Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Bú ne mazaq? 1886 38 pikir 12 Tamyz, 2020 saghat 13:51

Kommunisterdin kózdegeni ne? 

Abay tughan ónirden Hakim kezinde qyzghyshtay qoryghan últtyq ruhaniyatymyzdyn әleumettik jelidegi býgingi joqtaushylarynyn bәrin  fashister dep sanaytyndardyn shyqqany jandy auyrtady eken. Búl jayynda Shyghysqazaqstandyq semey.city jәne ustinka.kz syndy qos sayt bizden shyqqan kommunisterdin tirligin kórdin be dengendey olardy bir birinen asyra dәriptey jarysa jazdy. 

Al kommunist joldastar ózderi qúrghan qylmysty rejiminin 70 jyl boyy әm odan keyingi 30 jyl boyy Qazaqstan ýshin etnikalyq-psihologiyalyq zor qayghy-qasiret әkelgenin bile qoya ma eken? 

Jalpy sayasattanuda fashizmdi: últtyq, taptyq jәne memlekettik dep ýshke bóledi. Ózderi taptyq fashizmnin shekpeninen shyghyp, kezinde Almaniyadaghy últtyq fashizmmen auyz jalasyp, adamzatty qyrghyngha úshyratqan II dýnie jýzilik soghysty ashqan, endi býgin Putindik Reseydin memlekettik fashizminin  soyylyn soqqan qazaq kommunisterinin kózdegeni ne, sonda!? 

Saylau aldyndaghy dayyndyqqa qyzu kirisken kommunister Qazaqstan Respublikasynyn Bas prokuraturasyna ashyq hattaryn orys tilinde jazyp, saylaushylardy qazaq tildi jәne orys tildi elektortqa jiktep bólip býyrekten siraq shygharyp otyrghan jayy bar. 

Ashyq hatqa epigraf retinde Elbasynyn 2014 jyly sol kezdegi Astanadaghy Qazaqstan halyqtary assambleyasynyn HHI sessiyasynda sóylegen sózinin «Ýshinshiden, etnosaralyq qarym-qatynastar, azamattyq ten qúqylyq mәseleleri, til sayasaty – múnyn bәri sayasi oyyndar ýshin alan emes. Olardy «keyinge» qaldyrugha bolmaydy. Onyn ýstine moyyndamaugha jәne biylik ýshin talasta dәyek retinde arsyzdyqpen qoldanugha bolmaydy. Ol memleket ýshin de, halyq ýshin de, әrbir adam ýshin de qauipti. Sondyqtan shovinizmdi nemese últshyldyqty ashyq neofashizmnen op-onay attap ketuge bolatynday óte әlsiz syzyqtyq ghana bólip túrghanyn әrkim de týsinui kerek» degen sitatasy alynghan.

Biraq óz ana tilinen bólek búrynghy otarshylar tilinde sóyleytin qos tildi qara kózderimizge qatysty jәne býkil qazaq jerinde túratyn túrghyndardyn memlekettik tildi biluine baylanysty: «Bolashaqta býkil azamattardyn memlekettik tildi bilui bizdi búrynghydan beter tendestirip, birlikti nyghayta týsedi. Mine, shiyrek ghasyrdan beri biz til sayasatynda ayqyn baghytpen kelemiz – memlekettik tildi birtindep damytudamyz jәne býkil etnostar tilderinin damuy ýshin jaghdaylar jasaudamyz. Býginde túrghyndarynyn kópshiligi kem degende eki tilde sóyleytin jәne oylaytyn elder kóp emes. Qazaqstan solardyn qatarynda, búl bizdin últtyq baylyghymyz» degen Elbasynyn úlaghatty sózderi ashyq hatta oryn tappaghany ókinshiti.

Onyn esesine orys tildi qazaq eli azamattaryn Reseydin imperiyalyq ambisiyasynyn kesirinen óz memleketinin bir bólshekterinen ayyrylghan Ukraiyn, Gýrjistan, Moldovo tarihymen qorqytuynyn astarynda ne jatyr!?

Kenestik dәuirdin múrasyn tu etip kótergen, KSRO qalpyna keltiru armanynan esh aynymaytyn «Komsomoliskaya pravdanyn» Preziydent Kazahstana Kasym-Jomart Tokaev: V Kazahstane net ponyatiya «nasionalinoe menishinstvo» atty súhbatynan ýzip-júlyp alghan «Mejetnicheskoe soglasie – eto vajneyshiy faktor vnutripoliticheskoy stabilinosti, bez kotorogo nevozmojno ustoychivoe razvitie strany. Kazahstan, kak iy Rossiya, – mnogonasionalinoe gosudarstvo. Schitayu, chto eto bolishoy strategicheskiy plyus, my ishodim iz prinsipa "edinstvo v mnogoobrazii» degen sayasiy mәmilegerlikpen aytylghan dәyeksózine basqasha qyrynan kóz jýgirtip, óz iydeologiyalyq týsinikterimen tәpsirlegen kommunister «orystar men slavyandardy últtyq azshylyq» dep sanaytyn qazaqtyn bәrin fashistke aynaldyra salady. 

IYә, tәuelsiz memleket bolghan son, onda memleket qúrushy tituldy últ ómir sýrip jatqandyqtan tek kommunisterge ghana jaghatyn bir ghana pikir bolmaydy. Árkim óz últy jahandanu jútqynshaghynda jútylyp ketpeui ýshin memleketshil oylaryn jýrgen-túrghan jerlerinde jar salyp aytyp jýredi. Ashyq hatttyn «Qazaqstan Respublikasynyn Konstitusiyasy boyynsha eshkimde shyqqan tegi, nәsili, últy, tili diniy ústanymy men túrghan jeri әm taghy basqa ózge jaghdaylar boyynsha kemisitushilikke úshyramauy kerek» dep bastaghan QHKP óz sózderin ózderi joqqa shygharyp, jergilikti últan shyqqandardyn memleket tilde sóylegeni ýshin biylik pen biznes tarapynan qysymgha úshyrap jýrgenin esh auyzgha almaydy. 

Jәne odan ary kenestik dәuirden qalghan órkókirektikpen әm asqan ayarlyqpen «QHKP basy býtin memleket ústanghan Konstitusiya men tenqúqyqtyq saqtaluyna negizdelgen baghytty qoldaydy. Bizdin is-әreketemizdin basty baghdarynyn biri – internasionaldyq bauyrmaldyq pen halyqtar dostyghyn bekemdeu bolyp tabylady. Sonymen birge songhy kezde әleumettik jelilerde qazaqstan qoghamyna syzat týziretin qauipti qúbylys belen alghanyn atap aytqymyz keledi. Radikaldy kózqarastaghy últshyldar toby qalyptasyp, ózderinin shovinistik mәlimdelerimen bir últty ekinshisinen ýstem etip, zamanalyq problemalardyn bәrine syrttan kelip Qazaqstan aumaghynda túryp jatqan ózge etnos ókilderin kinәli etip, ózge últtargha degen beykónterlilik pen jaulyqty qozyra týsude» dep mýtәyimsiydi. 

Reseydin ústanghan memlekettik iydeologiyasynan  mýldem bólek pikirde bolghandar, yaghni Ukrainanyn óz tәuelsizdigi ýshin kýresin qúptaytyndar kommunistershe el ishin ala tayday býldirushiler bolyp tabylady eken. Sondyqtan olarsha elimizde «...últshyldyq, fashistik simvolika men atributika dәriptelip, keninen nasihattaluda. Búnday túlghalar men toptardyn qarasynyn azdyghyna qaramay olardyn auyzdarynan shyqqan shovinistik ýndeuleri, halyqty shaqyrulary әm esh tyiym salynbauy qoghamgha iritki salyp, Qazaqstannyn óz ishinde ghana emes ondan tysqary jerlerde dýr silkinis tudyrady (búl arada zәlim kommunister óz ata qonystaghy resey qazaqtarynyn arasynda da últtyq sana-sezimnin oyanbauyn nyn basylyp janshyluyn óz qojalaryna jaghyna aytyp otyr – Abay kz).  Radikaldy últshyldardyn is-әreketteri destruktivti dep sanalyp, últtyq qauipsizdikke qauip tóndiredi dep tanyluy kerek. En jauger últshylardy bizdin qoghamgha iritki saludy kózdeytin syrtqy jaulardyn (Europa men AQSh – Abay kz) itarshylary dep tanugha tiyis» deuinin ar jaghynda demokratiyalyq ýrdisterdi ústanghan  qazaqqa últtyq memleket qúrghyzbaudyn pasyq pighyly búghyp jatyr. 

Kommunister tek orys tilinde sóylep, birtútas últqa aynaludyn búrynghy «kenes adamy» modelin bizge orys tildi «qazaqstandyq últ» degen kontekste qayyra tyqpalaydy. Búny qalamaytyndardy «radikaldy últshyldargha» aynaldyra salady. Últtyq qúndylyqty qorghau qazaq elin týrli týsti tónkeriske úryndyryp, elimizdin bir bóliginen ayyrylugha soqtyrady eken. Sonda Soltýstik pen Shyghystaghy kommunister búl pikirdi «...neizbejno vedet k ugroze jestkogo protivostoyaniya vnutriy strany, s sosednimiy stranami, partnerami, vploti do poteri chastiy territoriyy! V selyah sohraneniya mira v strane my ne doljny zakryvati glaza na provokasionnye deystviya radikalinyh nasionalistov. Kajdyi adekvatnyi, zdravomyslyashiy chelovek ponimaet, chto ocheni legko razjechi mejnasionalinyi konflikt iy kak trudno ego pogasiti. Neobhodimo vospityvati solidarnosti iy vzaimoponimanie mejdu etnosami, vystraivati mejnasionalinye otnosheniya takim obrazom, chtoby ne dopuskati iydey iy mysley prevoshodstva po etnicheskim priznakam. V Kazahstane, nezavisimo ot etnicheskogo proishojdeniya, vse doljny schitati sebya edinym narodom, edinoy nasiyey. Kommunisty, kak iy vse kazahstansy, senyat nashu nezavisimosti, territorialinuyu selostnosti iy budut vsemiy sredstvamiy borotisya za ih sohraneniye! Vmeste s tem my otchetlivo ponimaem, chto radikalizm v lyuboy forme gubiytelen iy razrushiytelen dlya nashego molodogo gosudarstva, iy budem trebovati ego iskoreneniya!» dep nege auyzgha alyp otyr degen oygha qaldyrady.

Sóz sonynda aytarymyz Soltýstikten shyqqan kommunisterge qazaqtyn «II Jahan soghysy jayynda» ózdik tarihyn jazghany únamasa, Shyghystaghy kommunister ýshin elimizdin monoúlttyq memleketke aynaluy elimizdin sory dep tanushylyq qara kýyedey battasa jaghylyp, tildik jikishildikti qalaytyn QHKP ózekti órteytin problemasyna aynala bastapty. Ári kommunister osy ónirlerden ózderine saylau kezinde júrtty «qazaq últshyldyghymen qorqytyp» elektorat jinaudy osy bastan qolgha ala bastaghyny belgili bolyp qaldy. 

Sonda bizdin qyzyl kóz kommunister qazaqtyn sýt betindegi qaymaghyn jalmaghan 1937-1939 jylghy qughyn-sýrgindi saghynyp jýr me degen oygha da qaldyrady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

38 pikir