Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Dat 2443 43 pikir 13 Tamyz, 2020 saghat 10:18

Semey oblysy qalpyna keltirilsin!

Suret Azattyqtan alyndy

Abay - әrqashan ardaghymyz!

Búl pikirimmen әste jana oy aityp otyrmaghanym barshagha belgili bolar. Kópshilikting aitqanyn, aitatynyn da qaytaladym ghana. «Kópting auyzy uәli» degen qazaqtyn  Úly toyy  -  Abay toyy bola bermek. Aqyn aghamyz Múzafar Álimbaev bir әngimemizde Abaygha qatysty sóz retine oray: «Abay – әulie talant!» dep edi. Qysqa da núsqa pikir. Aqtanov Tahau aghamyzdyng  da bir sózine tandanghanym da, tәnti bolghanym da esimde. 1990-jyly nauryz merekesinde Abay eskertkishi janynda kezdesip, sәlemdesip, qúttyqtasyp túrghanymyzda Tahang aqynnyng mýsinine bir miynót shamasy ýnsiz qarap, maghan búrylyp: «Ghabbas-jan, men Abaydy endi-endi týsine bastadym» dedi. Men ishtey: «Taha-au, siz endi-endi  týsine bastasanyz,  týsinu ýshin bizge әli neshe jyl kerek bolar eken?» dep shyn tandandym. Odan keyinde Abekenning ólenderin, qara sózderin qaytalap oqyghan sayyn bir jana oi-tújyrymyn angharyp,Múz-aghagha da, Tahana da ilanyp, tәnti bolyp jýrdim.

Orys poeziyasy alyptarynyng shygharmalaryn týpnúsqasynan, sheteldik klassik aqyndardyng negizgi tuyndylaryn orys tilindegi audarmalarynan oqyp óstik. Bertinde solardy qaytalap oqyp, ózimshe saralap, oy bezbenime salyp, týiindep bayqasam, Abay Qúnanbayúlynyng aqyndyq, filosoftyq dengeyi eshqaysysynyng dengeyinen tómen emes. Kezinde Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhtar Áuezov aitqanday, Abay – Úly aqyn,  qazaqtyng Bas aqyny,!

Songhy jyldary «úly aqyn», «úly jazushy» degen arzan qaljaly sóztirkes marqúm zamandastarymyzdyng ghana emes, kózi tirilerimizding mýshel toylarynda da betaldy aitylyp jýr. Ol dúrys emes! Meninshe, bizde  mәngilik Úly aqyn bireu. Ol – qúday aqyl-oydyng qúdireti etip jaratqan ABAY!  Jәkeng – Jambyl atamyz jyr tilimen: «Mynau túrghan Abaydyng sureti me, úqsaghan ólen-sózding qúdiretine?!.» demep pe edi?!. Abaydyng izbasarlaryn baghalaugha: iri, kórnekti, tanymal, klassiyk... degen balama sózderimiz jetkilikti.

...Abay әlemine әrqashan  kóz jiberip, qúlaq týrip jýrgenimde meni «tandandyrghan» basqa jәitter de  úshyrasty. Birer mysal:

1995-jyldyng kýzinde Qaraghandy qalasyna jolym týsip, sonda túratyn Ramazan Saghymbekovke bardym. S.M.Kiroa atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetinde (qazirde ghúlama babamyz әl-Faraby atynda) oqyghan, ústazdyq etken, jurnalshylar qauymyna belgili dosym oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gәzetining Bas redaktorlyghynan densaulyghy syr bere bastauy sebepti bosap, biraz uaqyt emdelip, sodan keyin tarihiy-әdeby tanymdyq «Qarqaraly» jurnalyn ashqan-dy. Arqa-jarqa boldyq. Bólmesinde eki jigit otyr eken. Tanystyq. Sirә, әigili «Qúnanbay meshiti» jayynda әngime bastalghan bolsa kerek, jigitterding biri: «Abay әkesining meshitine bir de ret kelmepti, dindarlyghy onsha bolmaghan-au?» dedi. Nege shyrt ete qalghanymdy bilmeymin: «Jigitim, «Allanyng sózi de ras, ózi de ras» dep Ramazan jazdy ma, men jazdym ba, sony bilesing be?» dedim. Jigit ekeuimizge antaryla qarap alyp: «Bilmeymin» dedi. Ramazan oghan qabaq shytyp: «Saghan «bilmeytinindi biltelemey jýr» degendi qashanghy aita beru kerek?» dedi...

2012-jyldyng jazy bolar, Jazushylar odaghy ghimaratynyng ekinshi qabatyndaghy alanshada (festibulide) birnesheuimiz ony-múnyny әngimelep otyrdyq. Jazushy, audarmashy Gerolid Beliger kelip qosylyp: «IYә, jigitter, ne әngime?» dep jayghasty. Jigitterding biri selqos ýnmen: «Bizde kitabymyzdy shyghartudy oilaudan ózge  ne әngime bolsyn» dey saldy. Gera myrs etip: «Abay dәl býgin bizben birge bolsa, ol da kitabyn uaqytynda shyghara almay jýrer edi» dedi. Orasholaq oqys sózge oqys renjip: «Áy, Gera! Búl qay sózin? Abaydyng aruaghynda ne sharuang bar? Basqany bilmeymin, al tap sening kitabyn shyghara almay jýrgen jigitterge qosyla shaghynar jóning joq, jylda eki kitabyng shyghady, әlde beker me?» dedim. Basqalar tyna qaldy. Gera kibirtiktep týregelip: «Bir júmyspen kelip edim, barayyn» dep  kýbirlep kete bardy...

Biylghy Jana jyl aldynda múraghatymdaghy qobyraghan kóp qaghazdarymdy aqtaryp, keregin ghana qaldyrugha kiristim. Arasynan gәzet qiyndysyndaghy myna bir óleng shyqty:

MAHAMBETTI  BIYIK  QOYaM

...Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,
Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»
El, últ jayly syrlarymen,
Jyry biyik túrghanymen,
Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!
Búl - adamdyq ústanymym qalyptasqan talaydan.

 Múhtar  ShAHANOV.

2012 j.

Uәidә-ә-ә?!. Múhtar inim qazaqtyng basqa mәselelerin rettep bolyp, qazaq әdebiyetining tarihy túlghalaryn salystyrugha, kimning kimnen biyik, kimnen alasa bolghanyn belgilep beruge kirisken eken ghoy?!. Abaydy qay isi ýshin Mahambetten alasartty?

Aqyn bolmasam da, Abekenning aruaghy ýshin qalam alyp, Múhtardyng «ishing bilsinin» suyrtpaqtap,  úzaqtau etip, bylaysha qaghytpa (parodiya) jazdym:

MÚHTARDY  BIYIK  QOYaM

A, Qúday-ay, Semey jaqqa yrymgha han bermedin,
Handyq taqqa otyra alar myqtylar baryn bilmedin.
Olar Jayyqtaghy Jәngir hannan da,
Baymaghambet súltannan da zor bolar edi,
Sonda Abay qolyna qylysh alar edi,
Erbol dosyn Isatay etip,
Bójeylerge qighylyq salar edi,
Mahambetshe airylsa da basynan…
Al Mahambet jaryqtyq,
jauynger jyrshy bolsa da,
qaharman aqyn bolsa  da,
Kóp jaghdaydy Múhtar Shahanovsha oilay almady,
Sayasatqa auyq-auyq boylay almady.
Deputat bolyp sayray almady.
Ashyq hattar jazyp qol jinamady,
Jýikesin qinamady.
Sol ýshin men Mahambetti tómen qoyam Múhtardan!
Adam emes - adamdar,
mening talayghy búl ústanymymdy úqpaghan!..

Songhy jyldary bizding әdebiyet auylymyzda «bәrinbilgish» qazekemder kóbeyip barady. Gәzet-jurnaldardan oqitynym, internet jelilerining «perilerinen» estiytinim bar, qysqasy, -  solar: «Abay orysshyl boldy», «Abay ózinen búryn ótken oishyldardyng aitqandarynan artyq eshtene dey almady», «Sәken Seyfullin biylikshil boldy», «Jambyl Stalinning jyrshysy boldy», «Múhtar Áuezov Maghjan Júmabaevtyng týbine jetti», «Sәbit Múqanov aryzqoy, jaghympaz boldy», «Iliyas Esenberliyn  tolyqqandy jazushy bolghan joq» ... degendey kәdimgi sandyraq sózden órmek toqyp jýr.

Otyryqshy el  Reseyding ózindik te, batys-shyghystyq elderden nәr alumen de jetildirilgen  jýie-salalary bolghany sózsiz. Abaydyng orys tili arqyly sol halyqtyn, alys júrttardyng mәdeniyetine, onyng ishinde әdebiyetine hal-qadary qanyqqany da ras. Biz ony Múhtar Áuezovtin  «Abay jolynan» oqyp bildik. Eger Abekenning zamanynda Lev Gumiylev aitqan «Úly dala Kóne Reseydin» ornyna Angliyamen, nemese Fransiyamen  ghasyrlar boyy myng shaqyrymdaghan shekaralas kórshi bolsaq, oishyl aqyn atamyz  solardyng tilin biludi, jetistikterinen ýirenudi ósiyet eter edi. Ómirding zandylyghy ghoy?

Atalghan Tarihy túlghalardyng ómirin, shygharmashylyq joldaryn zerttegen, zerttep jýrgen bayypty ghalymdarymyzdyng enbekterin oqysan, olardyng eshqaysysy anau «bәrinbilgishter» kóiitip jýrgendey  kóbik sózdi maldanbaghan.

«Múhtar Áuezovting Maghjannyng týbine jetkenine» kelsek, Múhannyng myna  oy týiini  ol ósekti  mýldem joqqa shygharady:

«Qazaq jazushylarynan, әriyne, Abaydy sýiemin. Mening bala kýnimnen ishken asym, alghan nәrimning barlyghy da Abaydan... Búdan song Maghjandy sýiemin. Europalyghyn, jarqyraghyn, әshekeyin sýiemin. Býgingi kýnning bar jazushylarynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyq qalugha jaraytyn sóz – Maghjannyng sózi. Odan basqamyzdiki kýmәndi, óte senimsiz  dep bilemin».

Ókinishke qaray, ony Mәskeuden estip kelip taratqan – Múhtar Shahanov.

Eger janylyspasam, «Abai.kz» saytynda sol saparyn әngimelep otyryp bylay dedi: jaqynda Mәskeuge shygharmashylyq saparmen barghanymda maghan bir orys jazushy kelip tanysyp, kitabyn úsyndy. Ol: « Maghjan Júmabaev kóz júmar aldynda mening qúlaghyma sybyrlay sóilep: «Mening týbime Múhtar Áuezov jetti» degen, myna kitabymda jazdym, dedi», dep aqyn inim jәne bir «janalyq ashty».

Maghjan ekinshi ret tútqyndalghanda onyng kimmen bolsyn, tipti әielimen de jýzdesuine rúhsat berilmegen. Ýkim shyqqan kýni Almatyda atylghan. Alash arystarynyn, onyng ishinde Maghannyng da qashan, qay jerde atylghandary qúpiyalanghan. Sonda anau «orys jazushy» Maghannyng «sybyryna» qúlaghyn qashan, qay jerde tosty eken?!

Áuezovtanushylar Múhannyng eshqashan eshkimning ýstinen aryz jazbaghan tazalyghyn sýiine aitqaly qashan! «Maghjannyng týbine jetti» degen esuastyq sóz – kezinde Múhana esesi ketken zymiyan bireu  әdeyi taratqan óneze ósek! Eger әlgi mәskeulik «tendessiz tynshy» maghan sol ónerin kórsetse, kitabymen basyna bir salyp, sybaghasyn bergen bolar edim. Qazaqtyng namysy kereginnde pyshaghyndy janyp-janyp alyp, tastay salatyn qara qayraq emes qoy?!

Sәbit Múqanovtyng «jaghympazdyghy» desek, ol – sypsynsóz ataulynyng ishindegi eng jiyirkenishtisi. Soghan qarsy bir mysal:

Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 1959-jylghy qazannyn  23–24-i kýnderi bolghan XVI-plenumynda «Temirtaudaghy tәrtipsizdiktin» (1958 j.) sebep-saldary qaralghan. Sәbeng plenumgha әdeyilep qatysyp, «bәrine, tipti, Mәskeuge de tolyq jetsin» dese kerek, әdeyilep orys tilinde sóilep,  Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining 1-hatshysy N.Belyaevti, respublika Ministrler Kenesinin  tóraghasy  D.Qonaevty syn tezine salypty.

N.Belyaevke aitqanynan: “…Ya udovletvoren iskrennim y chestnym priznaniyem tovarisha Belyaeva v tom, chto glavnym vinovnikom v etom dele yavlyaetsya on. Da, tovarishi, iymenno – on! Tak  ya govoru  potomu, chto  vse  my  pomnim ego pompeznye  rechi  na   raznyh sobraniyah o Kazahskoy Magnitke. Teperi, okazalosi, v rukovodstve Kazahskoy Magnitkoy tovarish Belyaev byl bogat rechami, a  delom krayne beden. Stydno emu za eto! Kazahskaya pogovorka glasiyt: “Styd silinee smertiy”. Tovarishu Belyaevu teperi nado v samom skorom vremeny smyti so svoego lisa etu politicheskui gryazi. Inache emu kritika budet kuda jestche, chem teperi!..”

D.Qonaevqa aitqanynan: “…On lubil metallurgii togda, kogda byl ee ryadovym injenerom, na Balhashe, napriymer. On togda delal mnogo  horoshego, no kak toliko byl vzyat ottuda, on izmenil svoey lubimoy y stal po otnoshenii k ney ravnodushnym  lubovnikom. Inache nelizya obiyasniti togo, chto sidya v Sovete Ministrov zamestiytelem predsedatelya y rukovodya     otdelom promyshlennosty na protyajeniy desyaty let, on nichego    polojiytelinogo ne sovershil v etoy oblasti. Zatem ego vydvinuly na post Preziydenta Akademiy nauk Kazahskoy SSR y naprasno: vse znayt injenera Kunaeva, no poka nikto ne znaet uchenogo Kunaeva. Vstupiv v doljnosti predsedatelya Soveta Ministrov, tovarish Kunaev ne popravil svoey    prejney izmeny metallurgii, inache on ne dovel by do absurdnogo sostoyaniya Kazahskui Magnitku… Po vseobshemu priznanii on yavlyaetsya “meshkom  obeshaniy”.  Ya  otchasty razdelyay etu osenku. Razdelyay potomu, chto  u  tovarisha Kunaeva chasto slova rashodyatsya s delom”.

Eger sanasynda jaghympazdyqtyng iyne izindey belgisi bar bolsa, aldaghy 1960-jyly jasy 60-qa tolatyn Sәbeng búlaysha shamyrqanbas edi. Sәbene joghary at-ataq, orden, silyq emes, Aqiqat qymbat bolghan.

Onday syndy keshirer basshy mynnan bireu shyghar.  D. Qonaev keshire almaghan. Al Sәbeng – ondaghy aitqandaryna dәlel-sebepti ózi kórgen adam. Sharshy top aldynda jalghan sóilegen joq. Sol turashyldyghy keyin aldyna  tosqauyl  bolaryn  bile  túra  iymenbedi.

...Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezov tuyp-ósken Semey topyraghy – kiyeli topyraq. Semey óniri – iysi qazaqtyng ruhany besigi. Tәttisózdi Tәuelsizdik búiyrysymen Semey oblysynyng atyn mansúqtau qazaqy ruhqa shoqpar  silteu boldy. Ol qatelik týzetiluge tiyis! Semey oblysy qalpyna keltirilsin! Búl oryndy talapty qazirgi biyliktikting aldyna býkil qazaq bolyp qongymyz qajet!

Ghabbas Qabyshúly 

12. 08. 2020 j.

Abai.kz

43 pikir