Beysenbi, 21 Qantar 2021
Alashorda 2407 18 pikir 3 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:39

Ár nәrse «Álippeden» bastalady...

Últtyng úly ústazy
(Aghartushynyng pedagogikalyq enbekteri haqynda)

Adam balasy bauyryn jerden kótergeli uaqyttyng qúrsauynda, qashanda taghdyr-talayy beymәlim bir mezettik songhy sәtke kindigimen baylanghan. Zymyraghan uaqyt-saghattyn, dóngelengen әlem-dýniyening ghasyrdan ghasyrgha, jyldan jylgha úrshyqsha ýiirilip, qauyrt zyryldap kele jatqanyn búrynghylar aitqan. Qazirgi jalpylasu, jappay aqparattanu zamanynda qayran uaqyttyng adymy tipten qysqaryp, syghymdalyp, tirshilik te jyldamdyghyn ýdete týskendey.

Býgin Alash kósemi, reformator-ghalym, Últtyng úly ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni. Qúday qalasa, eki jyldan keyin ortalaryna kelem dep, birtuar Ahannyng 150 jyldyq mereyli toyy da esik qaghyp túr. Osy aituly datagha el-júrt bolyp erterek qam jasaghanymyz bek abzal.

Auyldaghy moldanyng aldyn kórgen, Torghaydaghy ekiklastyq (alty jyldyq) orys-qazaq uchiliyshesin bitirgen Ahmet Baytúrsynúly 1891 jyly, 19 jasynda Orynbordaghy orys-qazaq Múghalimder seminariyasyna kirip, ony 1895 jyly bitirip shyghady. Biz bilgendegi Ahannyng tәrtipti oqu ornynan alghan bar bilimi osy ghana. Búl býgingining tilimen aitsaq, peduchiliysheden joghary, biraq pedinstituttan tómenirek ortalau oqu ornyn tәmamdady degendi aiqyndaydy. Al aghartushy qalyng qazaghyna jayghan qalghan ilim-bilimdi óz betimen izdenip, ózin-ózi qamshylap, jetilgenin, jetiskenin kóremiz. Onyng qarapayym mektep múghalimen últ ústazyna ainalu joly, damu saty-baspaldaqtary qanday edi?

Birden basyn ashyp alar aqiqat – kóshpeli qazaq qoghamynda dәstýrli últtyq mektep, oqu-aghartu jýiesi bolghan emes. Músylmansha oqudy otyryqshy tatar aghayyndardan sinirsek, zamanauy (órkeniyetti) bilimdi orys otarshyldarynyng búratana halyqtargha (onyng ishinde qazaq ta bar) osy qajet-au degen ózine paydaly dozasy dәrejesinde ghana tútyndyq. Sol sebepti de bizding oqu-aghartu jýiemiz ótken ghasyrlarda da, jappay bәrimiz sauattanghan kenes zamanynda da, tipten býgingi tanda da qalypqa týse almady; bilim jýiesining jana modelin jasay almay, sharq úrudamyz. «Reformadan kóz ashpaghan Bilim ministrligi» degen jaqauratqan, jauyr bolghan ókinishting astarynda últtyq memleket qúrugha degen talpynysymyzdyng sәtsizdigi jatqanyn, al últtyq memleket qúrylmasa,  últtyq oqu-aghartu jýiesi de qalyptaspaytyndyghyna endi-endi kózimiz jete bastaghanday.

Ótken ghasyr basynda alashshyl Ahmetter zar qylady: «Hýkimetke jaghymdysy – qol astyndaghy júrttyng jazu-syzuy, tili, dini bir bolu. Rossiya qol astynda týrli tildi, týrli dindi, týrli jazu-syzudy tútynyp otyrghan júrttar bar. Solardyng bәri tilin, dinin, jazu-syzuyn orysqa audarsa, hýkimetke únamdy is bolmaq» («Qazaq» gazeti, 9.05.1914 j.). Qoly úzyn, moyny ozyq Rossiyagha búlay bolmasyn dep dau aitar kim bar?!. Tipten nege ókpelesip, tonymyzdy órteuimiz kerek, ol imperiyanyng ózindik ishki isi, biylikting úlyq maqsat-mýddesi emes pe? Qayta biz rahmet aituymyz kerek: qazaqtyng kózi ashyldy, aq patshagha zamanyna say tilmash, starshyn-bolystar dayyndaldy. Biylikting on oilanyp, jýz tolghanyp tapqan «ghasyr janalyghy» – «russkaya-kirgizskaya tuzemnaya shkola»-gha sheksiz madaq aitqanymyz jón-aq. Óitkeni, qos tildi, qos dindi (shәkirtter ekige jarylyp, biri Qúrandy jattasa, biri «Boje, Otche nash»-ty aitatyn) búl jýie ghasyrlyq synaqtan ótti, ózining ómirshendigin, qazaq ýshin әbden dilgirligin dәleldedi. Áytpese býgingi samsaghan aralas-qúralas mektepter bayaghyda joyylyp-aq ketpes pe edi!?.

Tabighat-tirshilik mәngilik bolghanymen adamzat qoghamy ýnemi qozghalysqa týsip, janaryp, týlep otyrmaq. Ghasyrlar boyy búiyghyp jatqan músylman qauymy da bas kóterip, HIH ghasyrdyng ortasynan aua Resey imperiyasynyng Oral men Edil boyyn, Qapqaz ben Qyrymdy jaylaghan týrki júrty  ruhany innovasiyagha úmtyldy, moderndetip «jәdiyt» jeli esti. Tatardyng úly perzenti, týrki birligining negizin salushy, aghartushy Ismaghyl Gasprinskiyding (8[20].03.1851 – 11[24].09.1914) úly iydeyalary barsha týrki ziyalylaryn baurady, ol shygharyp túrghan «Tәrjiman» gazeti (10.04.1883 – 23.02.1918) patshalyqtyng qol astyndaghy týbi bir, tili ortaq bauyrlardyng qoghamdyq-sayasy jalauyna ainaldy. Jamaletdin әl-Aughani, Shighabutdin Marjani, Muhammed Abdo, Ghanasbek Zardabi, Mahmudqoja Behbudiy jәne basqa kóptegen týrki filosoftary men aghartushylary IY.Gasprinskiyding ozyq kózqarasyn ilip әketip, odan әri damytty. Mine, búlar shyn mәninde myndaghan jyldyq danqty tarihy bar Túran júrtynyng topyraghynan jaralghan qos ghasyr óliarasynda ómir sýrgen týrkining passionerlik túlghalary edi. Solardyng qatarynan shalghaydaghy Torghaydan úshqan qyr qarlyghashy Ahmet Baytúrsynúlynyng tabyluy últqa qút, namysqa sharqayraq boldy. Ysmaghyl babamyzdyng is-qimyly, jazbalary, kópke úran shashqan ýn paraghy barsha músylman týrki bauyrlardy órkeniyetting órine sýirese, aghartushy Ahmet qazaqqa túnghysh «Álippe» syilady, til tabighatyn janasha tanyp, tól jazuymyzgha reforma jasady, qazaqtyng baghyna tughan «Qazaq» gazetin jaryqqa shyghardy...

I. Ár nәrse «Álippeden» bastalady...

2006 jyly baspager retinde Minsk qalasyna jolymyz týsti. Halyqaralyq kitap kórmesine qatystyq. Algha qoyghan maqsatymyzdyng biri әlemdik arhiytektura ghalamattary sanatyna engen, ainaday jarqyraghan әinekti Belorus Últtyq kitaphanasynyng ghimaratyn kóru-túghyn. Osy kitap patshalyghynda taghy bir ghajayyp – Kitap muzeyi bar. Al osy Muzeyde әlemning 600 tilinde jaryq kórgen 1400 «Álippe» kolleksiyasy kópting nazaryna úsynylghan... Slavyan halyqtarynyng arasynda alghash bolyp velikoruss tilinde «Álippe» jazylghan, ony Mәskeu qalasynda 1634 jyly 20 tamyzda (!) Vaseliy Bursov atty azamat kitap retinde bastyryp shygharghan... (Osy orayda Úly Dala tósinde V-VIII ghasyrlarda tasqa qashalyp ornyqqan mәngilik kitaptarymyz, kýni keshe óz qolymyzben talqandaghan Almatydaghy ghajayyp Kitap muzeyi turaly aitqyng kep auzyn, jazghyng kep qolyng jybyrlaydy).

Orynbordaghy Múghalimder semiinariyasyn memleket qarjysyna bitirgen ústaz alty jyl mektepte júmys isteuge mindetti bolatyn. Ahmet Baytúrsynúly 1895-1901 jyldary Aqtóbe, Qostanay, Qarqaraly uezderining shalghay auyldaghy mektepterinde múghalim boldy. 1901-1909 jyldary Qarqaraly ekiklastyq uchiliyshesin basqaryp, endi ózi mektepterge múghalim kadrlaryn dayyndady. (1905 jyly osy Qarqaralyda myndaghan adam qol qoyghan Petisiya aq patshagha joldanghany, Ahannyng sayasy senimsiz retinde tynshylardyng baqylauynda bolghany, segiz ay Semey týrmesine qamalghany, qazaq Dalasyna syimay, 1910 jyldyng 9-shy nauryzynda Orynborgha jer auyp kelgeni býginde kópke mәlim).

Qanday da bir oqu – qúralsyz bolmaydy. Ahannyng ústazdyq qylghan jyldaryndaghy tәrtipti mektepterde barsha pәn oryssha oqytylatyn. Biraq sol nan tauyp jerlik orysshannyng ózin amalsyz qazaq//tatar tilinde mengermesten basqa jol joq. Orys tilinde sauat ashar kitaptar jetip artylady: N.F.Bunakovtyng «Bukvary», K.D.Ushinskiyding talay basylym kórgen «Rodnoe slovo» oqulyghy, «V shkole y dome» hrestomatiyasy, t.b. Áriyne, alghashqy aghartushymyz Ybyray Altynsarinning «Nachalinoe rukovodstvo k obuchenii russkomu yazyku», missioner I.I.Iliminskiyding «Samouchiyteli russkoy gramote dlya kazahov» kitaptary men alghashqy orys-qazaq sózdikteri paydalanuda boldy. Ókinishke oray, olardyng qazaqshasy tym mardymsyz, qazirgi kóneden jetken múralar dep jalghan jazbalardy jariyalap, nasihattap jýrgenderding betin shiyedey qylatyn úghym-týsinikterge toly bolatyn. Mysaly, Ybyray atamyz atalmysh kitabynda: «Pervyi, vtoroy, tretiy jәne onan basqa bizding tildi «nshi» qosylghan sandar imya prilagatelinoe rәuishti sklonyati etiledi», – dep jazsa, búl avtordyn, bolmasa bizding tilimizding kemistigi emes, sol kezendegi ilim-bilimizding dәrejesin, dengey-shamasyn bildirip túr.

Jogharyda aitqanymyzday, Orynborgha jer auyp kelgen ústaz (Ahannyng gazet betinde general-gubernatorgha aitqan «rahmeti» bar: «Qyrda bala oqytyp jýre bersem, kóp bolsa jýz shәkirtting kózin ashar edim, býginde Sizding arqanyzda gazet shygharyp, alty million Alashqa ýnim jetedi») birinshi kezekte kitap bastyru, gazet shygharumen shúghyldanady. Áriyne, últ qajetining mynnan biri joq qazaq ýshin búl onaylyqqa týspeydi. «Qyryq mysaldy» әupirimdep 1909 jyly Peterborda, 1913 jyly Qazannan bastyrsa, «Masa» 1911 jyly Orynborda, 1914 jyly Qazan qalasynda jaryq kórdi. Al 1905 jyly bastalghan úly maydannyng nәtiyjesinde 1913 jyldyng 2 aqpanynda ghana tatar aghayyndardyng bilek kýshimen «Qazaq» gazeti dýniyege keldi. Múny tәptishtep aityp jatqanymyz, 1912 jyly Orynbor qalasynda jaryq kórgen túnghysh qazaq «Álippesi» naqty qay jyly qúrastyryldy, shәkirtter arasynda tәjiriybeden ótip, qoldanyldy degen súraqtargha jauabymyz joq. Ókinishke oray, әzirshe bizding qolymyzgha búl mәselening basyn ashar arhivtik qújattar, bolmasa sol zamannyng syryn ashar estelikteri týsken emes...

Sonymen qazaqtyng túnghysh tәrtipti «Álippesi» (búghan deyin de, keyinde birqatar «Álippeler» bolghan, olar turaly әngime búl joly óz kezegin kýtpek) – Ahmet Baytúrsynúlynyng arab hәrpimen jaryq kórgen «Oqu qúraly». Onyng tolyq aty-jóni – Oqu qúraly. Usul sotie jolymen tәrtip etilgen qazaqsha alifba. Birinshi kitap. Orynbor, 1912 (40 bet). Búl jerdegi  «usul sotiye» – jana әdisteme degen maghynany bildiredi.

Mektepte jýrip qinalghan ústazdyng búl jana jolgha – «tóte jazugha» uchiliyshede әueli múghalim, keyin bastyq bolyp jýrgeninde kóshkeni, ony myng tolghanyp jetildirgeni, shәkirtter ortasynda synap kórgeni sózsiz. Óitkeni Ahang aitady:  «Ár júrttyng týrinde, tútynghan jolynda, minezinde qanday basqalyq bolsa, tilinde de sonday basqalyq bolady. Bizding jasynan ne oryssha, ne noghaysha oqyghan bauyrlarymyz sózding jýiesin, qisynyn naghyz qazaqsha keltirip jaza almaydy, ne jazsa da qiyndyqpen jazady, sebebi jasynan qazaqsha jazyp daghdylanbaghandyq. Oryssha oqyghandar orys sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen, noghaysha oqyghandar noghay sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen, qazaq sózderin alyp orys ne noghay jýiesimen tizse, әriyne, ol naghyz qazaqsha bolyp shyqpaydy. Sonday kemshilik bolmas ýshin әr júrt balasyn әueli óz tilinde oqytyp, óz tilinde jazugha ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghannan keyin basqasha oqyta bastaydy. Biz de tilimiz búzylmay saqtaluyn tilesek, ózgelershe әueli óz tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytu tiyis» (Baytúrsynúly A. Qazaq til bilimining mәseleleri. Almaty, 2013, 13-14-bb.).

Búl alghashqy tól «Álippenin» basty ozyqtyghy men jetistigin bir auyz sózben bayandar bolsaq, arab әlipbiyindegi 28 hәripti qazaqshagha beyimdeu, әr dybysqa jeke-jeke tanba alu. Qazaq sózderinde qoldanylmaytyn, tek arab tiline tәn hәripterden bas tartu. Qazaqtyng jinishke tól dybystaryn tanbalaghanda «dәiekshe»-ni qoldanyp, ýlken ýnem jasau. Tildi oqytu men mengertuge qatysty terminderdi oilap tauyp, at taghu.

Ahang kópting de Qúrannan, músylmanshylyqtan qol ýzbeuin oilasa kerek, ile-shala jana «Álipbiyin» jaryqqa shygharady. Ol – Oqu qúraly. Qazaqtan basqa týrki, gharab, farsy sózderine jazylatyn әripterdi ýiretu ýshin hәm oqugha tóseltu ýshin tәrtip etilgen. Alifbagha jalghas. Ekinshi kitap. Orynbor, 1913 (52 bet). Zaman talaby solay boldy ma, әlde qoghamnyng súranysy bolmady ma, әiteuir biz búl «Álippege» jalghas ekinshi kitaptyng qaytalap basylghanyn kórmedik. Al birinshi kitap, naghyz «Álippemiz» talay qaytalap basyldy, mol danamen janghyryp jariyalanyp otyrdy. Kýni keshege deyin osy «Álippemen» hat tanyghan aghalarymyz ortamyzda jýrdi. Qytaydaghy qalyng qazaq ony әli de tútynuda. Negizinen Ahannyng «tóte jazuy» resmy týrde memleket tarapynan 1924 jyly ghana bekitilgenimen, ony 1913-1929 jyldar aralyghynda barsha búqara tútyndy. Óitkeni, bizding qolymyzda «Oqu qúralynyn» birneshe basylymy bar:

- Ekinshi basyluy. Orynbor, 1914, 96 bet.
- Ýshinshi basyluy. Orynbor, 1916, 98 bet.
- Tórtinshi basyluy. Tashkent, 1922, 95 bet.
- Altynshy basyluy. Orynbor, 1923, 72 bet.
- Jetinshi basyluy. Orynbor, 1925, 72 bet.

Búnyng syrtynda qolymyzgha jaqynda týsken erekshe qúndy jәdiger –Semey oblystyq «Alashorda» sovetining qoldauymen Alash (Semey) qalasynda jaryq kórgen «Oqu qúralynyn» 1919 jylghy (40 bet) basylymy.

Sauatsyzdyqpen ayausyz kýres jýrgizgen sovet ýkimeti de Ahmet Baytúrsynúlynyng «Álippesinen» qashyp qútyla almady. Ol endi «Sauat ashqysh. Dybys jolymen tәrtiptelgen qazaqsha әlip-bi. Sauatsyz ýlkender ýshin birinshi kitap. Orynbor, 1924» (114 bet) dep ataldy. Búl ýlkenderge arnalghan «Sauat ashqysh» týrli suretterimen tolyqtyrylyp 1926 jyly Semeyde (83 bet) qayta basylsa, búdan keyin «Álip-bi. Jana qúral» degen atpen 1927 jyly Qyzylorda-Tәshkende (116 bet), 1928 jyly Qyzylordada (116 bet), songhy ret 1936 jyly taghy da astana Qyzylordada basylyp shyqty.

Áriyne, búlardyng barshasynyng basyn qosyp, tolyq tirajyn eseptegen eshkim joq әzirge. Týrkistan ASSR-da janqiyarlyqpen ondaghan tól oqulyq shygharyp, halyqtyng kózin ashqan aghartushy Halel Dosmúhamedovting de Ahannyng enbekterin birneshe ret yjdaghatpen, mol tirajben Tәshken qalasynda bastyryp shygharyp, taratqanyn este tútsaq, búl «Álippelerdin» qazaq halqy ýshin ruhany sauaby sheksiz deuge qaqymyz bar.

Búl «Álippeler» men «Sauat ashqyshtar» (ýlkender ýshin) syrtynda aghartushy kóptegen әdistemelik qúraldar jazyp, «Bayanshy», «Álippe astary», «Til júmsar», «Núsqaushy» kitaptaryn shygharghanyn kelesi bir taldamada tolyqtyra ketermiz.

Sonympen Aghartushynyng jazghan-syzghan, baspa betin kórgen jariyalanymdaryna sýiene otyryp, onyng tútas filologiyalyq (til men әdebiyet) ilimining evolusiyasy haqynda tómendegidey satyly jýie týzuge bolady:

- Dәstýrli arab әlipbiyindegi kóptegen tanbalardyng basy artyq ekenin sezinui.

- Qazaq tilining dybystyq jýiesin (fonetikasyn) den qoyyp zertteui.

- Qazaq tilindegi ýndestik zandylyghyn (singarmonizm)  tanyp-bilui.

- «Bir dybys – bir tanba» nemese kerisinshe «bir tanba – bir dybys» prinsiypine toqtaluy.

- Qazaq әlipbiyin (alfaviytin) janasha týzui.

- «Dәiekshe» tanbasyn oilap tabuy.

- Jana oqu әdisi (usul sotiye) jolymen tәrtip etilgen túnghysh qazaqsha «Álippe» – «Oqu qúralyn» jazuy.

- «Oqu qúralynyn» «Qazaqtan basqa týrki, gharab, farsy sózderine jazylatyn hәripterdi ýiretu ýshin» «Álippege» jalghas ekinshi kitabyn jaryqqa shygharuy.

- Ýlkender ýshin tóte jazuly «Sauat ashqyshty» dayyndauy.

- Qazaq mektebining múghalimderi ýshin qosymsha «Bayanshy», «Álippe astary», «Til júmsar», «Núsqaushy», «Oqu qúraly» (Hrestomatiya. T.Shonanovpen birge, ýsh basylym kórgen) syndy әdistemeli qúraldar qúrastyrghany.

- «Til – qúral» atty ýsh kitaptan túratyn (Fonetika, Morfologiya jәne Sintaksiys) qazaq grammatikasyn týzui.

- «Ádebiyet tanytqysh» (Tashkent, 1926) atty qazaq әdebiyettanuy men foliklory boyynsha oqulyq jazyp, bastyruy.

- Kóp enbekterining («Qazaq tilining teoriyasy», «Mәdeniyet tarihy») qoldy boluy jәne mol múrasynyng tiyanyqty izdestirilmeui.

Bir marqayatynymyz – últtyng úly ústazy qazaq topyraghynda alghash dýniyege kelgen búl izdenisti izashar enbekterinde әrbir ghylymy úghym-týsinikke ataulyq mәn berilip, qazaq til bilimi men әdebiyettanymynyng tútas termindik jýiesin qalyptastyrdy.

Úly Múhang – Múhtar Áuezov ghasyr basynda: «Ahang songhy jyldary uaqytynyng bәrin qazaqtyng mektebine saryp qylyp, istegen isi de, jazghan jazuy da jalghyz soghan arnalghan... Ahang ashqan qazaq mektebi, Ahang týrlegen ana tili, Ahang salghan әdebiyettegi elshildik úran ... óner-bilim, sayasat jolyndaghy qajymaghan qayraty, biz úmytsaq ta, tarih úmytpaytyn ister bolatyn», – dep zamanauy baghasyn bergen-túghyn. Aghartushynyng osy eren enbegin biz qalaysha úmytamyz?!. Úly ústazdyng «Oqusyz [býginshe aitsaq, «bilimsiz»] halyq qansha bay bolsa da, biraz jyldardan keyin onyng baylyghy ónerli halyqtardyng qolyna kóshedi» degen kóregendiginen qorytyndy shyghara aldyq pa?! Alash kósemining «Oljaly jerde ýlesten qalghanymyz, joraly jerde joldan qaghylghanymyz – bәri nadandyq kesapaty» degeni aldymyzdan shyghyp jýrmey me?!: Taghy da Ahang aitady: «Qazaqta bilimdi adam joq emes, kóp; biraq solardyng kóbi bar bilimin halalgha emes, haramgha júmsap ghadettengen». Oilanayyq, aghayyn! Ásirese býgingi bilim kýni balamyz kózin «Álippemen» tyrnap asha ma, әlde kindigimen «Bukvarigha» baylana ma?!. Býgingi kýnning eng auyr, eng salmaqty súraghy osy bolsa kerek...

(Jalghasy bar)

prof. Gharifolla Ánes

Abai.kz

18 pikir