Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 3929 1 pikir 26 Tamyz, 2020 saghat 11:33

Bauyrsaq (әngime)

Qarasha týse Arqa qazaghynyng soghymnyng sharuasymen әjepteuir әbigerge týsetini bar. Aduyndy qys alty ay boyy jambastap jatyp alatyndyqtan búl jerde týstiktegidey soghymdy ayaq-ayaq, jilik-jilik etip alyp, jekjat-júrattyng sybaghasyna dep soghymbasyda asylghan etpen-aq  auyzdyng dәmin alyp otyru mezireti múnda joq.  Tabighattyng kidi minezine tótep beru ýshin shamasy kelgender kemi bir jabaghyny  jyghyp, әitpese jaqsy baylanghan baytaldyng jarty etin jayghap, tonazytqyshyna toghytady. Aqshanqan sәuletti shahargha kóterile kóship kelgenine jiyrma jylgha tayap qalghandyqtan bolar Ghalymnyng múnday mezgildik sharuagha әbden eti ýirengen. Keyingi jyldary bazarda satylatyn soghym dәrining kýshimen baylanghan jylqynyng eti eken, qazangha salghanda irtiktelip, mayy bir jaqqa  bólinip, manyzynyng bәri sorpagha shyghyp ketedi degen el arasyndaghy alypqashpa әngimeden keyin ol biyl «ne jesek te adalynan jeyik» dep sheshken. Izdegenge súraghan degendey, artynsha-aq auyldas inisi Sayat habarlasyp, tanystary Ereymentaugha baryp dalada jayylghan maldy qoradan arzan baghagha tandap alyp soghymgha soyyp әkelgenderin әsirelep jetkizip, aldaghy senbide birge baryp qaytugha ýgittedi. Qajet bolsa dosy arqyly ózderining baratyndaryn aldyn ala habarlap qoyatynyn da eskertti. Ekeui «úrysta túrys joq» dep kelisilgen kýni jolgha attanyp ketti.

Jóndeu júmystary jýrip jatqan keybir tústarda tegis trassadan qara jolgha týsip, oiqy-shoyqyda shek-bauyrdy biraz silkilep alghandary bolmasa  Ereymentau baghytyndaghy jol anau aitqanday jaman emes. Tek ýlken joldan ongha búrylghannan keyingi dalanyng jolynda bir saghattay jaby jýrispen tependeulerine tura keldi. Tang qylanynda attanghan olar besin shamasynda mejeli jerge de jetti. Arsalandaghan eki-ýsh tazysyn ertken aqsary kelgen úzynboyly jylqyshy jigit aldarynan shyqqan boyy aqtaryla sóilep keledi.

– Assalaumaghaleykým, agha! Sizderding keletinderinizdi estip biraz jylqyny qoradan shygharmay ústap otyrmyn. Mal soyatyn jerdi de dayyndap qoydyq. Mynau kómekshilerimdi de ýiirlerdi kórip qaytugha jibermey kidirtip qoydym, – dep súraqsyz-aq aldaghy sharuanyng bәrin jipke tizgendey bayandap tastady. Ózin Jomart dep tanystyrdy. Auyl qazaghynyng iltipatymen ýiden dәm tatyp shyghu mindetimiz ekenin aitudy da úmytpady. Qarsy aldymyzda túrghan syrtqy sybaghyn jel mýjip, shatyry kónere bastaghan kishirek ýige kiruge isharat bildirdi. Jolaushylardyng jataghan tamnan otyz qadamday jerde әli ónin soldyra qoymaghan aq júmyrtqaday janadan salynghan qyzyl shatyrly ýige kózderi týskenin angharyp:

– Búl ýy qojayyndyki, әr apta sonynda dostarymen kelip, angha shyghyp, demalyp qaytugha biyl әdeyi saldyrdy. Ishinde ashana, dәrethana, dush siyaqtynyng bәri bar. Qúddy qonaq ýy siyaqty. Kiltin ózi ghana ústaydy,– dedi tәptishtep jәne enseli ýige shaqyra almaghanyna ózin kinәli sanaghanday aqtalyp. Ghalym myna jigitting sóz ýnemdegish qabiletine tanghaldy. Zadynda mal sonynda jýrgen jandardyng en dalada qauqyldasargha qara tappay, әregidik osynday sharualarmen kelip qalghan adamdardyng miyn ashytyp, joq-bardy termelep, birdi aityp birdi qoyyp myljyngha basu әdeti-túghyn. Al mynau, sabazyn, qajetindi auyz ashtyrmay-aq az sózben aityp tastaydy. Aqparat zamanynyng talaby aidaladaghy malshynyng boyyna da sinip ýlgergen eken ghoy dep oilady ol. Dalanyng jeline boyy tonazy bastaghan Ghalym:

– Inim, dәm búiyrsa quyrdaq dayyn bolghanda ýige sol kezde bas súghayyq, odan da uaqyt ozdyrmay maldy erterek soyyp alayyq, – dedi. Jasy ýlken aghanyng baylam jasauy sol eken jylqyshy jigit sypayylyq rәsimderin kilt tyiyp, qora janyndaghy qadagha arqalaryn sýiep, temeki tartyp túrghan kómekshilerine búrylyp:

– Shal, Bauyrsaq, arqan, pyshaqtaryng dayyn ba?- dedi iske kirisu kerektigin menzep.

Shal degeni dәu de bolsa bet әlpeti alpysqa tayap qalghan egdeleui shyghar dep shamalady. Jaqyn kelip amandasqan Shaldyng jýzine kózi týskende ishkilikting uytymen beti әbden qyrtystanyp, mandayy kartop alabynday jýiektelip, jasyna jetpey sortandana bastaghan eluding ar jaq ber jaghyndaghy sormandaydy kórdi. Bauyrsaq odan jas kórinedi. Bir-eki jylda qyryqtyng qyrqasyna shyghatyn keyip. Dóngelek jýzdi kәduilgi auyl jigiti. Kózining asty qaltalanyp túrghanynan-aq búnyng da araq әzәzilmen biraz әmpey-jәmpey bolghany angharylady. Sózdi Bauyrsaq bastady.

– Sizderding kónilderinizden shyghady jәne aqshalarynyzgha da say keler dep oilap baylanghanyna eki aiday bolghan kýreng baytaldy tanerteng jeke qoragha qamap qoydym. Kemi eki eli shyghady, shyn aitam, ókinbeysizder.

Ghalymgha onyng aqshagha qatysty sózi onsha únanqyramady.

– Áy, inim. Sen mening qaltamdaghy aqshamnyng qansha ekenin kórmey-aq eseptep qoyatyn balgersing be, ne? Odan da kóp sózdi qoyyp, jylqyny kórset.

Talaydyng túqyrtuyna daghdylanyp qalghandyqtan Bauyrsaqqa múnday zirkil men zildi sózder «aynalayyn» dep arqasynan qaqqanday estiledi eken. Sarytemirmen tútastay qaptatqan tisterin kórsete, yrjiya kýlip:

–Agha, men búl jerde jýrgenime eki jyldan asty. Áskershe aitqanda «ded» boldym. Eki jylda kimning qanday soghym alatynyna qaray onyng qansha aqshasy bar ekenin jәne qanday jerde júmys isteytinin birden bilemin. Mysaly, siz әkimshilikte ortasha dengeydegi bastyq bolyp júmys isteysiz nemese shaghyn azyq-týlik dýkenining iyesisiz. Sol sebepti sizding aqshanyz jarty jylqygha ghana jetip otyr. Bay biznesmender jarty-partyna qaramaydy...

Jylqyshy Jomart Bauyrsaqtyng sózuarlana kósemsip ketkenin jaqtyrmay, odyraya qarady da:

-Bar, baytaldy alyp shyghyp, myna kisilerge kórset, – dedi tik kesip.

Bayqaghany qarashanyng qara suyghynda tompighan qos beti qyzylshyraylana týsken sayyn onyng týri de qazannan jana suyrghan qyzyl bauyrsaqqa úqsay týsetin siyaqty. Ony nege Bauyrsaq dep ataytynyn endi úghynghanday boldy. Al Shaldyki aitpasa da týsinikti.

Ghalymgha soghymnyng maly kónilinen shyqty. Túrqy tapaldau kóringenimen jaryqtyqtyng syrtqy jýni jyltyrap, birshama qazy baylap qalghanday eken. Álekendey jalandaghan әlgi eki kómekshi jylqyny dereu jyghyp, bata jasalghan son, Bauyrsaq pyshaghyn maldyng tamaq túsyna taqap «bissimilә» dep oryp jiberdi. Ýsheuining soghym mausymynda kýndelikti jylqy soyyp, ayaq-qoldary әbden mashyqtanyp qalghany bayqalady.  Lәm degizbey әrkim óz sharuasymen ainalysyp jýr. Shal kýpәikesining jenin bileginen týrip, soyylghan maldyng terisin sypyrugha kiristi. Jylqyshy Jomart etti jiliktep, mýsheleuding naghyz sheberi eken. Bauyrsaq ýndemey jýrip qúmangha su toltyryp, shek-qaryn tazalay bastady. Bәrinen búryn Ghalym Bauyrsaqtyng júmysyna riza boldy. Sebebi jol-jónekey etti jabylyp jýrip mýshelep alarmyz, al shek-qaryndy kim tazalaydy dep ózine ózi problema tauyp, mazasy qashyp kelgen edi. Tipti kelisip jatsa sol jerdegi kelin-kepshikke tiyn-tebenin berip, bir jughyzyp alugha da dayyn bolatyn. Onyng oiyn oqyp qoyghanday Bauyrsaq:

-Agha, kórdiniz be, shekteri juan eken, myqty qazy shyghady. Uaqyttarynyz bolsa keshkisin qazyny da ainaldyryp beremin,-dedi.

Odan әri ekeuara әngime jaryqtyq jylqy týligining qasiyeti, etining emge dәru ekendigi jayyndaghy taqyrypqa oiysyp, biraz bilgenderin aqtaryp tastady. Bastapqy tanystyqtaghy әperbaqandau sózine ish jiyp qalghannan keyingi jigitting myna sýikimdi tirligi men kishipeyil niyeti onyng kónilin jibite týskendey boldy.   Dúrystap qarap edi óni-basy taza jigit siyaqty. Sózi de ong men solyn biletin, tipti sauaty bar adamnyng dúrys әngimesi.  Tirshilik nyshanyn jayylghan mal, jortqan an, in qazghan tyshqannyng qimylymen ghana ólsheytin elsiz dalada búl jigit neghyp jýr degen oy keldi. Izder-súrary joq balalar ýiinde tәrbiyelengen túl  jetim shyghar deyin desen, auyl-aymaqtyng ahualyn, aghayyn-tuystyqtyng jay-kýiin alaqandaghyday anyq bilip túr.

Qysqa salym kýn qysqarghandyqtan soghymdy qansha tez jayghadyq degenning ózinde әp-sәtte qas qarayyp qaldy. Ghalym uәdeleskendey soghymnyng dәmi dep jýrek, bauyrdan bólek quyrdaqqa dep biraz et bergen. Óz mayyna pisirilgen qara quyrdaqty Sayat, Jomart kelinshegimen  birge tórteui birge jәukemdedi. Ánsheyinde әngimesi tausylmaytyn Sayat búl joly jaq ashpady. Sóz sóileu reti ózinen jasy ýlken Ghalymnyng enshisinde degendey ýnsiz tyndauda. Qybyr-jybyrmen ýsh-tórt saghat dalada jýrip suyq boyyna ótip ketkendikten be sirkesi su kótermey otyrghan synayly. Jylqyshy Jomarttyn  әngimesi de taq-túq. Sharua jayyn dendep súrasang qojayynyna esep bergendey qora-qopsysy men otyn-suyn qysqa dayyndap qoyghandyghyn naqpa-naq aityp, qazannyng qara jeline biday suyrghanday etip  sholaq qayyrady. Quyrdaqtyng buymen sanagha túshyna siniretin dәmdi de dәripti әngime kýtken edi, jýieli arnasyn tappady. Kóp otyrmay tamaqtan keyin bet sipap dalagha shyqty. Manada osyndaghy jigittermen aqyldasa kele, etti biraz sorghytyp alyp, tangha juyq jolgha shyghayyq dep uaghdalasqan. Taza auada tamaq sinirip biraz jýrdi. Balalyq shaghy eske týsti. Auylda soghym sondyng ózi kishigirim mereke siyaqty ótetin. Kórshi-qolang týgel jinalyp, erkekterding epsektileri etti jilikteuge kómektesip, sózge әuesteri basqa auyldastarynyng soghymdary qalay shyqqannyn әngimelep, әielder jaghy shek-qaryn tazalasyp,  mәre-sәre bolyp jatatyn. Eng qyzyghy quyrdaq basynda bolatyn. Ýlken kisiler tóbedey bolyp tórge jayghasyp, «soghym shýigin bolsyn» dep batasyn berip, auyldyng aldaghy qysqa dayyndyghyn tarqatyp, biren-saran qinalyp otyrghan otbasylargha kóptep-kómektep qolýzik beruge uaghdalasyp, ayaghynda әn-jyr aitysyp tarqasatyn. Myna eki-ýsh qara serigimen dastarqandas bolghan mezette múnday  dalalyq dumannyng lebin tipten sezbedi. Búlarmen salystyrghanda әlgi Bauyrsaqtyng kórgeni bar siyaqty kórindi. Jylqyshynyng ýiine japsarlas qalanghan esigi bólek bólmege bas súqty. Temekening týtinine ystalghan bólmening auasy qolqasyn qapty. Tór jaqqa qoyylghan eski temir kereuette Shal teris qarap býk týsip úiqtap jatyr. Esikke tayau tústaghy kópten sabyn-su kórmegen kir-kir tósekting ýstinde Bauyrsaq eleusiz ghana temeki tartyp otyr. Alakólenke bólmege eskertusiz engen Ghalymgha ol elp ete týsken joq. Jýzine sәulesiz kózben bir qarady da otyrynyz degendey janyndaghy aghash oryndyqty jaqyndatyp qoydy.

***

-Agha, men alqashpyn ghoy.

Ghalymnyng kókeyinde túrghan súraqtyng jauabyn Bauyrsaq jaqauratpay-aq tóbesinen su qúighanday etip bir auyz sózben bәrin laq etkizip aqtara saldy.

– Qoy, olay deme. «Meshkey degen jaqsy at emes», deydi atam qazaq. Sen dýniyege adam degen atpen keldin. Dәm-túzyng tausylghanda sol atpen ómirden ótesin, dedi alystan oraghytyp.

-Oy, agha, men osylay tuyla qaldy dep oilaysyz ba?...

***

Shyn mәninde onyng japan týzde mal sonyna ilesip, jalshy atanyp, jan baghyp jýrgen beyshara halge dushar boluy da teledidardaghy dramalyq serialdardan kem emes edi. Onyng azan shaqyryp qoyghan aty Bauyrtay bolatyn. Bala kezden qoydyng qos býiregindey tompiyp, jaymashuaq kýnde de sary ayaz soryp tastaghanday narttay bop túratyn betine qarap auyl balalary Bauyrsaq atap ketken-di. Kele kele búl atqa ózining de qúlaghy ýirenip, sanasy daghdylanyp, bógde kisimen Bauyrsaq dep tanysatyndy shyghardy.

Onyng balalyq shaghy mamyrdyng mamyrajay kýnindey shuaqty ótti. Kenester túsynda әkesi Qúrman ferma mengerushisi boldy. Ol kezde auyldyng ferma bastyghynyng bedeli qazirgi «men» degen firmanyng bayshykeshinen kem emes-tin. Bauyrsaq es bilgeli ne ishem, ne jeymin degen joq, qashanda iyne-jipten jana shyqqanday su jana kiyimi men qaltasyndaghy aqshasynyng kólemi qashanda qatar-qúrbysynyng kóz qúrty-túghyn. Bir qanadan shyqqan eki úldyng ýlkeni Dәuirtay ózinen mýshel jas ýlken. Jar degende jalghyz bauyrynyng adamzat balasynyng tarihta túnghysh ret gharyshqa úshqan jyly ómirge keluin ata-anasy erekshe yrymgha balap, kosmos dәuirining jana úrpaghyna Dәuirtay degen esimdi enshilep beredi. Sodan keyin anasy Saparkýl qansha tәuip, balgerdi adaqtap, audandyq emhananyng tabaldyryghyn tozdyrsa da birazgha deyin qúrsaq kótere almady. Sóitip Dәuirtay bala kezden ini júmsap, qaryndasqa qamqor bolu siyaqty bauyrmaldyq sezimdi qanyna sinirmey, sayaq bolyp ósti. Múrty tebindep, bozbala jasqa jetkende jaryq dýnie esigin ashqan úyalasynyng nyspysyn sonynan ergen janbauyryna ainalsyn dep Bauyrtay qoyghanmen de es bilgenshe jatbauyr  bolyp ósken jasóskin onsha selt ete qoymady. Bauyrsaq sómke asynyp, qara tanityn jasqa jetpey túryp aghasy mektepti bitirip, alys qalagha oqu izdep ketti. Ózi tili shyqqannan aitatyn Dәutay kókesi әke bedelining arqasynda mektepti ayaqtaytyn jyly Mәskeu memlekettik uniyversiytetininen audangha bólingen jalghyz joldamany alyp, sol zamandaghy ortaq memleketting zanghar ortalyghyna attandy. Oqugha iykemdi qaghylez jas bes jyldy   kileng bespen oqyp, odan әri aspiranturagha qaldy. Ne dese de Mәskeu órkeniyetting ozyq iygiligi toghysqan alyp shahar emes pe. Ata-anasynyng «auylgha qayt, audandyq prokurordyng boyjetken súlu qyzyna en taghyp otyrmyz» degen dәmeli shaqyrtuyn da eren sanaghan joq. Bir jaghy ómir sýruge ynghayly alyp qala tirshiligi únap, búdan bólek aspiranturada jýrgende tanysqan, jymighanda kókshil kózi jaynandap, jýrgende dóngelek bóksesi biyding yrghaghyna basatyn orystyng jiyren shash qyzyn qimay, әke-sheshege birauyz sózben «ghylymgha birjolata bet búrdym, endi mening jolymdy bógemender» degen hat jazyp, mәselening basyn ashyp alghan bolatyn. Auylda aghasyz ósip jatqan Bauyrsaq mektep tabaldyryghyn ertektegi kempir-shaldyng jalghyz júbanyshy Ertóstiktey  «jeke batyr» keypinde attady. Áuelgide oqugha qabyleti jaqsy edi. Biraq әke-sheshening kórgen-baqqan qoldaghy sholjany ýidegi ýlkenderding kýndelikti erkeletkenin ózining erektigi men myqtylyghyna balap, sabaqqa salghyrt qarap, oqugha degen yntasy tómendep, dalabezer jelókpege ainala bastady. Sharanasynan qaghynghan shataqminezdi balalargha erip, sabaqtan qashudy shyghardy. Kýnúzaq mektepting syrtyndaghy tóbege jinalyp, tabylsa mahorka bolmasa temekening túqylyn shegudi әdetke ainaldyrdy. Keregeli ýiding kenjesi kele-kele jigittikting joralghysyna sanap sharappen auyzdandy. Atana nәletting aram asyn alghash ret dәmin tatqany әli esinde. Kóz aldynda jer-dýnie ainalyp, jýregi loblyp, esinen aiyrylyp qala jazdaghan. Erteninde de sóitti. Biraz kýnnen keyin sharaptyng shat-shadyman kýige týsiretin buyna boyy eltiytindi shyghardy. Keshkisin kóshege shyqsa sharap ishkisi kep túratyny jәne bar. Sharap iship shattyqqa bólenem dep bastalatyn týngi joryqtary kýn qúrghatpay tóbelespen ayaqtalyp jýrdi. Ne kerek, jyldar jyljyghan sayyn әl-dәrmen azayyp, enkeye bastaghan әke-sheshe kóz aldaryndaghy jalghyzdyng jaman әdetterin kórse de kórmegendey bolyp, qúdaydan amandyghyn tilep, búl әreketin uaqyt óte kele basylatyn bozbalalyqtyng bozaqúmar dәureni shyghar dep óz ózderin júbatqanday edi.

Toqsanynshy jyldardyng basynda kenes ókimeti ydyraghannan keyingi ótpeli kezende balapan basyna, túrymtay túsyna bolyp, sharuashylyqtyng menshigindegi qora-qopsy men tórt týlik bóliske týsip jatqan tús. Ýielmeli-sýielmeli úldary bar eptileri biraz dýniyeni jekeshelep ýlgerdi. Alpysty alqymdap qalghan Qúrman «qos qúlynym, jaqsylap bilim alsa, júrtta qalmaspyz» dep mal-mýlikti bólu kezinde ózine tiyesilisin qanaghat tútty da qalghanyna onsha qyzygha qoymady.

Qúrman kezinde ferma mengerushisi bolyp túrghanda auyldyng mektep diyrektorynan bastap qatardaghy múghalimderine deyin súraghan qysqy jem-shóbine kómektesip jýretin. Múghalimder de qaryz bop qalmayyq, «alaghan qolym beregen» dep,  keyingi jyldary tәrtibi men ýlgerimi tym tómendep ketken Bauyrsaqtyn  mektep bitirerdegi attestatyn tórt pen beske toltyryp berdi.  Ákesi tanys tauyp Almatygha oqugha týsirdi. Qos shaharda bilim men ghylymnyng dariyasyna boylaugha attanghan balalarynan habar kýtken kempir-shaldyng kýndelikti kýibeng tirligi ildәlәp jalghasyp jatty. Bir kýni sharbaqtyng aldyna kilt toqtaghan sary jiguliyden týsip jatqan nemere inisi Mahannyng shanq-shúnq etken ashy dausy estildi.

– Qúrman kóke, myna jetpegir, bәrimizdi qarabet qylyp, bir kýni býkil әuletimizben el-júrttyng betine qaray almaytyn bolamyz.

– Aynalayyn-au, aidyng kýnning amanynda ne bop qaldy?

Ayqay shyqqan jaqqa jedel jetip barghan Qúrman mashinanyng artqy oryndyghynda úzynnan súlap jatqan Bauyrsaqty kórdi. Áueli «ólip qalghan ba» degen suyq oy denesin titirkendirip jibergen. Qarasa balasynyng auzy-basy aghal-jaghal, beti kónektey bolyp isip ketken, es-týssiz jatyr. Mashinanyng edeni týgel qúsyq.

– Oibay-au, mynauyng ne súmdyq? Búl bәleketti qaydan tauyp әkeldin?

Qúrmannyng saytan kórgendey mynau hәrәm kórinisten keyingi aitqan alghashqy sózi osy boldy. Belinen taraghan tól perzenti bolsa da donyzday byqsyp, shirigen sarymsaqtay sasyp jatqan sorly balasynyng myna súryqsyz súlbasy namysyn keltirip, qanyn basyna shaptyrdy. Mahan búlqan-talqan bolyp, kókesine bolghan jaghdaydy bayandap berdi.

Baqsam, baqa eken demekshi azyn-aulaq toqty-torpaghyn qalagha aparyp satyp, bala-shaghanyng shәi-pәiin alyp keluge Almatygha barghan nemere inisi bazarda sauda jasap jýrgen auyldyng biraz balalaryn keziktiredi. Amandyq-saulyqtan son:

– Mening Qúrman kókemning balasy, ózderinning qatarlaryng Bauyrtaydy kórip túratyn shygharsyndar? Auyldyng balalary bir-birinmen aralasyp túryndar, dedi aghalyq aqylyn aityp.

Eshkim lәm demedi. Shamaly ýnsizdikten auyl balalarynyng birdeneni jasyryp túrghanyn bayqady. Suyrtpaqtap súrap bilgeni Bauyrtay jaz sony Almatygha jetken boyy qaltadaghy aqshasyn ondy-soldy shashyp, auyldastaryna ayamay toy jasapty. Sonyra eki-ýsh ay kórinbey ketken. Kórgenderden estulerinshe Almatynyng syrahanalaryn týgel tauysyp, jýzi tanys adam tabylsa bir kýrishke syra әper dep jata-jabysyp, tynday qoymasa nan súraghanday jalynady eken. Mahan yzadan bulyghyp ketti.

-Sonda, búl sýmelekting sabaghy qayda?

– Bauyrtay sabaqqa alghashqy kýnderi baryp, sol jerden ózi siyaqty qúlqyndas «dostaryn» tauyp, ishimdikke kiriskennen keyin oqu oryn tabaldyryghyn attaudy mýldem qoyypty.

Mahan «iyting úry dese namysyng keledi» degen, atana nәletting balasynyng mynau hayuan tirliginen bizden basqa auyldyng bәri qúlaqtanyp bolghan eken ghoy, dep oilady ishtey mýjilip. Súrastyra jýrip, qalanyng shetindegi ónkey alqashtar jinalatyn sasyghan syrahanasymaqtan osy kýiinde mas bolyp jatqan jerinen әzer tauyp aldy.  Sharuanyng bәrin tastap auylgha jetkizip túrghan túsy osy.

Sol kýni Qúrmannyng ýiine eki-ýsh atadan qosylatyn jamaghayynnyng bәri jinaldy. Jany ashidy-au degen kórshi-qolang da osy shaghyn dastarhan basynan tabyldy. Toy-tomalaq bolmaghan song tamaqqa qaramay, әrqaysysy kezek-kezek kesimdi sózderin ortagha saldy. Týptep kelgende arqasýier qauymnyng aitqany araq әzәzilding atadan qalghan as emes ekenimen, búl balany endi erkine jibermey, biraz qolda ústap, qadaghalau qajettigimen,  aurudyng aldyn alyp aghayyn bolyp tez arada emdetu kerektigimen týiindeldi.  Qúrmannyng kónili qansha qabarjyp túrsa da aghayyn-tuystyng mynaday janashyrlyq sózin kóniline medeu tútty.

...Arada eki jyl ótti. Búl eki jyl Qúrman men Saparkýl ýshin tozaq otynan kem bolghan joq. Beyshara kempir-shal keyingi jiyrma jylda kórmegen azapty osy songhy eki jylda kórudey-aq kórdi. Auylda aqsamayly әkenin, aqjaulyqty ananyng janynda aqylyn tyndap, ong jolgha týsedi, adam bolady dep ýmittengen Bauyrsaq bayaghy әdetin odan әri ýdetti. Kýndiz-týni auzy qúrghamaydy, andyghany tek araq. Basynda әke-sheshening jighan-tergenine jabysyp, bir kýni itkenedey bәrin soryp tauysty da ile-shala zeynetaqylaryna qol saldy. Óz ózderimen  qoldaghysyn úqsatyp otyrghan kempir-shal endi nan púldan qysylyp, el qatarly sorpa su ishuden qala bastady. Bauyrsaq búnymen qoymay ýidegi jaramdy dýniyelerdi araqqa auystyrugha shyqty.  Nesin aitasyn, eki jylda qos beybaq ne kórmedi? Maskýnem úl araqqa aiyrbastaugha shóp úrlaymyn dep auyldyng mayasyn órtedi. Talay ret dýkenning terezesin shaghyp, esigin syndyrdy. Shyqqan shyghynnyng bәrin Qúrman qoradaghy azyn-aulaq malymen eseptesip otyrdy. Bayaghy «aghayynnyng atyna kir keltirmeymiz, aurudyng aldyn alamyz» deytin tughan-tuystyng býginde biri joq. Bauyrsaq bәrining ýiine san ret mas bop bas súghyp, óktemdene araq súrap, shataq shygharyp, shәt-shәlekeylerin shyghara bergen song jamaghayyn da alystan syilasyp, irgesin aulaq salghandy jón kórgen edi.  Ábilet basqanda, búryn kóshe kezip, araqty ayaghymen izdep ishetin Bauyrsaq endi jatyp alyp simiruge kóshti. Bir jatqanda eki aptagha sozylady. Búl uaqytta Qúrban men Saparkýlding ýige araq tasumen tabany tozady. Týste simirgen araqtyng uytymen úiqtap, týngi tórtte túryp «araq tauyp kel» dep beysharalardy bezektetinin qaytersin? Áke bayghús týn jarymynda kórshi-kórshining terezesin úrghylap jýrip, jarty shólmekti әzer tauyp әkeledi. Ol da júmyryna júq bolmaydy. Tang ata qayta tilenedi, әkelmeymin dese ýidi órteymin dep doq kórsetedi. Ekeui endi qoldaghy birdi-ekili búzau-torpaqty bir jәshik samogongha aiyrbastap, qoragha tyghyp qoyyp, súraghan sayyn berip otyrugha kóshti. Toqtamay ishkenine on kýnnen asyp, araqtyng zәri aghzasyna jayylyp, sinip, qúrsaulap alghan tústa ýsteldi úryp, esikti tebuge de әl-dәrmeni jetpey, jatqan jerinen saryauyz balapan siyaqty ernin qimyldatady. Múndayda anasy kerden kesege toltyryp qúiyp berip, bir simirtedi de ýstine kórpe jauyp jas nәrestedey ýstin qaghyp úiqtatady.  Birde kórshi  әiel Saparkýlding óz qolymen araq qúiyp berip otyrghanyn kórip, betin basyp qatty tanghalghan edi.

-Ózeginnen shyqqan balandy ózing óltireyin dep pa edin? Múnyng ne?

– Toghyz ay qúrsaghymda kótergen sharanama búl әzәzildi  jetiskenimnen qúiyp otyr deysing be? Úl on beske kelgende qolgha ústaghan qobyzyn, úl on besten asqan son, tyndamasa, donyzyn, degen ýlkenderding sózi ras eken. Erkeletuding jóni osy eken dep betimen jibergenimizdi shal ekeumiz kesh týsinip otyrmyz. Ótkende araq bermey qoyyp edim, auzynan aq kóbik aghyp, kózi alaryp, arghy dýniyege jýrip barady. Dereu auzyna tamyzdym, bir-eki jútqannan keyin ghana beti beri qarady. Sodan beri jarqynym, bir kýnde bolsa jaryq dýniyeni kóre túrsynshy dep osylay auzyna tamyzyp otyramyn. Tughanda adam bolsyn dep aq sýtimdi bersem endi soyylday jigit bolghanda aman bolsyn dep araq berip otyrmyn, qayteyin.

-Endi nege emdetpeysinder?

– Ózing kórip otyrsyng eki jylda sau-tamtyghymyz qalmady. Qúdaydan ýmitimiz bar ghoy. Kenje úldy biz de júrt qatarly ayaqtandyryp, ózimizdey qaymana qazaqpen qúdandaly bolyp, qúiryq-bauyr jesissek degen niyetpen shal ekeumiz biraz jyldan beri jinaghan mal da bituge tayady. Eki jylda biz barmaghan baqsy-qúshynash, balger, tәuip qalghan joq. Elden jasyryp kórshi auyldaghy inimdi shaqyrtyp týndeletip tónirektegi emshining bәrine baryp shyqtyq. Oqyghandary әri ketse on kýnnen aspaydy. Auyldaghy medpunkttegi terapevt kelin kelip, qanshama ret sistema saldy. Qalpyna kele bastaghanda qayta bastaydy. Búl ómir, ómir emes tozaq boldy.

Bir aigha juyq ýzilissiz ishisten tilden aiyrylyp, isinip ketken Bauyrsaqty naghashy aghasy Almatygha aparyp jýike-psihologiyalyq auruhanasyna jatqyzdy. Dәriger araqtyng onyng boyyna әbden sinip, alkogolizmning songhy satysyna jetken aiyqpas dertke úshyraghanyn aityp, tolyq emdep shyghu qolynan kelmeytinin moyyndady.

– Mýmkindikteriniz bolsa, Mәskeuge aparynyzdar. Olardyng búl dertpen úzaq uaqyttan beri alysyp kele jatqanyn bilesizder. Búghan qosa Mәskeuding emdeu tәsili men klinikalarynyng dengeyi bizdikine qaraghanda әldeqayda joghary.

Ýmitteri sóne bastaghan Qúrman, Saparkýl jәne naghashy aghasy Aybol biraz uaqyttan beri habar-osharsyz ketken Dәuirtaygha salmaq salu qajet dep sheshti.

***

Týnning bir uaghy bolyp qalghan eken. Ghalym Bauyrsaqtyng әngimesin bólmey ýnsiz tyndaghanyna da bir jarym saghattay uaqyt ótipti. Estip otyrghan әngimesi onyng qúiqa tamyryn shymyrlatsa da maskýnemdik әr auylda qalyptasqan kesel ekenine kózi jetip otyr. Búl ibilisting nebir úiyghan shanyraqty shayqaltyp, qanshama otbasyny oiran etip jatqany kóz aldyna keldi. Teatr tilimen aitqanda úzaq monologtan  keyin sóz tórkini ekeuara әngimege oiysty.

– Mәskeuge ketkennen keyin múnda mal baghyp jýrgeninning arasynda da biraz uaqyt bolypty. Búl jerge qalay tap boldyn?

Bauyrsaq oilanyp otyryp qaldy. Almatydaghy jýike-psihologiyalyq auruhanada bir aiday jatqannan keyin әke-sheshesi Dәuirtaydyng baylanys telefonyn tauyp, jylap-syqtap otyryp mәn-jaydy jayyp salghan edi. Búl kezde Bauyrsaq attay shauyp ketpese de adam qalpyna kele bastaghan. Aldyn ala kelisim boyynsha әkesi ekeui Mәskeuge úshaqpen jetip, ýlken qalagha alghash ret qadam basty. Qúrman kezinde at ýstinde jýrip, adal enbek etip, talay sosialistik jarystardyng ozyq kórsetkishterimen audannyn, oblystyng aldy bolghanda endi Mәskeuge delegat bop barsam, Qyzyl alandy bir kórsem dep armandaytyn.  Qarap túrsa Jaratqan iyemiz onyng armanyn mýldem basqa sebeppen oryndap otyr eken. Bozbala kezinde ketken Dәuirtay eseyip, kózildirik kiyip, qolyna portfeli ústaghan әjepteuir oqymysty keypine kelgen. Jýzinde auylda anqyldap jýretin búrynghy jylylyq qalmaghan. Duly qalanyng tirshiligine әbden moyynsúnyp, tughan-tuystan mýldem syrttap ketkeni bayqalyp túr. Artynyp-tartynyp jýrip sol jerdegi myqty degen psihologta bir ay emdetip, Bauyrtay ózining jazbasha kelisimin berip, kýretamyryna óte kýshti dәri ekkizdi. Sharuasy dúrystala bastaghan song Qúrman balasyn alyp auylgha qaytpaq boldy. Óitkeni Dәuirtay keshke deyin qyzmette. Onyng ýstine aq nekesin qiyp, oramal jauyp, tabaldyryqtan kelin qylyp attatbaghandyqtan ba azamattyq nekemen Dәuirtaymen birneshe jyldan beri birge túratyn Nina esimdi orys kelinshek shytynaghan qas-qabaghymen-aq   «qashan qaytasynnan» habar berip túrghanday. Jolgha jinalatyn kýni  Bauyrsaq әkesinen rúqsat súrap, Mәskeude qalyp, biraz tabys tauyp, sodan keyin elge kelip ýilensem degen oiyn aitty. Qúrman onyng ýilensem degen sózine ong iyghyn berdi.  Búdan bólek auylgha barsa qay-qaydaghysy esine týsip, araghyn taghy bastap kete me degen sekemi bar-tyn. Qos qúlynyn Mәskeuge qaldyryp ózi alystaghy tau bókterindegi shaghyn auylyna jol tartty.

...Sodan beri taghy da onshaqty jyldyng jýzi ótti. Mәskeu eptisi útatyn, jalqauyn jútatyn jayynday dәu qala eken. Kýn ótken sayyn Bauyrtay kindiktes aghasynyng ózine degen jyluarlyghy joq ekenin, emeteyi sonshalyqty ezilip túrmaghanyn bayqay týsti. Auylda as ýide dastarhan jinap, ydys juu túrmaq әkege senip maldy da dúrystap jayghamaytyn  oghan  «jengesi» Ninanyng tamaqty kezekpen istetuge daghdylandyrghysy kelip, jatypishersing degen synayda tyqaqtay beretini de únamady. Aqyr ayaghynda kóshe sypyryp jýrgen qyrghyz aghayyndarmen tanysyp, solardyng ortaq jataqhanasyna birjolata kóship aldy. Odan әrgi Mәskeu ómiri shym-shytyryq oqighalarmen órile beredi. Vokzalda jýk tasushy, kafede ofisiant, bazarda et shabushy siyaqty merzimdik kәsipterdegi qarbalastargha tóbeles, auruhana, aiyqtyrghysh siyaqty siyqsyz kórinister qosylghan kórkem filimning jelisi dersiz.

–Aytpaqshy agha, men Ereymentaugha Taylandtan keldim. Mәskeude biraz júmys istep, sol jerdegi ózbek, qyrghyz, tәjikterden dos taptym. Bir kýni tanys ózbek jigiti Taylandqa qara júmysqa barugha adamdardan qújat jinap jýrgenin aitty. Jolkire, jatyn orny mәselelerin ózderi sheshemiz dedi. Mәskeude artyma qaraylaytyn eshtene joq bolghan son, Bangkok qaydasyng dedim de, tartyp otyrdym, dedi ol meni odan әri tanghaldyra týskisi kelip.

«Bәlen jerde altyn bar, barsam baqyr da joq» demekshi, Bauyrtay kóp úzamay tabighaty tamasha degen Taylandtaghy qúnsyz qúldyq ómirinen de jiyrene bastaghan. Bir kýni taghy syndy. Arba sýirep, jýk tasyp tapqan tiyn-tebenining basyna su qúighansha ayamay ishti. Aqyrynda jatar ornynan aiyryldy. Kóshede qonsang poliyseyler ústap, qújatyndy tartyp alyp, aiyppúl salyp, mazandy qashyrady. Bauyrtaydyng barar jer, basar tauy  qalmaghan son, «kópshilikke kiruge tyiym salynady, uly kobralar bar» degen taqtaysha ilingen parkte birneshe týn týneuine tura keldi. Tatar dәmi tausylmaghandyqtan bolar alystan jer bauyrlap jybyrlap bara jatqan jylandardy kýndiz óz kózimen kórse de týnde kelip eshqaysysy shaqpaghan eken.

Bauyrsaq әngimem ayaqtalugha taqady degendey, ornynan túryp búryshtaghy shelekke qolyndaghy konservining qanyltyryna salynghan temeki túqylyn tókti.

– Tәubejan aghamen Taylandta tanystym. Otbasymen demalyp jýr eken. Namaz oqityn, baysaldy kisi. Mening adam shoshityn týrimdi kórip, «aynalayyn, qazaqtyng bir balasynyng aidalada alba-júlba bolyp qanghyp jýrgenin kórip jýregim auyryp otyr. Qaytam deseng Qazaqstangha jolyndy ózim tólep bereyin. Ereymentauda mal ústaytyn fazendam bar. Sol jerde enbek et, mal baq, aqyndy jemeymin», dedi. Tәubejan aghanyng janashyrlyghy qatty әser etti jәne araq satatyn dýkeni, syra qúyatyn kafesi joq elsiz jatqan Ereymentaudyng dalasynda biraz mal baqsam, bәlkim, araqty qoyyp ketermin dep ýmittendim de osynda keluge kelisimimdi berdim. Mine, sodan beri osyndamyn.

-Áke-shesheng aman ba?

-Aman eken. Ótkende qalagha barghanda auyldyng jigitin keziktirgem. Ekeuining aman-esen ekenin, biraq qartayyp qalghandaryn aitty.

Ata-anasyn aitqanda Bauyrsaqtyng dausy qystyghyp shyqty.

– Agha, bala kezimde «atamnan da qashtym, apamnan da qashtym, senen de qashyp ketem» dep eng aqyr ayaghynda týlki jep qoyatyn bauyrsaq turaly «Kolobok» degen ertegini jaqsy kóretin edim. Apama qayta-qayta aitqyzatynym әli esimde. Áke-shesheden, bauyrdan, dostan, auyldan qashyp jýrgenimde araq deytin týlki meni de bir kýni jútyp qoyatyn shyghar?...

...Bauyrsaqtyng kózi jasqa shylanyp qalghan eken.

Quat Borash 

Abai.kz

1 pikir