghyna qatysty ata-analarynyng shaghymdaryn tyndaugha mәjbýr boldyq. Biraq, onda әiteuir, symsyz internet bar. Kóptegen jerlerde túraqty Internet joq. Sonday-aq, tamyzda Almatydan 24 shaqyrym jerde ornalasqan Qaskeleng qalasynyng ata-analary men mektep oqushylary túraqty internetting joqtyghyn mәlimdedi. Odan da shalghay audandar turaly ne aita alamyz?

Ózderiniz biletindey, bizding qorqynyshymyz oqudyng alghashqy kýnderinde-aq rastaldy. Barlyq әleumettik jeliler men resmy arnalar osy habarlamalargha toly.

Biraq memleket bólgen qarajat qayda ketti, budjet jәne barlyq salyq tóleushiler ne tóleydi? Búl ritorikadan alys, biraq biz fraksiyanyng Bilim jәne ghylym ministrine aghymdaghy jyldyng 29 shildesinde jazghan hatynda qoyghan naqty súraqtar.

2016 jyldan bastap bilim beru jýiesine respublikalyq budjetten 27,2 mlrd.tenge somasynda transfertter jiberildi, onyng ishinde:

- 6 152 mektepke 26317 mulitiymediyalyq jabdyqtar jiyntyghyn satyp alugha 12 milliard tenge;

- 7160 mektepti joghary jyldamdyqty internetpen qamtamasyz etuge 16,5 mlrd.tenge;

- 7,160 mektepti sifrlyq bilim beru resurstaryna qosugha 4,4 mlrd jiberildi.

2017 jyly Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligining bastamasymen «Orta bilim berudi modernizasiyalau» jobasyn qarjylandyru ýshin Dýniyejýzilik Bankten 67 mln ​​AQSh dollary kóleminde nesie aldy.

Jobanyng maqsaty - auyl men qala mektepteri arasyndaghy bilim sapasyn bir dengeyge keltiru, onyng ayasynda 5000 mektepti mulitiymediyalyq jabdyqtarmen jabdyqtau turaly sheshim qabyldandy. Barlyq auyldyq mektepter kompiuterlermen jәne kense tehnikalarymen jabdyqtalady dep josparlanghan. Eng bastysy, Internet jyldamdyghy tómen barlyq mektepter ýshin túraqty symsyz baylanysty qamtamasyz etetin jabdyqtarmen qamtu josparlanghan bolatyn.

Alayda, mәselening joghary ózektiligine qaramastan, qolda bar aqparatqa sәikes, joba josparlarynyng birde-birine әli konkurs jariyalanbaghan, tipti (jobanyng ýshinshi jylynda) auyl mektepterin internetpen qamtamasyz etu ýshin kompiuterler men jabdyqtar satyp alu boyynsha tehnikalyq sipattamalar әzirlenbegen.

Sonymen qatar, ýsh jyl boyy Qazaqstannyng Bilim jәne ghylym ministrligi mektepterdi aqparattandyru jәne symsyz internetpen qamtamasyz etpegeni ýshin budjetten 160 myng AQSh dollary kóleminde nesie rezervi ýshin komissiya tóleydi.

Biraq, múnymen de bitken joq, osy jyldyng shilde aiynda Bilim jәne ghylym ministrligi Ýkimetten mektepterdi oqu prosesin sifrlandyrugha arnalghan jabdyqtarmen jabdyqtau, symsyz internet jelisi arqyly sabaqtardy onlayn rejiyminde ótkizu ýshin taghy 74,2 mlrd.tenge qarajat súrady.

29 shildedegi jogharydaghy hatta biz ministr A.Aymaghambetovten kelesi súraqtargha jauap beruin súradyq:

1. Halyqaralyq bankten nesiyege alghan 67 mln AQSh dollardyng paydalanylmauy nemen baylanysty, BGhM jauapty túlghalary ishinde qaryz alugha bastamashy kim, paydalanylmaghan qaryzdyng túraqsyzdyq aiybyn (býgingi uaqytqa 300 myng AQSh dollardan astam) qanday qarajat esebinen tólenude, mektepterdi modernizasiyalau jobasy oryndamaghany ýshin kim jәne qanday jazagha tartylghan?

2. Jergilikti bilim beru basqarmalaryna mektepterdi aqparatandyrugha 2016 jyldan beri bólingen (27,2 mlrd.tg) qarajat qalay iygerildi, olardyng tiyimdi paydalanyluy tekserildi me?

3. BGhM qol jetkizgen nәtiyjelerdi qalay baghalaydy, eger oidaghyday baghalasa, qashyqtan oqytudaghy sәtsizdikter men ózge de kemshilikterge kim jauap beredi?

Zang boyynsha memlekettik organdargha shaghymdargha jauap beru ýshin 1  ay merzimi belgilengen. Biraq býgingi kýnge deyin jauap berilgen joq.

Osylargha baylanysty, Asqar Úzaqpayúly, Sizden Bilim jәne ghylym ministrin:

1. «Aq jol» deputattyq fraksiyasynyng a.j 29 shildesindegi súraqtaryna jauap beruge mindetteudi;

2. Deputattargha súratylghan aqparatty beruden jaltarghan BGhM lauazymdy túlghalaryn jauapkershilikke tartudy;

3. QR Qarjy ministrligi Qarjylyq baqylau komiytetine bilim beru salasyn sifrlandyru men qashyqtan oqytu ýshin bólingen qarajattyng júmsaluyn tekserudi, onyng ishinde Dýniyejýzilik bankinen alghan syrtqy qaryz qarajatynyng júmsalmau sebepterin anyqtaudy súraymyn.

Sonday-aq, Nataliya Nikolaevna, Sizden budjettik qarajattardyng tiyimdi júmsaluyna jәne osynday negizde, memleket tarapynan qatystyrylghan qarajattardyng júmsaluyn tekserudi súraymyn.

Saualdy Mәjiliste oqyghan Daniya Espaeva.

Al býgin «Minber.kz» aqparattyq portaly «Deputattar Aymaghambetovke shýilikti» atty maqala jariyalapty. Onda Mәjilistegi «Aq jol» fraksiyasynan ózge 2 partiya deputtary da Bilim ministrligindegi qordalanyp qalghan mәselelerdi kótergenin jazypty.

9 qyrkýiek kýni ótken Mәjilisting plenarlyq otyrysynda Mәjilistegi ýsh sayasy partiyanyng atynan ýsh deputattyng mәsele kóterip, Bilim ministrligining jana oqu jylyna dayyn bolmay shyqqanyn synaghan eken. «Aq joldyn» deputattyq saualyn jogharyda jazdyq. Al Mәjilistegi aiqyn basymdyqqa ie «Núr Otan» men «Kommunister» partiyasy she?

«NÚR OTAN»: 1 MILLION OQUShYNYNG KOMPUTERI JOQ

XVIII sezd partiy «Núr Otan» s uchastiyem N.Nazarbaeva prohodit v Astane - Novosty Kazahstana y mira na segodnya

«Núr Otan» fraksiyasy deputatynyng sózi:

Mәjiliske «Núr Otan» partiyasynyng atynan saylanghan deputat Jәmiylә Núrmanbetova eldegi internet platformalardyng normagha say emes ekendigin jәne balalardyng oqu prosesine internetting әlsizdigi nemese onyng mýlde joqtyghy, jii ýzilui keri әserin tiygizip jatqanyn aityp, viyse-premier Eraly Toghjanovtyng atyna deputattyq saual joldaghan.

«Búghan deyin kóptegen memlekettik baghdarlamalarda elektrondy bilim beru resurstaryn qúrugha, pedagog mamandardy aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalardy paydalanudy ýirenuge jәne aqparattyq-bilim beru resurstaryna tendey qol jetkizuge arnaldy.

Toghyz jyldyng ishinde búl maqsatqa 72 mlrd tengeden artyq qarjy bólindi, onyng 30 mlrd tengesi elektrondy bilim beru platformasy e-learning baghdarlamasyna bólindi.

Ol baghdarlamany nәtiyjesiz boldy dep aitugha bolady. Bilim jәne ghylym ministrligi men Sifrlyq damu, innovasiyalar jәne aerogharysh ónerkәsibi ministrligining basshylary 2020-2021 oqu jylynda jeti qazaqstandyq internet platformanyng qashyqtan oqytugha tolyqtay dayyn ekenin senimmen mәlimdegenine qaramastan qashyqtan oqu tolyqtay qúlady», - delingen saualda.

Deputat óz saualynda, eldegi 835 auylda túryp jatqan 55 myng oqushyda internet jәne 1 millionnan astam oqushynyng kompiuteri joq ekenin aitqan.

Deputattyq saualdy Irina Aronova men Jәmiylә Núrmanbetova oqyghan.

«KOMPARTIYa»: DÁSTÝRLI OQYTU FORMATYNA ORALAYYQ! 

Qazaqstan kommunisterining elimizdegi ekonomikalyq jaghdaygha qatysty mәlimdemesi

«Kommunister» partiyasy deputatynyng sózi:

Mәjilistegi kommunis deputattar toby da Ýkimet basshysy Asqar Maminning atyna saual joldap, oqushylardy mektepterge qaytaru mәselesin kóteripti.

«Bizding elimizding basynan nebir zúlmattar ótti. Tipti, soghys jyldarynda da, búdan da qiyn epiydemiya kezderinde de mektepter jabylghan joq. Oqushylar barlyq sanitarlyq talaptardy saqtay otyryp, klassikalyq formatta oqytyldy.

Al qazir qashiqtan oqytu saldarynan bilim sapasy tómendedi. Balalargha bilim beruding tәrbiyelik mәni qúldyrady. Balalar men jastardyng bilim aluynda tensizdik tudy. Qogham arasyndaghy týrli aiyrmashylyqtardyng ósuine alyp keldi. Memleket qazynasynan týrli tehnikalardy satyp aly arqyly, budjet aqshasyn ondy-soldy shashudy, әrtýrli oqytu platformalryndaghy jýiesizdikti kórip otyrmyz», - depti deputat Smirnova.

Deputattyq saualdy Irina Smirnova oqyghan.

«Minber.kz» portalynyng jazuynsha, Bilim ministrligi búl syndarmen kelispeytin kórinedi. «Qazaqstan mektepteri qashyqtan oqytugha dayyn bolmady degen ótirik», - dep aqtala óilep, qarsy pikir aitypty.

Sholpan Karinova naznachena viyse-ministrom obrazovaniya y nauky RK - Ofisialinyy informasionnyy resurs Premier-Ministra Respubliky Kazahstan

Viyse-ministr Sholpan Karinovanyng sózi:

«Jana oqu jyly dúrys úiymdastyrylmady degen mәlimdeme shyndyqqa esh sәikespeydi. Barlyq mektep qashyqtan oqugha dayyn. «Múghalimderding enbegin joqqa shygharugha bolmaydy!», - depti. Ol búl pikirdi 9 qyrkýiek kýni ótken baspasóz mәslihatynda aitqan.

Sonymen, Mәjilistegi ýsh fraksiyanyng da deputattary QR Bilim ministrligi qashyqtan oqugha dayyn emes. Dәstýrli bilim beru formatyna qayta kóshu kerek degen auandany pikir aitqan. Al BGhM búl synmen kelispeytinin jetkizgen.

Siz ne deysiz? Birge talqylayyq...

Abai.kz

16 pikir