Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 3468 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:11

Dәri-dәrmek baghasy óse me?

Saltanat Álimqúlova, «Ar-Ay»

Saltanat Álimqúlova, «Ar-Ay»

Devalivasiya otandyq ekonomikanyng basty salalaryn aitpaghanda  elimizge  syrttan әkelinetin eksporttyq ónimderding baghasyna da joyqyn soqqy berdi.  Ásirese, kók qaghazdyng qúny kóterilgen kýni  «Shetten keletin dәri-dәrmektin  baghasy ne bolar eken?» dep alandaghanbyz. Abyroy bolghanda  múndayda der kezinde kómekke keletin jergilikti biylik, әdetinshe halyqqa basu aityp, sabyrlyqqa shaqyrghan. Jer-jerlerde  shabarmandaryn ertken   sheneunikter sauda-sattyq oryndaryna qosa, dәrihanalargha da bas súghyp jaghdaydy baqylauyna aldy.  Alayda  biylik qansha jerden qadaghalasa da,  kók qaghaz qúnynyng kóteriluin jeke  bas paydalaryna sheshken birsypyra farmasevtikalyq kompaniyalar  amalyn tauyp shetten keletin dәri-dәrmek ónimderin bylay qoyghanda, «ә degende» otandyq dәrilerge de kereginshe alyp-qosyp, halyqty aldap-soqty. Búl óz kezeginde tútynushylardyng ishtey narazylyghyn da tudyryp jýr. Jaqynda  dәl osy dәri-dәrmekke qatysty jogharydan jetken bir jyly habardy qúlaghymyz shalyp qaldy.

Tayauda oblystyq densaulyq saqtau salasy, farmasevtikalyq baqylau (farmbaqylau) komiyteti, farmasevtikalyq qyzmetti qoldau jәne damytu Assosiasiyasynyng oblystyq filialy basshylary ortaq memorandumgha qol qoydy. Memorandumgha sәikes, jyl boyy dәri-dәrmek baghasy kóterilmeui kerek. Búl tek otandyq dәri-dәrmekke ghana emes, sonymen birge shetten keletin farmasevtikalyq ónimderge de qatysty. Óndiristik emes shyghyndardy tómendetu dәri-dәrmek baghasyn túraqty dengeyde ústap túrugha mýmkindik tudyryp otyrghan úqsaydy. Memorandum merzimi bir jyl. Qoghamda әleumettik jaghynan qorghalmaghan jәne az qamtylghan  toptar ýshin de   tanymal preparattardyng baghasy túraqty kýiinde qalmaq. Al bazbir farmasevter shetten keletin dәri dәrmekting bizdegi artyq qory bitken kezde bagha qaytadan kóteriledi  degen uәjdi algha tartady. Biraq ózimizden shyghatyn otandyq dәrilerding baghasy sol qalpynda saqtalyp qalady deydi.

Atalmysh habar qúlaghymyzgha jetken kýnning ertesine-aq  qalamyzdaghy halyq jii bas súghatyn belgili dәrihanalardyng birine («Amir y D») kezdeysoq bas súqqan edik. Dәrihanashy bizge 286-gha tarta  dәri-dәrmekting tizimin kórsetip, tamyz aiyna deyin jogharydaghy dәrilerding baghasynyng kóterilmeytindigin jetkizdi. Endi birqatar dәrihanalardaghy  farmasevter devalivasiya kelgende shamasy úzaq úiqygha ketip, endi oyanghan bolulary kerek, satyp túrghan dәrisining baghasyn әb-sәtte úmytyp, «eshtene bilmeymiz» dep at-tondaryn ala qashqan kýii oilamaghan jerden menireu bola qaldy.

Daghdarys ýreyinen әbden dinkilegen júrtty aqpan aiynda kelgen devalivasiya degen dәu de biraz әbigerge saldy. Sondyqtan «tәit» dep otyratyn qúzyrly organnyng qúryghy kerek-aq. Degenmen, jogharydaghy keybir farmasevterdin  sózi  rasqa ainalyp, shetten keletin dәrilerding qory tausylghan kýni, bagha baghynbay ketse, basqasyn qoyshy tar tósekke tanylghandardyng jaghdayy qalay bolar eken? Al olargha shet memleketting jetekshi farmaseptikalyq  kompaniyalarynan keletin dәriler bolmasa, ózimizden shyghatyn otandyq dәrilerding kómektese qongy neghaybyl-au....

Oblys әkimiyatynda

Tarazda tәtti ghana qymbat

Saltanat Álimqúlova, «Ar-Ay»

Daghdarys degen daqpyrttan  ýreylenip otyrghan júrtty  kýtpegen jerden  kóterilgen dollar degen duaypattyng baghasy  tәp-tәuir-aq dýrliktirdi. Alayda beykýnә tengening qúldyraghan kýnining ertesine-aq, qalamyzdaghy birneshe sauda-sattyq nýktelerine bas súghyp,  barlap shyqqan birqatar basshylar azyq-týlik pen ózge de tauar baghalarynyn   túraqtylyghyn  kórip kónilderin demdedi.   Osynday oida joqtaghy ahualgha oray ótken  aptanyng sonynda  oblys әkimi Bóribay Jeksembiyn    bir top kәsipkerler men jergilikti jәne aumaqtyq organdardyng basshylaryn jiyp kezdesu ótkizdi. Búl basqosu devalivasiyagha baylanysty, tútynu naryghyndaghy baghany odan ary túraqtandyrugha arnaldy.

Oblys basshysy óz sózinde donyz jylynyng ortasynda bastalghan býkil әlemdi sharpyghan daghdarystyn  elimizding ekonomikasyna da óz әserin tiygizgendigin, eldi daghdarystan alyp shyghu ýshin «Samúryq Qazyna» iygilik qorynan 10 mlrd. AQSh dollary kóleminde qarjy bólinip, Ýkimetting daghdarysqa qarsy qabyldaghan baghdarlamasynyng manyzdylyghy turasynda sóz etti. Sonday-aq ol, baghdarlamada kórsetilgen mindetterdi jýzege asyruda Ýkimettin  Últtyq bankpen birlese otyryp, otandyq ónimderding bәsekege qabilettigin arttyru maqsatynda tengening qúnyn tómendetpeudi qolgha aluy,  der kezinde qabyldanghan qajetti shara ekendigin de atap aitty. Odan әri Bóribay Biqojaúly baghany túraqtandyryp, júmys oryndaryn  qysqartpau maqsatynda  enbek újymdary men júmys berushiler arasynda memorandumdar men kelisimderge qol qoyylyp jatqandyghyn  tilge tiyek ete kelip, eger júmys oryndary  qysqara qalghan jaghdayda  oblystyq budjetten әrtýrli maqsattargha bólingen 200 millionday tenge júmyssyzdardy aqyly qoghamdyq júmystargha tartugha baghyttalmaq -dedi. Sóz arasynda, oblys basshysy  kәsipkerlerge dәl osy sәtte jeke bastarynyng mýddelerinen  góri,  jalpaq júrttyng da jaghdayymen sanasyp  otyruy kerek ekenin eskertti.

Osydan song sóz alghan oblys әkiminin  orynbasary  Baqytbek Imanәliyev búl devalivasiyanyng astarynda  halyqaralyq  mýddelerding bar ekendigin,sonday-aq osy arqyly  otandyq  ónimderding bәsekege qabilettiligin arttyrugha, Qazaqstannyn  ishki jәne syrtqy naryqta  óz ústanymdaryn saqtap qalugha mýmkindik tuyp otyrghandyghyn sóz etti. Dollar kóterilisimen-aq, bagha túraqtylyghyn   qamtamasyz etu ýshin barlyq sauda-sattyq  nýkteleri men  dәrihanalardyng baqylaugha alynghandyghyn  bayan etti. Sonday-aq,  janar may baghasynyng azdap kóterilgendigin de jasyrmady. Oblys әkimi orynbasarynyng sózin jalghastyrghan Taraz qalasynyng әkimi Iliyas Tortaev jogharydaghyday tekserulerding nәtiyjesinde  «Tólebay» bazarynda  bir litr súiyq maydyng baghasy 220 tengeden 230 tengege, qanttyng bir kelisi 120 tengeden 125 tengege kóterilgenin jetkizdi. Bayandama barysynda qala әkimi halyqqa asa  qajet azyq-týliktin, mәselen, ún, qant, súiyq may, sýt ónimderining artyq qory bar ekendigin aityp ótti.

Qant baghasynyn  óndiris oryndarynda  byltyrgha qaraghanda 2 tengege qymbattauy  oblys әkimining narazylyghyn tudyrdy. Sebebi, oblys basshysynyng aituynsha, Aqtóbe, Atyrau, Qaraghandy qalalary  qantty ózge oblystardan aldyratyndyghyna qaramastan, búl ónirlerdegi qant baghasy kýndiz-týni «tәtti» óndirumen ainalysatyn  Tarazgha qaraghanda tómen eken. Atalghan mәselenin  sebep-saldaryn  anyqtaudy,  qarjy polisiyasyna  tapsyrghan Bóribay Biqojaúly dәl osy sәtte baghany negizsiz kótergenderdi jauapqa tartu kerektigin de  qúzyrly oryndargha jýktedi.

Jiyn sonynda oblys әkimi B.Jeksembiyn  kәsipkerler  tarapynan qoyylghan birqatar súraqtargha jauap berip, olardy tútynu naryghynda túraqtylyqty qalyptastyrugha shaqyrdy.

0 pikir

Ýzdik materialdar