Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Aymaq 6664 38 pikir 24 Tamyz, 2020 saghat 11:27

Shonjy adam aty ma, әlde jer aty ma?

Biylghy jyly 17 mausymda Shonjydaghy janjaldan keyin halyqpen kezdesuge barghan oblys әkimi Batalov myrzanyng aldyna jergilikti qazaq jastary «Úighyr» audany degen ataudy ózgertu mәselesin kóterdi. Ákim halyqqa sóz berdi. 18 mausymdaghy halyqline.kz jәne  Stan.kz- degi aqparatqa negizdelsek oblys basshysynyng baspasóz hatshysy Ghaliymúrat Jýkelding mәlimdemesinde Shonjyny- Álmerek, Úighyr audanyn - Qaradala dep ózgertu úsynylypty.    

IYә, uaqyt keldi, ózgertudi halyq qalady. Ákim uәde berdi. 

Úighyr audanynyng tarihy atuy «Qaradalany» ózine qaytarsa qúba qúp, oghan sózimiz joq. Ángime Shonjy atauynda bolyp túr.  

Toponimikalyq jәne onomastikalyq ataulardy óktemdikpen sayasilandyru әsirese monghol jortuyly men arab, parsy, orys, qytay imperiyalarynyng shapqynshylyqtarynan keyin bastaldy. Ásili týrik halyqtary әsirese tabighat qúshaghynda ómir sýrgen qazaq halqy jer-su ataularyn tek tabighattyng óz jaratylysy boyynsha atap kelgeni belgili.

Songhy  jyldary jer-su ataularymen belgili tarihy túlghalargha, ru-úlystar men últtyq erekshelikterge baylanysty at-ataular jóninde bir-birine mýlde qarama-qarsy әri ghylymy úghym-týsinikter men talaptargha jauap bere almaytyn auajayylular belen  aldy. Meni oilandyryp-tolghandyrghan mәsele keyingi kezde belgili bir toptardyng jer-su, eldi meken ataularymen onomostikalyq ataulargha qatysty eshbir dәlel-dәieksiz, qújattyq negizsiz oijota sózderdi zandastyrghysy kelgeni.

«Qazaqstan Zaman» gazetining 2018j 19 shildedegi nómirinde redaksiyanyn  anyqtama týsiniktemesinsiz myndaghan adamdardyng qoly qoyylghan «ashyq hatpen» kezindegi Premier ministr Baqytjan Ábdirúlynyng atyna arnaghan ótinishterin qosa jariyalanghan... Ashyq hatta: «Álmerek batyr otyz bes jasynda jonghardyng batyry Alghabastyn, on segiz jasynda jonghardyng (qontayshysy) qolbasshysy, әri qas batyry Shonjynyng basyn alyp, qazaqtyng abyroyyn asqaqtata týsedi», «Jonghardyng batyry Qorday elu myng qol bastap qazaqtargha qarsy joryqqa attanady» degen siyaqty sóilemdermen júrtty shatastyra bastady (kezinde ýkimetke institut ghalymy retinde múnyng dúrys emes ekenin týsindirdik. Abai.kz-te jariyalandy). 

IYә, Álmerek babamyzdyng әuliyeligi men biyligi, batyrlyghy jónindegi anyz ben aqiqatqa qúrmet etemin. Al, qúrmetteu ol adamnyng atyn Shonjyngha bermese bolmaydy degenge tirelip túrmasa kerek. 

Áulie men batyr eki bólek úghym, júrttyng bәri biletindey әulie Jaratushyny úlyqtap, zikir etedi,  bir qúmyrysqanyng ózin óltirmeydi. El men jer ýshin dúgha jasaydy, qiyn sәtte keremet kórsetedi. Batyr nayzasyn nyq ústap, attyng ýstinde jauyn jayratady. 

Keshegi tarih pen ertengi úrpaqtyng aldynda úyatqa qalmayyq desek, ótirikke el bolyp tosqauyl qoyayyq. Ruhany janghyrudy jeleu etip, qiyalgha berilip, jalghan tarih jasasaq qanday el bolmaqpyz?! 

Al biz býgingi maqalamyzgha jýk bolyp otyrghan Shonjy atauy turaly toqtalsaq: Shynghys qaghan taq múragerleri salghyzyp әskeri, әri sauda jolynyng amandyghyn baqylaytyn (beket, órteng - Lenger-Shonjy atalghan) toghyz joldyng torabyndaghy bekinisting songhy toponimikalyq atauy «Shonjy» retinde bizge jetip otyr.

«Shonjy» atauynyng naqty maghynasyn arnayy zerttegen belgili týrik-mongholtanushy, monghol tilin jetik biletin ghalym Nәpil Bazylhan bylay zerdeleydi.

«Qazirgi monghol tilinde: Conji > Chonjy, Sonj týrinde kezdesedi. Qazaq tilinde «Shonjy» túlghasynda toponim retinde kezdesedi.

Monghol tilindegi «Chonjy-Sonj» sózining maghynasy:

 

1, Alysty qarauyldaytyn biyik jartas.

 

2, (Auyspaly) Shekara aumaqtardy qorghaushy qorghan, bekinis. Biyik jartas. «Monghol tilining týsindirme sózdigi». Úlan bator, 1966. 790-b. jәne Monghol tilining týbir sózder sózdigi» Koke gota,  1988.  2261-b.

 

 

Búdan syrt «Shonjy» atauy jóninde arnayy zertteu jýrgizgen tarihshy, qytaytanushy ghalym Janymhan Oshannyng shygharghan qorytyndy pikirine de nazar audarudy úsynar edik. Ghalym bylay deydi: «Shonjy» (bekinis, beket, qarauylshylar mekeni) atauy 1750 jyldardan kóp búryn payda bolghan. Al, qytaylardyng 1755-1758 jyldar aralyghynda jongharlargha kýirete soqqy berip, memlekettiligin joyghannan keyin 1767 jyly Abylay men Sin imperiyasynyng kelisimderi negizinde Ile aimaghy qazaqtargha berilgeni jóninde de naqty qújattyq derekter bar. Qytayda Ýrimjining shyghys soltýstiginde qazaqtar shoghyrlanghan Shonjy audan jәne Ile Qazaq oblysynyng Nylqy audanyna qarasty Shonjy eldi mekeni taghy bar. Búl jerlerge ne deymiz sonda?! 

Ghúlama M.Qashqary qalamyna ilikken toponimikalyq, onomostikalyq ataulardy airyqsha atay otyryp, «sol ónirde qanday ru-úlys, qanday halyq ómir sýrgen edi» degendi esten shygharu tarihy bilimimizben azamattyq hәm imany qadir-qasiyetimizge syn bolaryn úmytpaugha tiyispiz. 

Demek, jer-su atauyn anyqtaghysy kelgen adam, aldymen sol ónirdegi ru men úlysqa qarauy kerek, mine osy qarapayym súraqqa jauap izdeui shart. 

Janshyqúly Álmerek (1685-1754) ata Qaratau aumaghynda tughan. Almaty qalasynyng soltýstik shetindegi Pokrovka manynda kesenesi jәne bastauy bar. Búrynghy Gagarin eldi mekeni qazir Álmerek atymen atalady. Álmerek atanyng ru-úlystary Dala Shelekte qonystanghan, odan keyin Qulyqtyng tauyna qonys audarghan. Qazirde olar Rayymbek, Kegen audandaryndaghy Sarbastau(Úzaq aulydyq okrugi), Úzynbúlaq, Jylysay auyldarynda oryn tepken. Shonjy ónirinde búryn da býgin de Álmerk ata úrpaqtary túrmaydy.

Toponimikalyq ataudy onomostikalyq ataugha ainaldyryp jibergen aghayyndar tarihshylardan qanday tarihy dәlel súrap otyr? Tarihshylar joq derekti qaydan almaq?

«Ashyq hatta» mynau HHI ghasyrda esh ynghaysyzdanbastan «Babamyz jayly kókten týsken shyndyq pen anyz әngimeler óte kóp» dep jazyp otyrghan adamdar tarihshylardyng dәlelderine nege múqtaj boldy eken? Osy arada, «Kókten týsken shyndyq» degendi payghambarlargha týsken «Uahi» dep úghugha tiyis ekenimizdi, biraq atalmysh shyndyq kimge, qashan  mәlim bolghanyn kim bizge aityp bere alatynyn súraugha mәjbýr  ekenimizdi aitpay túra almaymyz.     

Jer-su, eldi meken ataularyn adamdastyru, adam atymen atau bizding qazaq halqynda mýlde bolmaghan, orys otarshyldary (aq, qyzyl) alyp kelgen kóp indetting biri.

Bes myng jyldyq jazba tarihy bar qytay elining tarihynda qanshama әigili adamdar, zúlym, shen qúmar patshalar men qolbasylar bolsa da, solardyng atynda bir de bir jer-su, eldi meken, qala, kóshe attary bolmaghan eken. Qytay tarihyn, onyng geografiyasyn, toponimikasyn zertteushiler esh shataspastan-aq bes myng jyldyq tarihyn jazyp ta, oqyp ta keledi.

«Shonjy» atauyna sol ónirdegi tarihy jer-su ataularynyng birin mәselen «Sharyn, Kókbekti, Alatau, Temirlik, Sarytoghay, Tastyqara nemese Núrkent, Núrqala t.b.» tipti bir anyqtama sóz tirkep-aq jana atau beruge bolady. (Mysaly: Qaradala audany, Núrkent eldi mekeni)

Ár isti kónil auanymen emes, aqyl men parasatpen keng oilap, keng pishudi ýirenuimiz tiyis. Keybir tarihy bilim-biligi joq, lap etpe kónil kýimen, últtyq egoistik yndynmen qoldan tarih jasaghysy keletin jenil oilylyqty toqtatumyz kerek. 

Kez-kelgen ghylymy zertteu júmysyna qoyylar qatang akademiyalyq talap degen bolady. Ol, taldap, qarastyryp otyrghan taqyrypqa baylanysty tújyrymdar, búl arada toponimikalyq ataulardyng maghynasy, sózsiz әr týrli sózdikter men tarihy jazba derekterge negizdelui, qiyaly (men solay oilaymyn emes), shalyqtaulardan aulaq boludy talap etetinin taghy bir qaytalaugha tura keledi. Onomastika men toponimika degen ghylymgha qúrmetpen qaraudy ýirenuimiz tiyis aghayyn.  

Býgingi tandaghy erkin interniyet resurstaryn paydalanyp, dastarhannyng basyndaghy bos әngimelermen eldi shatastyrmay, shyndyqtyng jýzine tura qarap, әdildikti tu etip, ghylymdy qadirlep birge talqylayyq, jasayyq, jazayyq. Eldikti el bolyp nyghaytayyq. Naqty tarihy shyndyq, derekti qújat, búltartpas fakt negizinde sóileudi әdetke ainaldyrayyq otandastar. Býgingi kýn ertengi tariyh.

Taqyrypqa qatysty maqala sylkleri:

Úighyrlar qazaq jer-su ataularyn nege jekeshelendire bastady?

«Shonjy» atauy jayly ne bilemiz?

Audan aty ózgermese, kez kelgen mәsele últaralyq qaqtyghysqa ainalady

Álimghazy Dәulethan,

Tarih ghylymdarynyng kandidaty, Sh.Ualihanov atyndaghy tarih etnologiya instituty

Abai.kz

38 pikir