Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Bilgenge marjan 3235 1 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 15:48

Abaydyng dombyralary qayda saqtauly?

Býgin Qazaqstanda Abay kýni atap ótilip jatyr. Qazaqtyng úly aqyny, aghartushy, filosof Abay Qúnanbaev muzyka salasynyng damuyna óz ýlesin qosqan. Tengrinews.kz saytynda úly aqynnyng muzykalyq jәdigerleri qayda saqtalghany, ýsh ishekti dombyra nesimen ereksheleneti jayly maqala jariyalandy.

Foto: © psu.kz

Abaydyng eki ishekti dombyrasy

Búl dombyra Súltanmahmút Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining muzeyinde saqtauly. Onyng úzyndyghy 96 santiymetr, deka - 17,5h39 santiymetr. Dombyra qaraghaydan jasalghan.


Foto: © Meyramgýl Qayranbaeva

Túmar dombyra

"Jiydebay-Bórili" memlekettik qoryq-muzeyi diyrektorynyng orynbasary Meyramgýl Qayranbaevanyng aituynsha, Abay Qúnanbaevtyng ýsh ishekti dombyrasy Semeydegi Abay muzeyinde saqtauly.

"1883 jyly Semeyde ólketanu muzeyi ashyldy. Abaydyng orys dosy Nifont Dolgopolov qazaq aqynynyng auylyna baryp, onda 2 ay túrghan. Ol qazaqtyng túrmys-tirshiligine qatysty zattardy jinap jýrip, Abay auylyna kelgen... Keyin osy ólketanu muzeyine tapsyrylghan zattardyng arasynda ýsh ishekti túmar dombyra da bolghan. Búl muzykalyq aspap Abaydyng Jiydebaydaghy muzey-ýiinde kóp uaqyt túrdy. Osydan 2-3 jyl búryn dombyragha restavrasiya jasaldy. Qazir ol Semeydegi Abay muzeyinde saqtauly túr", - deydi ol.

Onyng aituynsha, Abaydyng ýsh ishekti túmar dombyrasynyng úzyndyghy - 80 santiymetr, eni - 12,5 santiymetr, moynynyng úzyndyghy - 33,5 santiymetr, shanaghynyng úzyndyghy - 33 santiymetr.

Foto: © Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar muzeyi

Ýsh ishekti dombyra

Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar muzeyining mәlimetinshe, Abay Qúnanbaev birneshe saz aspabyn jasatqan. Ol ózining úrpaqtary men ainalasyndaghy әnshi-kýishi, aqyndargha arnap birneshe dombyra jasatyp syigha beripti.

"Aqynnyng jeke dombyrasy - ýsh ishekti, 8 perneli, qalaqsha pishindi muzykalyq aspap. Dybys oiyghynyng sany - on, qonyr týsti. Muzeyde saqtauly túrghan dombyrany Abay men onyng úly Aqylbay qoldanghan. Keyin jәdiger múra retinde Aqylbaydyng úly Israiylgha qaldy. Úly aqynnyng nemeresi Israil búl dombyramen oblystyq, respublikalyq dengeydegi týrli bayqaulargha qatysyp jýrdi. 1959 jyly Israil dýnie salyp, keyinnen qyzdary jәdigerdi Semeydegi Abay Qúnanbayúlynyng әdebiy-memorialdyq muzeyine tapsyrghan. Al 1981 jyly Almaty qalasyndaghy Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar muzeyi qoryna alyndy, qazirgi tanda aspap muzeyde saqtauly túr. Abay dombyrasynyng osy týpnúsqasynan basqa 4 kóshirmesi jasalghan", - deydi muzey qyzmetkerleri.

Olardyng aituynsha, búl aspapty jasaghan ústanyng esimi jәne qay jyldary jasalghany turaly naqty mәlimet joq. Tek úly aqynnyng ózi shygharghan "May týni", "Mayda qonyr", "Tory jorgha", "Abaydyng jeldirmesi" kýileri osy ýsh ishekti dombyragha arnalghan eken.

Ýsh ishekti dombyranyng әueni qanday?

Kýishi, óner zertteushi Rýstem Nýrkenov ýsh ishekti dombyranyng ereksheligine toqtaldy.

"Búl dombyrada ýsh ishek bar. Basty aiyrmashylyq osy. Ýsh ishekti dombyranyng әueni mýldem ózgeshe. Óitkeni, ýshinshi ishek qosylghannan keyin jana әuen payda bolady. Búl әuen ertedegi Altay saryndaryna óte-móte jaqyn. Qazirgi "Aday", "Balbyrauyn" kýilerin ýsh ishekti dombyrada oryndaghan sәl qiyndau. Biraq ýsh ishekti dombyrada Abay mektebining jalpy Altay (shyghys) kýishilik mektebining kýilerin oryndau tipten keremet", - deydi ol.

Osy orayda kýishining sózin tanymal әnshi Erlan Rysqaly tolyqtyrdy. Ol Semeydegi Abaydyng ýsh ishekti dombarasyn ústap kórgenin, múnday muzykalyq aspapta oinay alatynyn jetkizdi.

"Abaydyng Jiydebaydaghy muzeyine barghanda onyng ýsh ishekti dombyrasyn ústap tarttym. Qazir ýsh ishekti dombyrada kýy de shertemin, әn de aitamyn. Ýiimde búl dombyra túr. Endi onyng erekshelegine toqtalayyn. Dombyrada eki búrau bar: ong búrau jәne teris búrau. Al myna ýsh ishekti dombyranyng bir ereksheligi - osy qos búraudyng bir boyda boluy... Muzyka tilinde týsindirsem, astynghy ishek jәne birinshi ishek, al ýstingi ishek eki jiyilikte bolady. Osy kezde unison dybys payda bolady. Búl әuen adamdy kóne eski saryndargha, eski zamangha jeteleydi", - deydi әnshi.

Sonday-aq, ol ýsh ishekti dombyranyng әuenin tyndaghandar XXI ghasyrdyng muzyka әlemine "sayahat jasaghanday" әser alatynyn atap ótti.

"Búl erekshe ýn qazaqtyng ýsh ishekti dombyrasynda saqtalghan. Mysaly, qos ishekti dombyranyng ýnin estigen adam әri ketse 17-16 ghasyrgha deyin qiyalmen "sayahat jasay alsa", ýsh ishekti dombyranyng ýnin estigen adam 16 ghasyrdan arghy uaqytqa "bara alady", - deydi Erlan Rysqaliy.

Ýsh ishekti dombyrada kimder oinaghan?

Erlan Rysqaliyding aituynsha, Abay da ýsh ishekti dombyrada oinaghan.

"Onyng tóniregindegi Shәkәrim siyaqty әnshi, kompozitor, aqyndar da ýsh ishekti dombyrany iygergen. Olar osy dombyrany paydalanyp tútynghan. Búl ýsh ishekti dombyranyng bizge tikeley jetui Abay, Shәkәrimnen keyingi buynnyng jәne Shәkir Ábenov esimdi atamyzdyng enbegining arqasy. Ol Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa bata bergen aqsaqal edi. Shәkir aqsaqaldyng aldyn kórip, sol kisiden ýsh ishekti dombyranyng qyr-syryn ýirengen marqúm Jarqyn Shәkәrimov degen kýishi, ghalym, zertteushi aghamyz boldy. Ol ýsh ishekti dombyrany kәsibi, óte biyik dengeyge kóterip, nasihatyn ornyna qoyghan túlgha", - deydi әnshi.

Sonymen qatar kýishi, óner zertteushi Rýstem Nýrkenov ýsh ishekti dombyrany zertteudi alghash bastaghan ghalym Bolat Sarybaev ekenin atap ótti.

"Ýsh ishekti dombyrany bizge jetkizgen 2 adamdy aitugha bolady. Búl - Músahan Ázilhanov. Ol Abay auylynda ómir sýrgen, 1970 jyldary qaytys boldy. Ekinshi, abyz aqsaqal - Shәkir Ábenov. Osy eki azamat ýsh ishekti dombyrada oinaghan. Olardyng audio jazbasy muzeyde saqtauly. Búl dombyrany zertteudi alghash bastaghan ghalym Bolat Sarybaev. Onyng zertteuinshe, ýsh ishekti dombyra Bókey Ordasy, ontýstik, ontýstik-shyghys Qazaqstan jәne shyghys Qazaqstanda yaghny búrynghy Semey oblysynda kóp kezdesken. Múny ol "Qazaqtyng muzykalyq aspaptary" degen enbeginde jazdy", - dep týiindedi sózin ol.

Abai.kz

1 pikir