Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Alashorda 2009 25 pikir 28 Tamyz, 2020 saghat 12:08

Sovettik Qazaq avtonomiyasy qalay әzirlendi?

Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Sovetining Qazaq Respublikasyn qúru jóninde shygharghan Dekretine biyl 100 jyl tolyp otyr. Ony dayyndaugha eki jylday uaqyt ketken bolatyn.  

Býkilqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesining   Jahansha Dosmúhamedov bastaghan delegasiyasy 1918 jylghy nauryzdyng sonynda Mәskeuge kelip, Sovnarkom basshylarymen  tikeley kelissóz jýrgizgen-di. Ekinshi Jalpyqazaq sezining Hattamasyn tapsyrghan, Kishi Sovnarkomda júmys istep, Alash Ordasy mekemelerin sovettik reliske auystyru jobasyn jasaghan. Sovet ýkimeti Alashorda delegasiyasyna Narkomnas kúramynda qazaq isterimen shúghyldanatyn arnayy komissariat ashugha jәne tayau mezgilde qazaq avtonomiyasyn jariya etuge uәde etti. Sonday uәdeni tóte jeli arqyly Semeydegi ortalyq Alashorda basshylaryna da berdi. Biraq delegasiyagha qomaqty qarjy bólip, Mәskeuden shygharyp salysymen uaghdalastyqtan tayqyp ketti. Búl «Alash-Orda» Halyq Kenesinin  jergilikti sovettermen sanaspay, tikeley ortalyq sovet ókimetimen qarym-qarym qatynas jasauynan  shygharghan qorytyndylary bolatyn. Jer-jerdegi kenestik ókilderge «dosmúhamedovterding burjuaziyalyq avtonomiyasyn moyyndarynan sypyryp tastau» jóninen jana núsqaular berildi,  «qazaq territoriyasynyng avtonomiyasyn sovettik negizde jariyalau jobalanatyny» habarlandy.  Sodan Sovettik Qazaq avtonomiyasyn dayyndau júmystary bastaldy...                                                                      

1918 jylghy 11 mamyrda Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng janynan Qazaq bólimin ashugha qauly alyndy. Áliby Jangeldinning úsynysy boyynsha bólim bastyghy bolyp, sovet iydeyalaryn birden qabyl alghan, Jangeldinning senimdi kómekshisine ainalyp, Torghay sezinde oblatkomnyng jauapty lauazymyna saylanghan eski rejim intelliygentterining biri Múhamediyar Túnghashin taghayyndaldy. Qazaq bólimine kýrdeli de jauapty mindetter jýkteldi. Aqtardan azat etilgen batys audandarda jergilikti Kenesterdi úiymdastyru, sovet ókimeti alaulatqan Qazan revolusiyasynyng iydeyalaryn ýgitshiler men baspasóz arqyly maydangha shektes jәne aqtar biylep túrghan Jayyq syrty dalasyndaghy audandarda nasihattau, sharuashylyq mәselelerimen qatar últtyq әskery bólimder qúrumen shúghyldanu mәseleleri údayy kýn tәrtibinde boldy. Kezdesip túrghan týrli qiyndyqtargha qaramastan, Narkomnastyng Qazaq bólimi osy mindetterding oryndaluyna  әrdayym qol jetkizip otyrdy.  Bólimning negizgi júmysy Bókey ordasynda jýrgizildi. Petrogradtan satyp alynghan baspahana 1918 jyldyng sonyna qaray Ordagha ornalastyryldy. Baspahanada qazaq tilinde taraytyn  «Dúrystyq joly» gazeti 10–15 myng danamen, conday-aq týrli sayasy әdebiyet, kitapshalar, ýgit-nasihat materialdary shygharylyp túrdy. 1919 jyldyng basynan Býkilqazaq sezin shaqyru jәne Qazaq dalasynyng Sovettik avtonomiyasyn jariyalau isine dayyndyq jasaugha kiristi. 

VSIYK-ting 1919 jylghy 4 sәuirdegi qaulysynda: «Qazaq isteri boyynsha komissar j. Túnghashinning súrauhatyna jauap retinde Býkilqazaq sezin Orynbor qalasyna shaqyrugha rúqsat etilsin», – delindi. Narkomnas soghan sәikes 5 sәuirde bastamashy top qúramyn bekitti. Bastamashy toptyng 1919 jylghy 25 sәuirde Ordada ótkizgen alghashqy mәjilisinde «sezding baghdarlamasyn jәne halyqqa ýndeu jazu jj. Lukashev, Qarataev, Schetchikov, Shombalovqa tapsyrylsyn», – degen qauly shyqty. 26 sәuirde bolashaq avtonomiyalyq respublikanyng aumaghy men shekarasy, saylau ótkizudi úiymdastyru, memlekettik gerb pen konstitusiya jobasyn jasaugha konkurs jariyalau mәseleleri qaraldy. 28 sәuirde bolashaq  Býkilqazaq sezining kýn tәrtibi bekitildi. Sonday-aq osy otyrysta «jj. Qarataev pen Schetchikov jazghan ýndeu tolyghymen qabyl alynsyn» dep sheshildi. Bastamashy toptyng qorytyndy mәjilisinde sezge delegattar saylau prinsipteri men tәrtibi talqylandy. Býkilqazaq sezi «1919 j. jana stili boyynsha mausymnyng bastapqy kýnderinde Orynbor qalasynda, eger Orynborda ótkizuge mýmkindik bolmasa, onda Oral, Han ordasy nemese Aqtóbede shaqyrylady» dep úigharyldy. «Saghan qazir búryn oryndalmaytynday kóringen ansauly armanyndy jýzege asyru mýmkindigi berildi, saghan qazir ózinning qúqyqtyq derbestigindi alu mýmkindigi berildi!» – dey otyryp, júrtshylyqqa: «Qazaq bauyrlar! Sezge jigerlene dayyndalyndar! Ózderinning tolyq senimderine kirgen ókilderdi delegattyqqa saylandar!..» – degen úran tastaldy.  

Narkomnastyng Qazaq bólimi Avtonomiya jariyalaugha dayyndyq júmystaryn erekshe tiyanaqtylyqpen jýrgizgenmen, azamat soghysyndaghy kýrdeli jaghdaygha, maydandarda tughan jana qiyndyqtargha baylanysty, kózdelgen sezd jobalanghan uaqytqa shaqyrylmady. 1919 jylghy mamyrda Dala ólkesining Tótenshe komissary Áliby Jangeldin Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru mәselesi boyynsha әueli Narkomnas IY.V. Stalinnin, odan Predsovnarkom V.I. Leninnin, sosyn taghy da  Stalinning qabyldauynda bolyp, aghymdaghy jaghdaydan tuyndaghan mәseleler men olardy sheshu joldary jóninde aqyldasty. Ertenine Stalinning basshylyghymen Últ isteri halkomatynyng otyrysy ótti. Sol mәjiliste ólkeni basqaratyn әskeriy-revolusiyalyq komiytet qúru jәne onyng erejesin jasau jayynda manyzdy sheshim qabyldandy. Qúrylatyn Qazaq revolusiyalyq komiytetining әrtýrli qyrlaryn pysyqtaudy kózdegen birqatar komissiya mamyr–mausym ailarynda júmys istedi. Qazaq bólimi tikeley qatysyp, Qazrevkom Erejesi jasaldy. Joba 1919 j. 25 mausymda Últ isteri, Ishki ister, Jer-su, Syrtqy ister halkomattarynyn, Býkilresey Bas shtaby men Týrkistan Respublikasynyng ókilderinen  qúralghan vedomstvoaralyq komissiyada qazaq delegasiyasynyng (Áliby Jangeldiyn, Múhamediyar Túnghashiyn, Qúsayyn Bekentaev, Bayqadam Qaraldiyn) qatysuymen qaraldy. Qazaq ólkesin basqaratyn Revolusiyalyq komiytet turaly uaqytsha ereje 1919 jylghy 10 shildede Predsovnarkom V.I. Leninning tóraghalyghymen ótken RKFSR Halkomkenesinin  qaulysymen bekitildi de, sol kýni Lenin Qazrevkomdy qúru turaly Dekretke qol qoydy.  Búl qújat ólkedegi jergilikti basqaru organdary men sovettik avtonomiyany jasaudyng basy, Qazaq Respublikasyn úiymdastyrudaghy alghashqy qadam edi. 

Qazaq ólkesining avtonomiyasy jariyalanghangha deyin ólkeni basqaratyn Revolusiyalyq komiytetting qolyna ólkeni basqarudaghy jogharghy әskeri-azamattyq biylik shoghyrlandyryldy. Qazrevkomnyng alghashqy  qúramynda  revkom tóraghasy – Stanislav Pestkovskiy, mýsheleri – Áliby Jangeldiyn, Baqytjan Qarataev, Seyitqaly Mendeshev, Ahmet Baytúrsynov, Ábdirahman Áytiyev boldy.   Qazaq ólkesining territoriyasy Týrkistan respublikasynyn, Qazaq sezining jәne ortalyq Sovet ókimetining kelisimimen anyqtalady delindi. Oghan deyin Revkomnyng qarauyna Astrahan guberniyasyndaghy qazaq   territoriyasy, Oral, Torghay, Aqmola jәne Semey oblystary kiretini atap kórsetildi.  Revkomnyng úiymdastyryluyna baylanysty Narkomnastyng Qazaq bólimi taratylyp, ornyna VSIK janynan Qazaq ólkesining ýsh adamnan túratyn ókildigi  qúryldy. Qazaq bólimi qúrghan Bókey ordasyndaghy Komissiyanyng ornyna Qazrevkomnyng janynan ashylatyn bólim Qazaq ólkesining jalpy sezin shaqyratyn boldy. Erejede barlyq atqarylugha tiyis mәsele 19 tarmaqqa bólinip, naqty tújyrymdaldy. 

1919 jylghy 7 tamyzda Revkom tóraghasy Pestkovskiy partiyanyng Ortalyq komiytetine, Halkomkeneske, Últ isteri halkomatyna,  Últhalkomattyng Qazaq bólimine jedelhat salyp, Qazrevkomnyng túraqty júmys ornynan – Orynborgha kelip jetkenin habarlady.  Revkomnyng qysqa merzim ishinde úiymdyq túrghyda qalyptasuyna RK(b)P Orynbor guberniyalyq komiyteti jan-jaqty kómek kórsetti. Alghashqy kezde Qazrevkom apparatynda tek mýsheleri men birli-jarym jergilikti intelliygentterden tartylghan qyzmetkerler istedi de, kýsh-jiger negizinen jergilikti revkomdarmen, Oral, Orynbor basshy organdarymen baylanys ornatugha jәne Erejege say qyzmet jýrgizuge qabileti jetetin apparat jasaqtaugha júmsaldy. 1919 jylghy qyrkýiekting basynda bólimder úiymdastyryldy. Qazrevkomnyng 12 qyrkýiektegi otyrysynda alghashqy saylaular ótkizilip, ashyq dauyspen revkom tóraghasynyng orynbasary, әskery komissar, ishki ister, qarjy-sharuashylyq, halyq aghartu, azyq-týlik jәne әleumettik qamsyzdandyru bólimderining mengerushileri saylandy. Keyinirek zan, jer óndeu, densaulyq saqtau, enbek, sovnarhoz (kenestik halyq sharuashylyghy), aqparat, poligrafiya bólimderi, jalpy kense, tergeu komissiyasy, ólkelik әskery tribunal, júmysshy-sharua inspeksiyasynyng ólkelik komissariaty qúryldy. Qazrevkomnyng apparatyn qúraytyn osy mekemelerding barlyghynda 1919 jyldyng sonyna qaray 138 qyzmetker istedi. Revolusiyalyq komiytetke,  onyng basshylyghy men mýshelerine ózderine jýktelgen mindetterdi oryndau ýshin keng kólemdegi ókilettilik berildi. Búlar akademik Salyq Zimanovtyn  ghalymdar S. Dәuletova, M. Ismaghúlovpen birge jazghan «Kazahskiy revolusionnyy komiytet» atty enbeginde jan-jaqty zerdelengen. 

Qazrevkom oblystardaghy halyq sharuashylyghyn, mәdeniy-әleumettik jәne sayasiy-әkimshilik tynys-tirshilikti tikeley de, oblrevkomdar, oblatkomdar arqyly da basqarudy jýzege asyrdy. Jergilikti Sovetterdi nyghaytu, olardy saylau jәne qayta saylau sharalaryn úiymdastyrdy. Kenes biyligining irgesin keneyte týsudi qamtamasyz etti. Reseyding kórshi oblystarynyng qarauyndaghy qazaq jerlerin biriktiru jóninde eleuli júmystar atqardy (mәselen, Sibir revkomy qaramaghyndaghy Chelyabinsk audandyq basqarmasynyng qúzyryna berilgen Qostanay ýiezin Qazaq ólkesi revkomynyng qaramaghyna qaytaru jayynda Ahmet Baytúrsynov egjey-tegjeyli bayandama jasady, 1919 jylghy 13 qyrkýiekte ýsh adreske – VSIYK-ke, Leninge jәne Qazaq ókildigining basshysy Qúsayyn Bekentaevqa Qazrevkom atynan jedelhat joldandy, al 16 qyrkýiekte bayandamanyng ózi tabys etildi). Respublikalyq rejimde júmys istep túrghan derbes qúrylym Batys Alashordamen kelissózder jýrgizdi. Bólimshening kýlli  әskerimen, qaru-jaraghymen, mýlkimen kenes ókimeti jaghyna shyghuyna qol jetkizip, 1920 jylghy 5 nauryzdaghy qaulysymen Alash-Ordany memlekettik organ retinde mýldem joydy.   

Revkomnyng birden qolgha alghan sharuasy – Býkilqazaq sezin shaqyru mәselesin tiyanaqtau bolatyn. Búl rette ol Narkomnastyng Qazaq bólimi jýrgizgen júmystardy  jalghastyrdy. 1919 jylghy 15 qyrkýiekte Erekshe komissiya qúryp, oghan sezdi shaqyru jóninde núsqaulyq әzirleudi tapsyrdy. Komissiya birinshi kezekte Kenesterding Býkilqazaqtyq sezine delegattar saylau tәrtibin jasaumen shúghyldandy. Ýiezderde Sovet ókimetin qúratyn uaqytsha revkomdar taghayyndaugha ókilettilik berip, ókilderin jer-jerge issapargha attandyrdy. 1919 jylghy 17 jeltoqsannan «Úshqyn» (býgingi «Egemen Qazaqstan») gazetin shyghara bastady. Qazrevkomnyng habarshysyn («Izvestiya Kirgizskogo voenrevkoma»), qazaq tilinde týrli sayasiy-kópshilik әdebiyetti, oqu qúraldaryn, paraqshalar men ýndeuler shygharudy jolgha qoydy. 1919 jylghy jeltoqsanda VSIK Bashqúrtstan, Tatarstan, Qazaqstan isteri boyynsha mәjilis ótkizdi. Basqa mәseleler qatarynda Qazaq ólkesining shekarasy turaly mәsele qarap, týbegeyli sheshimin tabudy VSIYK-ting әkimshilik komissiyasyna tapsyrdy. Ákimshilik komissiyadaghy dauly talqylaulargha qatysa kele, Qazrevkom 1920 jylghy 16 mamyrda «Qazaq respublikasynyng shekarasyn aiqyndau jónindegi komissiya turaly» arnayy mәsele qarady. Komissiyagha qazaq respublikasy territoriyasyna kirgizilui tiyis aumaqtardy aiqyndap, bolashaq respublikanyng shekaralaryn dәl belgileu, Sovnarkomge  úsynys, Býkilqazaq sezine bayandama jobasyn әzirleu, respublikanyn  ishki әkimshilik bólinisining jobasyn jasau tapsyryldy. 20 mamyrda Alashordanyng búrynghy qyzmetkerlerin paydalanu jóninde úsynys әzirleu, «ólke shekarasyn belgileu jayyndaghy komissiyanyn»  júmysyn naqty úiymdastyru qaraldy. Oral guberniyasynyng Qazaq ólkesi qúramynan bólinui turaly tuyndaghan mәsele boyynsha Oral gubrevkomymen maqsatkerlik kelissóz jýrgizildi. Qazaq ólkesine Aqmola, Semey oblystaryn  qosu mәselesinde de 1920 jylghy shildede qiynshylyqtar úshyrasty. Qazrevkomnyng sayasy komissiyasy Omby, Semey, Aqmolada jýrgizgen júmystar, Sibir revkomymen kelissózder  ong nәtiyje bermedi. Osy shamada Sibrevkomnyng әkimshilik baghynysyndaghy Petropavl, Kókshetau, Omby ýiezderi qayda qaraytynyn sheshu ýshin Qazrevkom VSIYK-ting Ákimshilik komissiyasyna ótinish týsirdi.  Sonday-aq Qazrevkom  soltýstiktegi ýiezder men oblystardy qazaq ólkesine qosu sharuasymen týbegeyli shúghyldanu ýshin óz tarapynan «Soltýstik komissiyasyn» qúryp, osy Komissiya 1920 jylghy mausymda issaparmen teristiktegi audandargha shyqty. Al Qazaq ólkesine Syrdariya men Jetisu oblystaryn qosu sharuasy ózinshe jeke qaraluy tiyis mәsele edi. Osy mәsele jәne atalghan oblystarmen qosa Manghystau, Krasnovodsk ýiezderin de Qazaq ólkesi qúramyna beru jóninde kelissóz jýrgizui ýshin Qazrevkom 1919 jylghy 11 qarashada óz ókilin taghayyndap, Týrkistan respublikasyna  jibergen. 1920 jyly Qazrevkom búl mәseleni VSIYK-ting qarauyna shyghardy. Al 27 nauryzda Týrkatkomnan Oral oblysyna ekonomikalyq  jәne sayasy túrghydan  asa jaqyn adaylyqtardyn  Qazólkening әkimshilik baghynysynda boluy dúrystyghyn moyyndaudy resmy súrap, Aday men ózge de kóshpendiler isteri boyynsha Erekshe komissiya qúrdy. Býkiladaylyq Kenester sezi ótkizilip,  Aday ýiezdik revkomy saylandy. Qazrevkom Týrkatkomgha, Kaspiy syrty (Zakaspiy) oblrevkomyna  tiyisti ótinish joldap, «Manghystau ýiezining Qazólkege qosyluyna qarsy emestigin» tújyrymdaghan kelisimin aldy. Mәsele bolashaq respublikanyng aumaqtyq shekterin talqylaghan Mәskeudegi tamyz mәjilisterinde  birjola sheshimin tapty. 

Osy qysqa sholudan bayqalatynday, qazaq jerlerin birtútas respublika shanyraghy astyna jinauda Qazaq revolusiyalyq komiyteti eleuli ról atqardy. Qazrevkom 1920 jylghy mausymda Últ isteri jónindegi halkomatqa «Qazaq ólkesining aumaghy men shekaralary turaly» degen atpen Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru turaly jobany әzirleu aldyndaghy qújatyn úsyndy. Onda «Qazaq respublikasynyng shekaralaryn anyqtaghanda eng aldymen eskeriluge tiyis jaghdaylar» kórsetildi. Ólkede qazaqtardan basqa, orys sharualary men júmysshylarynyng kóptegen ókilderi túratyny, ólkening óz ekonomikalyq, ónerkәsiptik jәne mәdeny ortalyqtary mýldem joq, olarsyz qalypty ómir sýru men damudyng mýmkin bolmaytyny aityldy. «Qazaq ólkesining sayasy jәne ónerkәsip ortalyqtary (Astrahan, Oral, Orynbor, Qostanay, Omby, Semey, Tashkent) shet aimaqtarda jatqandyqtan» tuatyn qiyndyqtar tizilip,  aimaqtarda qalyptasqan baylanystardy ýzbeu kerektigi, sonday-aq kýrdeli jer mәselesin sheshu baghyttary atap kórsetildi. Qazrevkomnyng birer mýshesi ózinshe oy qorytyp, revkom bekitken qújatta kórsetilgen aumaqty bir jaghynan, «burjuaziyalyq últshyldar óz yqpalyn arttyru ýshin paydalanyp ketedi», ekinshi jaghynan,  «orystar iygergen teristik jәne shyghys jolaqtardy Qazólkege beru ...osy aumaqtardaghy orystardyng tolquyn tughyzady» degen qauip aitty. 

VSIK Tóralqasy  mәseleni óz qolyna aldy. Qazrespublikany basqaru, onyng shekaralary jayyndaghy mәselelerdi talqylaugha Omby, Chelyabinsk, Orynbor, Oral, Tashkent, Han ordasynan ókilder shaqyrdy. Qazrevkom Stalinnen shaqyru alghan boyda birqatar dayyndyq jiynyn ótkizdi. Ayryqsha komissiya qúryp, oghan Ortalyqta talqylanbaq mәselelerge baylanysty qajet materialdar  jinaqtau mindetin jýktedi. Sonymen birge VSIYK-ting janyndaghy Qazrevkom ókildigi 22 adamnan túratyn «Mamandar komissiyasyn» qúrdy. Komissiyagha shúghyl týrde «ólkening tarihi, etnografiyalyq, tabighy jәne ekonomikalyq jaghdayy turaly derekterge» sýiene otyryp, Qazaq respublikasy shekarasynyng jobasyn jәne yqtimal shekterining kartasyn jasau mindetin artty. Qazrevkom ólkelik delegasiyanyng qúramyn 1920 jylghy 8 jәne 20 shildedegi sheshimderimen belgiledi. Mәjilis Mәskeude 9 jәne 10 tamyzda, eki kýn boyy bolashaq qazaq avtonomiyasy aumaghyn aiqyndaugha baylanysty mәselelerdi múqiyat talqylady. 12 tamyzda Lenin ýshinshi mәjiliske tóraghalyq etti, onda mәjilisting qorytyndysy, talqylau kezinde  boy kórsetken kelispeushilikter qaraldy. Lenin mәselege manyzdy sayasy mәn berdi, alauyzdyq tughyzghan kýrdeli mәselelerding birqataryna óz pikirin bildirip, dúrys sheship berdi. 14 tamyzda Narkomnas alqasy Kazaqtyng Sovettik Respublikasyn qúru turaly Dekretting jobasyn bekitu turaly sheshim qabyldady. Qazaq ólkesining shekterin resmy rәsimdeu mәselesi  osylay júmysshy jәne vedomstvoaralyq komissiyalarda  kelisilgennan son, ony 17 tamyzda VSIK Tóralqasynyng Ákimshilik komissiyasy qarady. Narkomnastyng úsynghan  jobasy birli-jarym eleusizdeu ózgerister jasalyp bekitildi. Ákimshilik komissiya bekitken osy joba alghash ret sol kýni, 17 tamyzda, ekinshi mәrte 24 tamyzda Halkomkenesting Lenin tóraghalyq etken otyrystarynda  talqylandy. Qújat jobasy maqúldanyp, VSIYK-ting qarauyna jiberildi.  Qazaq halqynyng memlekettiligin jasaudy әzirleu jolynda 1918 jyly mamyrda Últhalkomattyng Qazaq bólimi bastaghan, odan Qazrevkom 1 jyl 1,5 ay jýrgizgen izdeniske toly ýderis kýtuli nәtiyjege qol jetkizdi: 1920 jylghy 26 tamyzda tarihy Dekret dýniyege keldi. Avtonomiyaly Qazaq Respublikasy Resey Sosialistik Federativtik Sovettik Respublikasynyng bóligi retinde qúryldy. Avtonomiyaly qazaq memlekettigining qúramyna Semey oblysy (Pavlodar, Semey, Óskemen, Zaysan, Qarqaraly ýiezderimen), Aqmola oblysy (Atbasar, Aqmola, Kókshetau, Petropavl ýiezderimen) jәne Omby ýiezining qazaqtar túratyn bir bóligi  berildi. Qazrevkom men Sibrevkomgha ózara kelisip, Omby ýiezining Qazaq jәne Sibir bólikterin dәl mejeleu mindetteldi.   Torghay   (Qostanay, Aqtóbe, Yrghyz, Torghay ýiezderimen) jәne Oral (Oral, Ilbishin, Temir, Guriev ýiezderimen) oblystary, Zakaspiy oblysynyng Manghystau ýiezi, osy oblystaghy Krasnovodsk ýiezining 4-shi jәne 5-shi Aday bolystary, Astrahan guberniyasynyng Siynemor bolysy, Bókey ordasy, 1-shi jәne 2-shi Teniz jaghalauy okrugterine japsarlas búrynghy qazynalyq obrok jerlerining aumaghy respublika qúramyna qosyldy. Qazrevkomgha Teniz jaghalauy jolaghy jәne Safronov, Ganushkiyn, Nikolaev bolystary qaratyldy. Astrahan atqaru komiyteti janynan  Qazrevkom men Astrahan atkomynyng ókilderi kiretin komissiya qúryp, halqy aralas oblystardaghy ózara qarym-qatynastardy múqiyat retke keltiru kózdeldi. Al Týrkrespublika qúramyndaghy qazaq territoriyalaryn Qazrespublika qúramyna qosu sonda túratyn júrttyng erik-jigerine baylanysty sheshiledi dep kórsetildi.

...Jetpis bir jyl sovet tuyn kótergen ghúmyry aqyry ansauly tәuelsizdikke úlasqan Respublikamyz búdan jýz jyl ilgeride dýniyege osylay kelgen edi... 

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

25 pikir