Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Ádebiyet 1429 3 pikir 10 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:55

Dәris ýstindegi týs

(Áziz Nesinning izimen)

Sharshap-shaldyghyp, týndeletip jol jýrip, tang ata әreng degende auyldan kelip jettim. Áyteuir, eng bastysy, sabaqqa ýlgerdim-au. Men de kirdim, dәris te bastalyp ketti. Qonyr dauysty dәriskerding qúlaqqa jaghymdy bayau ýnmen oqyghan dәrisi úzyn joldan qinalyp kelgen kónilge bir jaylylyq syilap, túlaboygha tolyq damyl beretindey. Kózim ilinip bara jatyp, bir kózimdi bir kózim jeteley jónelmesin dep, partagha soghylugha az ghana qalghan basymdy júlyp alam da, betimdi uqalaymyn. Boyymda oghan kóne qoyar, ensemdi tikteuge atsalysar kýsh-quat joq siyaqty. Qysqasy, ishtey úiyqtap qalmayyn dep ózimdi-ózim qystap qoyamyn, biraq qalghyp bara jatqanymdy anyq sezip otyrmyn.

…Ýlken saltanat sarayy ma, әlde әdemi ýiding keng bólmesinde me, búryn ómiri bolyp kórmegen bir enseli ghimaratta, men mýlde tanymaytyn, jýris-túrystary sonday manghaz, kiyim kiyisteri óte kelisti, tym manyzdy adamdardyng arasynda jýrmin. Qolyma qyzyl sharap qúiylghan moyyny úzyn tostaq ústap, bir shetke kóldenendete jayyp qoyghan auqymdy dastarhannan kivy men banandy shúqyp qana jep ainalama tamsana qarap qoyamyn. Sәlden keyin bir jez qonyrau synghyr-synghyr ete qalyp edi, kópshilik ortadaghy ýlken dóngelek stólge qaray ayandady. Maghan eshkim qal demegen son, men de el qatarly oryndyqqa jayghastym. Múnda qaydan jýrmin, ne ýshin otyrmyn jәne qay jerdemin?.. Onyng birin de bilip bolmaymyn. Janymdaghylardan jón súray qoyayyn desem, «Sonsha jerden kelip, osynday ýlken mәseleni sheshuge jinalyp otyrsaq, ne ýshin kelgenindi de bilmeysing be?» dep, ózimdi sóge me dep qysylamyn. Ne bolsa da mәjilisting ayaghyna deyin shydayyn, sóz saptastarynan aujaydy bayqarmyn, qayda otyrghanym da belgili bolyp qalar. Janylmasam, óte qatty damyghan elderding birindemin...

- Elimizge qosh keldiniz, - dedi tórde otyrghan bireui maghan suyq qarap. O toba, osynshama adam otyrghan jerden meni tauyp alghanyn qarasanshy.

- Rahmet, - dedim men de salmaqtanyp. Bir syr berip qoysam, odan keyin búlar meni adam dey me?

- Auyl-elge baryp qayttynyz, ne kórip, ne bildiniz, aita otyrynyz. Jaylary qalay eken?

Búghan ne desem eken? Kórgen-bilgenimning bәrin aqtaryp bersem, birdeneni býldirip almaymyn ba? Joq, degenmen, әlipting artyn baghayyn. Bóten el, beytanys jerde otyryp, auyldyng qayghy-qasiretin jyrlamay-aq qoyayynshy. Aytpaqshy, búlar mening auylgha baryp kelgenimdi qaydan bilip alghan? IYә, damyghan elding aty damyghan el ghoy.

- Sizderding auyldarynyz mýlde tozyp bituge ainalghan, eshqanday jaghdayy jasalmaghan mýshkil halde deydi ghoy. Sol sóz ras pa?

Qap, shynymdy aityp qoysam, kileng yghay men syghaydyng ortasynda otyryp elimning bedelin týsiremin-au, ә? Onyng ýstine myna tesile qarap otyrghan qyz-kelinshekterding kózinshe zar jylap, múng shaghyp otyrghanym jaraspas. Odan da bóse bereyin de, kim bilip jatyr...

- Olay dep sizderge kim aitty? - dep dausymdy yzgharlandyryp, týsimdi sóz bastaghan kisining keypine kóshirdim de, sústana qaldym.

- Biz solay dep estidik, - dedi әlgi kisi.

- Búl aqpardy sizderge kim aitsa da, qatty qatelesken. Meninshe, ol kóre almaushylyqpen aitqan. Bizde auyldaghylar qaladaghylardan da jaqsy ómir sýrip jatyr. Olar joqshylyqtyng ne ekenin úmytyp qalghaly qanshama uaqyt ótti. 

- Biz sizderding kez kelgen auyldarynyzdan, әrbir ýiden júmyssyz otyrghan jandardy kóruge bolady dep estip edik.

- Jala, búl jala! Tanghy tamaqtaryn isher-ishpesten, әr bir ýiding aldynan júmysshylardy bastyqtardyng ózderi jinap alady. Kerek bolsa, men sizderge naghyz shyndyqty aitayyn, olar astaryn júmys oryndarynan iship, keshki alty bolmay әndetip auylgha qaytady.

- Al mәdeniyet ýileriniz ben dýkenderiniz kóshedegi jylqy, siyrdyng ystyq pen suyqta panalaytyn qorasyna ainaldy dep edi, oghan ne deysiz? 

- Ne? Sol ózi ras sóz be? - dep qaldy janaghy әdemi kelinshekting biri maghan kók kózin tónkere qarap. Oibay, túlaboyym shymyrlap, qara tyrnaghymnan bir sezim kýlli denemdi qyttyqtay jýgirip, basyma bir-aq shyqty. Er bolsang osynday súlulyqtyng aldynda «Siyr men jylqygha qora bolsa jaqsy ghoy. Onyng bәrin qoly jetkender búzyp qalagha alyp ketti» dep aityp kórshi. 

- Áriyne... joq... Shylghy ótirik. Búl bizding damuymyzgha ishtarlyqpen qaraushylardyng shygharyp alghan ósegi. Mәdeniyet ýii auyl adamdarynan bosamaydy. «Aynalayyndar júmystaryna baryndar. Eng bolmasa bir uaqyt ýilerine bas súghyp shyqsandarshy» dep esikten iyterip shygharyp jibersen, synghan terezeden nemese qúlaghan qabyrghadan... joq, qosalqy esikten qayta kirip alyp ishulerin jalghastyra beredi ghoy... Jo-joq, ishkeni nesi, dayyndyqtaryn toqtatpaydy. Bir qaranghy, bir jaryqta әuelegen әnmen bastalatyn ýiirme júmystary kýni boyy bir damyl tappaydy. IYә, iyә, onda әrtýrli ýiirmeler júmys isteydi, sauyq keshteri ótkiziledi, týste balalar filimi kórsetiledi, keshkisin ýlkender jinalady. Apta sayyn auyl eli úiymdastyratyn konsertter qanshama. Al endi dýkenderge keletin bolsaq, sóreden ne alarynyzdy óziniz bilmeysiz. Siresip túr ghoy, siresip túr. Birin tartsang sonymen birge bәri de sau ete qalayyn dep túrghan song birdeneni býldirip alyp, úyat bola ma dep eshqaysysyna tiyispeymiz. Úzyn sózding qysqasy, auylda qu janyna kerekting bәri de bar...

- Auyl-auyldyng arasyna qatynaytyn birde-bir qoghamdyq kólik joq, el ary-beri jayau sabylady. Joldyng bәri shúryq-tesik. Jasalmaghanyna on shaqty jyldan asyp ketti dep estip edik. Keybir auyl, audandarda jaryq pen auyz su da, telefon da joq dep edi?

Shynymdy aitayyn, dәl osy kezde ong jaghymda otyrghan beytanys bireu myrs ete týskendey boldy. Mәdeniyetting bәrin bir jaqqa ysyryp qoyyp, әlgige tym óreskel bolsa da búrylyp túryp qarap edim, ózimmen qatar oqityn últy kýmәndi qalalyq studentke úqsaytyn bireu maghan mýsirkey qarap otyr eken. «Qap, mynalardyng qorlyghyn-ay, ә»

- Sizder múnday jalghan aqpardy kimnen alyp jýrsizder? Álde meni mazaq qylghylarynyz kele me? - dep júlqynyp-júlqynyp qoydym. Kelinshekting qaraghany tym kerbez eken, ony qoyshy, maghan mynanyng qaraghany ótip ketti. Sol shamdanghan kónil-kýy qatty әser etti me, osy ótirik-au, bilip qoysa úyat bolady-au degen oy jayyna qaldy da, әbden arqalanyp alghan namysshyl basym jalghan sóileuge namystanbay-aq sayray jóneldi.

- Jo-joq, biz mýlde onday oida emespiz. Siz bizdi dúrys týsininiz, - deydi olar kezek-kezek.

- Endeshe, tyndanyzdar. Mening auyldan kelgenim jana ghana. Kórshi auylgha qaray tramvaydyng jolyn jasap jatyr eken de, qansha qalamasam da metromen keluime tura keldi. Al, úshaqty men o bastan únatpaymyn. Keme degeniniz tym bayau jýre me, poezd ekeui terbetilip adamdy tez sharshatyp jiberedi. Kýnine bes uaqyt jýretin avtobus ta, troleybus ta tramvaydyng joly jasalyp bitkenshe iske qosylmaydy. Aytpaqshy, sizderding sóz tasyghyshtarynyz sony aityp jýrgen bolar. Ony ózderiniz bilesizder. Al әr ýiding aldynda – jýrmese de elge aibar bolyp túrsyn dep, songhy malyn saudalap alyp qoyghan Sovet odaghynan qalghan su jana jeke kólikter túr. Balasy esigining aldyndaghy mektebine atpen sýirese de sol kólikpen baryp keledi. Ár auyldyng arasynda bos sabylyp jýrgen avtokólik qanshama? Kez kelgenine otyr da, kete ber. Bir tiyn da almaydy. Al jaryqqa keletin bolsaq, ony aityp jatudyng ózi úyat. Kýni-týni qanqyldaghan radio men teledidardan qúlaghyng sarsidy. Elektr shamynyng jaryghynan kózing qaryghady. Sondayda, ózderiniz aitqanday, shynymen-aq ata-babalarymyz siyaqty bir uaqyt shamdy óshirip, qaranghyda tynysh otyrghymyz keledi.

- Ke-re-met! Mynau el estimegen janalyq qoy. Biz mýlde qate pikirde bolghan ekenbiz. Siz keshiriniz, sonda da biz taghy bir estigenimizdi aita ketsek...

Myna otyrystan, sansyz saualdan jәne ýzilissiz ótirik aitudan jalyghayyn dedim. Qiyalym da tausylugha ainaldy. Osynday ýlken adamdar mynanday alqaly jiyngha bizding elding jaghdayyn bilu ýshin ghana jinalghan ba? Sonda búlardyng basqa júmystary joq pa? Men búlardyng ornynda bolsam, osy qyzmetti paydalanyp sauda oryndaryn, meyramhana, sauyqhanalar ashyp, bolmasa, tuystarymdy jaqsy oryndargha otyrghyzyp, biraz jerlerdi jekeshelendirip alar edim. Al búlar «Onday eken ghoy, múnday eken ghoy» dep úsaq-týiekke bas auyrtyp otyr. 

- Sizder qarsy bolmasanyzdar, men qaytayyn. Asyghys edim...

- Siz eng aldymen jauap beriniz. Elderinizde jergilikti júmysshylardyng jalaqysy eshtenege jetpeydi. Zeynetkerler kýnin әreng kórip jýr deydi. Búghan ne deysiz?

Osydan keyin jer basqa júldyzdargha soghylyp qalar bolsa da shynymdy aitsam ba eken? Mýmkin, búlar bәrin bilip kelip, meni synayyn dep otyrghan shyghar?.. Joq, basy qalay bastaldy, sony da solay ayaqtalsyn. Qazir qyzdy-qyzdymen aghymnan jarylyp, bәrin aityp berer bolsam, búlar birden bizding basshylargha «auyldarynyzdyng jaghdayy óte tómen eken, el tozyp bituge ainalypty. Mine, bәrin mynau tizip otyryp aityp berdi» dese, qoly úzyn biylik bir jerge aparyp qyldyryqtay moynymdy eki búrap júla salmay ma? Basqalardan kemsing be dep, ata salsa nemese bir jerge kómip ketse joghymdy kim joqtaydy. Menen on ese zor, әne-mine el basqarady dep otyrghan iriler qoldy bolyp ketip jatqanda «Jaraysyn, shyndyqty aitypsyn!» dep mening basymnan kim syipay qoysyn. Kem degende qolym әreng jetken oquymnan shygharyp jiberse, qayda baryp kýn kórmekpin! Qoy, «pәleden mashayyq qashypty» degen.

- Qatelesesizder! Biz jayynda mýlde basqa pikirde ekensizder ghoy. Janaghyday jaghdayy bar auyldarda aqsha kórmedi degen ne súmdyq! Múnday dәlelsiz dәiekti qaydan alyp jýrsizder? Auyl halqy degen aqsha ústaudan jalyqqan. Ony aitasyz, auylymyzdaghy jypyrlaghan valuta aiyrbastau oryndary úsaq dollarlardy almay, it qylmay ma? 

- Súmdyq! Mynau ne degen ghajap!

- Tamasha, naghyz bay memleket...

- Ne degen myqty el! - dep, ainalamda otyrghandar duyldatyp túryp qol soqty. Ayaq astynan ýlken qoshemet-qúrmetting astynda qaldym. Aytqanymnyng bәri ótirik bolsa da myna jaghday maghan qatty-aq únady. Kәdimgidey ensem kóterilip, jan-jaghyma qoqilana qarap qoyamyn. Kenet, múnyng bәri týsim ekeni esime týsti. Kónilimning arghy bir týkpirinen arym әlde meni ylghy týrtpektep jýretin aq saytanym: «Eng bolmasa týsinde shyndyqty aitsanshy, el jayyn eng bolmasa týsinde oilasanshy. Auyldyng qayghy-qasiretin úmytyp ketetindey bastyq ta emessing ghoy», - dep tynymsyz týrtpektep jatyr.

- Demek, auyldarynyz ózin-ózi tolyq qamtamasyz ete alady ghoy. Eshtenege de múqtaj emes qoy? Solay ma? 

- Áriyne, solay!

- Olay bolsa, sau bolynyz. Biz – damyghan memleketterding eng iri ókilderi jinalyp, sizderge investisiya bólip, eng tómengi payyzben nesie berudi jәne esh qaytarymsyz materialdyq kómek kórsetudi qolgha almaq edik...

- Ne-me-ne? Qalay dediniz? Sizder múny nege erterek aitpadynyzdar. Men kishkene basqaraq...

- Kóriskenshe! Auyldarynyzgha sәlem aitynyz.

Men boyymdy bughan yza men ókinishten jylap jiberdim. Zәulim ghimaratty da, ziyaly adamdardy da esimnen shygharyp, bar dausymmen zarlana aighay saldym. Osy dauystan oyanyp, osy dauystan esimdi jyisam dәris ayaqtalypty. Meni ary-beri júlqylap oyata almaghan studentter esikke qaray bettepti. Al, men rasymen-aq jylap otyr ekenmin…

Qanaghat Ábilqayyr

Abai.kz

3 pikir