Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Bizding sheneunik 3104 7 pikir 19 Tamyz, 2020 saghat 11:48

Arhiymed ne dep aqtaldy?

Qúdaygha shýkir, býkil eldi dýrliktirgen myna koronovirus degen indetting beti beri qaraghan sekildi. Qolgha alynghan qatang sharalardyng arqasynda osy dýisenbiden bastap halyqtyng ómiri sәlde bolsa jenildep qalatyn týri bar.

Bәri dúrys-au, alayda osynau soghys jaghdayynday bolghan alapat qaterden jergilikti biylik dúrys qorytyndy jasay aldy ma? Onyng qasiretin tolyq baghalap, layyqty sabaq aldy ma? Búl súraqtargha naqty jauap bere almas edik. Óitkeni olardyng osy indet kezindegi әreketinen eshbir janasha kózqarasty nemese qarapayym halyqtyng qamyn oilaudaghy shynayy niyetin bayqay almadyq. Qayta kerisinshe, basqarudyng sol bayaghy eskirgen ýrdisten aryla almay, ózderining halyqtan tym alshaq ekendigin taghy da anyq tanytty. Ózgelerdi bilmeymin, al bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetov osy indet kezinde «әp-berekeldi» deytindey erekshe qúlshynys tanyta almady. Qayta kerisinshe, ózining qalyptasqan basqaru jýiesinen bir taban da arylmay, ózi bir bólek, jergilikti halyq bir bólek ekendigin taghy da bayqatyp qaldy. Endi búl oiymyzdy naqty derektermen týiindey ketelik.

Ózge ónirlerdegi sekildi, bizding Arhiymed Begjanúlynyng da әleumettik jelide óz akkaunty bar. Alayda ol el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng bergen tapsyrmasyna sәikes qalyng júrttyng kókeyindegi saualdargha jauap berip, ózin sol halyqpen etene jaqyn boludyng ornyna, bizding әkim óz instagramyn tek ózin jarnamalugha paydalanady. Qay jerge bardy, kimdermen kezdesti, olargha qanday tapsyrma berdi, mine osy jayttar ghana әngime bolady. Al oblys halqy qazirgi tanda qanday mәseleler tolghandyryp otyr, qanday ózekti dýniyeler qamtylmay qaldy degen saualdargha mýldem jauap bolmaydy. Ol kisi múnday dýniyeden ózin mýldem alys ústaydy. Tipti myna koronovirus kezinde de osy daghdydan ainyghan emes.

Ókende osy indet barysynda Arhiymedimiz әleumettik jelide onlayn-konferensiya ótkizgeni bar. Ángime sol bayaghy, ózining atqarghan «asa auqymdy» júmystary men keremet jetisteri jayly. Sosyn osy indet kezinde iri biznes ókilderining dәri-dәrmek pen qajetti medisinalyq jabdyqtar alyp berip jatqandyghyn quana habarlau. Dәl osy tústa oblysymyzdaghy qiqarlau basylymnyng tilshisinin: «Korovirusqa qarsy dәri-dәrmek alu ýshin ózgege qol jayghansha, oghan nege budjet qarjysy júmsalmaydy?» degen saualy mýldem eskerusiz qaldy. Ol tilshi de óz gazeti sekildi «qyrsyqtau» eken, keyin osy súraghyn әkimning jeke akkauntyna da jiberdi. Bir qyzyghy, búl súraq sәlden keyin ol akkaunttan birjolata óshirilip tastaldy. Tilshi endi әkimning tikeley ózine shyqty. Ákim sonda ghana búl basylymmen oinaugha bolmaytyndyghyn, endi ýnsiz qalsa, mәselening mýlem ushyghyp, býkil elimizge tarap ketetindigin sezdi me (әlde qasyndaghy jandayshaptary sybyrlady ma, kim bilsin) kóp úzamay óz akauntynda әlgi saualdyng tehnikalyq sebeptermen óshirilip qalghandyghyn, sol ýshin tilshiden keshirim súraytyndyghyn, al budjet esebinen dәri-dәrmek satyp alu ýshin arnayy tender ótkizu qajettigi, al kóp uaqyt alatyndyghyn tәptishtep týsindirip jatty. 

Al biz bolsaq, әkimimizding ómirinde birinshi ret qarapayym tilshiden keshirim súraghan «asqan batyldyghyna» erekshe riza bolyp, әkimiz ýshin ensemiz bir kóterilip qaldy. Qay әkim osynday «erlikke» baryp jatyr. Al endi әr saualgha uaqytynda jauap bermegindigine keler bolsaq, býkil aimaqty basqaryp otyrghan adamnyng múnday «úsaq-týiekke» qoly tie bermeytin shyghar. Bәrine kinәli, әriyne, anau qaramaghyndaghylar. Olar der kezinde eskertip otyrsa, qaydaghy bir gazetsymaqtyng qatardaghy jay ghana tilshisinen keshirim súrap, abyroyy airanday tógile jazdaghany jangha bata ma? Áriyne, batady. Alayda búl mәsele keyin oblys shenberinen asyp, respublikagha jayylyp ketse, kýlkimizdi tiya almasymyz anyq. Sonda osy oblystaghy qaptaghan jandayshaptardyn: «Múnday әkim bizde bolghan joq. Ol ketse mýldem sorlap qalamyz» dep kýndiz-týni tileuin tilep otyrghan «asyl jannan» aiyrylyp qalmaymyz ba? Al endi myna aumaly-tókpeli zamanda budjet esebinen dәri-dәrmek aludyng qiyndyghyna keler bolsaq, búl da әkimning kinәsi emes. Búl jaghdaydy qanday da tilshining «arandatqan» súraghyn kýtip otyrmay, aldyn-ala halyqqa týsindiru júmysyn jýrgizbegen qaramaghyndaghylar jauapty.

Al endi shyndyghyna kósher bolsaq, әkimizding akkauntyndaghy súraqtargha esh uaqytta jauap bermeytinine, jauap berse de ony qaydaghy bireulerge iytere salatynyna osy joldardyng avtorynyng da kózi jetken. Karantin bastalar aldyna men әkimning instagramyna qalalyq emhananyng óz shatatynda tramvatolog, gastroentorolog sekildi dәrigerlerding mýldem joqtyghyn, sonyng kesirinen syrqat jandar búlardy ailap kýtetindigi jayly jazyp jibergenim bar. Kóp úzamay Kseniya Barabanova degennen: «Sizge qanday kómek kerek?» degen jauaby keldi. Ghajap, men әkimge saual jiberemin, al maghan qaydaghy bir Kseniya Barabanovadan jauap keledi. 

Birinshiden, men óz basyma qajet dýnie súrap otyrghanym joq. Men qalalyq emhanada qalyptasqan qiyn jaghadaydy sheshudi ótinim otyrmyn. Maghan eger ózi bolmasa, nege osy oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng basshysy Dudnik nemese onyng orynbasarlanyng biri nege jauap bermeydi? Meni nege Barabanova degen eshkim bilmeytin adamgha itre salady? Keyin «Baqsam - baqa eken» degendey, izdestirip bayqasam, búl kisi sol densaulyq saqtau mekemesinde baspasóz hatshysy bolyp qyzmet isteytin kórinedi. Mine, oblysymyzda densaulyq saqtau salasyndaghy qordalapyp qalghan dýniyelerdi әkim emes, ol taghayyndaghan tiyisti mekemening basshysy emes, onyng baspasóz hatshysy sheshetin kórinedi. 

Ózge jaqty bilmeymin, bizdegi jaghday osynday.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

7 pikir